• Olulised momendid

    • Metsandusspetsialist on säästva metsanduse põhimõtetest lähtuv metsandustöötaja, kes teeb iseseisvalt metsa rajamise, hooldamise ja puiduvarumisega seotud töid.
    • Metsandusspetsialistid jagavad oma tööaega kontori- ja välitöö vahel. Välitöö on väga liikuv ja pakub küllalt suurt füüsilist koormust.
    • Metsandusspetsialisti amet eeldab suurt metsa- ja muu looduse armastust.
  • Töö iseloom

    Metsandusspetsialist korraldab metsakasvatustöid ja puidu varumist metsandusettevõttes. Ta kavandab, organiseerib, juhendab metsa rajamise, hooldamise, kasvatamise ja puiduvarumise töid ning hindab tehtud tööde kvaliteeti, võtab arvele toodetud puitu, peab laoseisu arvestust, suhtleb klientide ja tööettevõtjatega ning hoolitseb vajaliku transpordi eest.

    Metsandusspetsialisti amet on metsanduserialadest kõige universaalsem ja laiahaardelisem. Ta tunneb põhjalikult oma piirkonna metsa, teades nii selle suurust, liigilist koostist kui ka seisukorda. Ta liigub palju metsas ja registreerib lankide kaupa puude liigid ja arvu, puukahjurite ja haiguste tekitatud kahju ja noorte puude seisukorra. Üks metsandusspetsialisti peamisi kohustusi on määrata metsakorralduskava järgi, millistel lankidel on otstarbekas metsamajandusvõtteid rakendada (näiteks kvaliteetset metsamaterjali langetada).

    Metsandusspetsialist korraldab ka sanitaarraiet, mille käigus raiutakse maha haiged, kahjustatud ja surnud puud, ning istutab uued puud langetatud puude asemele. Ta kavandab metsa läbivate teede ja kuivendussüsteemide hooldust, remonti ning ehitust. Samuti valvab metsandusspetsialist metsa järele (vargused, tuleohutus jne).

    Enam levinud ametinimetused on metsnik, metsandustehnik, metsandusettevõtja.

  • Töökeskkond

    Metsandusspetsialistid jagavad oma tööaega kontori- ja välitöö vahel. Välitöö on väga liikuv ja pakub küllalt suurt füüsilist koormust. Suurem osa metsast ei ole mootorsõidukiga läbitav, mistõttu tuleb palju liikuda jalgsi. Töö nõuab seega füüsilist vastupidavust ja head tervist.

    Metsandusspetsialist saab suuresti ise oma tööaega planeerida. Võib öelda, et tema tööaeg on normeerimata, sest seda olekski väga raske kindlaks teha, kas metsandusspetsialist käib metsas niisama või täidab parajasti oma töökohustusi, eriti kui ta elab sealsamas metsatalus.

    Töö iseloom oleneb hooajast. Talvel tuleb korraldada metsalangetustöid, kevadel metsa uuendada (nt uusi puid istutada) ja suvel tegeleda metsaseirega (nt valvata, et metsas ei tekiks liigset tuleohtu). Oma tööd tuleb teha iga ilmaga ja teinekord võtta ette pikki ringkäike ka raskesti läbitavates kohtades. Hea maastikuauto on metsandusspetsialisti peamine abivahend.

    Välitöödel on vaja järgida tööohutust ning kanda turvariideid, -saapaid ja kiivrit.

    Metsandusspetsialistil tuleb kokku puutuda erinevate olukordade lahendamise ja erinevate inimestega.
    Töövahendid on kontoritehnika ning trimmerid, teritusvahendid, mõõdu- ja märkelindid, haaratsid, konksud, labidad, langetuskiilud. Teabe vahetamiseks kasutatakse infotehnoloogia- ja sidevahendeid (GPS, raadiotelefon).

    Töö metsanduses võib olla vastunäidustatud inimesele, kes on õietolmu vastu allergiline.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Metsandusspetsialistina pead

    • tundma metsatüüpe;
    • tundma säästvat metsade majandamist;
    • olema kursis metsandus- ja keskkonnakaitse seadustega;
    • tundma metsakasvatuse, metsa uuendamise ja hindamise põhimõtteid;
    • oskama hinnata puitu, selle koguseid ja töö kvaliteeti;
    • tundma puiduvarumistehnoloogiaid;
    • oskama korraldada, juhtida, dokumenteerida ning planeerida metsauuendus- ja -korraldustöid.

    Isikuomadustest on vajalikud organiseerimisvõime, ettevõtlikkus, riskijulgus, vastutustunne, koostöövalmidus ja isegi matemaatiline võimekus. Metsandusspetsialisti amet eeldab ka väga head suhtlemisoskust, sest ta lävib oma töös suure ja erineva kogukonnaga.

    Oluline on autojuhiluba ja metsatehnika tundmine.

    Täpsemad kutseoskusnõuded on kirjas metsandustehniku (metsandusspetsialisti) kutsestandardis.

  • Haridus ja väljaõpe

    Metsandusspetsialistiks saab õppida nii kutse- kui ka kõrghariduse tasemel.

    Otsi sobivat õppimisvõimalust kõrgkoolide õppekavade andmebaasist ja kutsehariduse portaalist.

    Üldhariduskooli õppeainetest tuleks suurimat tähelepanu pöörata loodusõpetusele ja bioloogiale. Tähtis on huvi looduse ja metsanduse vastu.

  • Töövõimalused

    Metsandusspetsialistid töötavad riiklikes või erametskondades, metsandusettevõtetes, metsandusüksustes ja puiduvarumisfirmades.

    Ligi 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Nende hoidja ja majandaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kes on ka metsandustöötajate suurim tööandja.

    Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike – metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Mets on Eesti suurimaid rikkusi nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes ning tänu metsade rohkusele on metsandustöötajatel üsna head väljavaated tööd leida. Kuigi oskustöölisi (metsamasinate operaatorid, raietöölised) vajatakse metsanduses rohkem, on karjäärivõimalused olemas ka oskustega metsandusspetsialistil.

    Kutsetunnistus annab metsandusspetsialistile töö leidmisel eelise, kuid otseselt see nõutud ei ole.
     

  • Sissetulek, soodustused

    Metsandusspetsialisti palgasüsteem on ettevõtetes erinev, see võib olla kindel kuupalk või põhineda tulemustasul. Töötasu oleneb piirkonnast ning eelkõige töö kvaliteedist ja töötaja kogemustest.
    Soodustustena pakutakse koolitust, mobiiltelefonihüvitist ja auto kasutamise võimalust.

  • Lisateave

    • Puidu- ja metsatööstusega seotud ettevõtteid ühendab ning metsandustöötajate kutsete andmist korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.
      Metsandusliku mõttelaadiga metsamajandustöötajaid ning metsandus- ja loodushuvilisi isikuid ühendab, Eesti metsandust arendab ning metsa kasutamist kaitseb Eesti Metsaselts.
    • Erametsaomanike ja nende huve esindab Eesti Erametsaliit.
    • Keskkonnaministri määrus: riigimetsa kaitseb ja valvab, uut metsa istutab ja kasvatab, metsatöid korraldab ning puitu müüb Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ning Luua Metsanduskooliga.

  • Lähedased ametid

    Konsulent

    Puidukaubanduse spetsialist

    Metsakorraldaja