• Olulised momendid

    • Meteoroloogia ehk ilmastikuteadus on teadusharu, mis uurib atmosfääri, selle ehitust ja selles toimuvaid protsesse. Meteoroloogia peamine eesmärk on ilmanähtuste täielik mõistmine ja nende täpne ennustamine.
    • Maapealsete ilmavaatluste ajalugu ulatub aastasadade taha.
    • Meteoroloog võib tegelda kas otseselt ilma vaatlemisega või andmete kontrolli ja analüüsimisega ning teadustööga.
    • Meteoroloog koostab toimunud ilmanähtustest ülevaateid, sünoptik prognoosib ilma.
  • Töö iseloom

    Levinud rahvalikus käsituses mõistetakse meteoroloogia all kitsamalt ilma uurivat ja ilma ennustamise aluseks olevat teadusharu.

    Laiemas mõttes tegeleb meteoroloog ilmavaatluste ja saadud andmete analüüsiga ning ülevaadete koostamisega, sünoptik aga ilmaprognooside koostamisega. Seejuures on mõlemal põhimõtteliselt samasugune haridus. Meteoroloog võib spetsialiseeruda sünoptikuks.

    Ilma kohta võib infot saada mitut moodi:
    • Otsesed mõõtmised ilmajaamades (n-ö välitööd).
    • Maailma suurte ilmakeskuste andmed.
    • Aeroloogilised mõõtmised raadiosondide ja pilootpallide abil. Aeroloogias uuritakse maalähedases ja kõrgemates õhukihtides toimuvaid protsesse.
    • Kaugseire mõõtmistulemuste kasutamine. Kaugseire on olemuselt info hankimine eemalasetsevate objektide või nähtuste kohta nendega otsest kontakti omamata nendelt lähtuva elektromagnetkiirguse abil. Kaugseires kasutatakse radareid, äikesedetektoreid, satelliite.

    Meteoroloog kogub infot tuule, päikesekiirguse, sademete, temperatuuri, niiskuse, rõhu, pilvede ja mitmesuguste ilmanähtuste kohta. Andmed saab ta sensoritelt ja maapealsetest ilmajaamadest.

    Meteoroloogi tehtavatest ilmastikuanalüüsidest võib olla kasu näiteks arhitektidele, ehitiste planeerijatele, kütte- ja õhutussüsteemide loojatele. Meteoroloog võib olla tunnistajaks kohtuasjas, kus ilm on mänginud olulist rolli.
    Sünoptik teeb lühi- ja pikaajalisi ennustusi arvutiga modelleeritud ja teaduslikel põhimõtetel rajaneva ilmaennustussüsteemiga. Ta kogub andmeid satelliidipiltidelt, radaritelt.
    Sünoptikud edastavad kogutud andmete põhjal tehtud järeldused ja kokkuvõtted oma klientidele. Nendeks võivad olla kogu riigi elanikud või mingi niisuguse valdkonna töötajad, kelle töö on ilmastikust mõjutatud, näiteks lennundus ja merendus.

    Teadustööd teevad meteoroloogid ja sünoptikud Eestis kõrgkoolide juures, kus vastavat ala õpetatakse. Teadustöös võib meteoroloog või sünoptik uurida näiteks kliima ja ilmastikutingimuste muutumist; erinevaid nähtusi (näiteks õhuvoolude liikumine madalates atmosfäärikihtides, pilvede füüsika ja sademed). Samuti osalevad nad arendustöös, kus täiustatakse arvutipõhiseid ilmaennustusmudeleid.

     

  • Töökeskkond

    Tavaliselt töötatakse mitmes vahetuses kogu ööpäeva vältel, vahetus kestab 12 või 24 tundi.

    Meteoroloogile on arvutid üha suuremaks abiks. Välja on arendatud arvutipõhised infosüsteemid, mis töötlevad ilma kohta saadud infot ja aitavad teha järjest täpsemaks muutuvaid prognoose.
    Olenevalt spetsialiseerumisalast võib vaja olla töötada väljas, kus tuleb ette ka ekstreemseid ilmaolusid (kõrge või madal temperatuur, tugev tuul). Välitingimustes töötamine nõuab füüsilist pingutust.

    Meteoroloogi põhilised töövahendid on mõõteseadmed (nt termomeetrid, mõõdulatid). Mõõtmistel saadud andmed fikseeritakse vaatlusvihikutes ja -tabelites. Sünoptiku põhilised „töövahendid“ on satelliitidelt ja radaritelt saadud andmed.

    Töös tuleb lähtuda Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) juhenditest.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Meteoroloog peab oskama teha mõõtmisi ja vaatlusi ning tundma mitmesuguseid andmeedastusviise. Tuleb osata kontrollida vaatlus- ja mõõteriistade korrasolekut. Peale andmete kogumise tuleb teada, kuidas neid kontrollida, arvutisse sisestada, töödelda ja analüüsida.

    Meteoroloogil ja sünoptikul on vajalik:
    • keskendumisvõime, pingetaluvus ja vastutustunne;
    • teadmised matemaatikast ja hea arvutioskus;
    • hea suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus;
    • oskus teha tööd metoodiliselt ja järjekindlalt;
    • oskus analüüsida andmeid kompleksselt;
    • uuriv vaim, uudishimu;
    • hea probleemilahendusoskus;
    • huvi keskkonna ja teaduse vastu;
    • oskus olla hea meeskonnaliige.

    Kui soovid tulevikus töötada meteoroloogina, võiksid enne mõelda järgmistele küsimustele:
    • Kas olen uudishimulik ümbritseva maailma suhtes ja tahan teada, miks asjad on just nii, nagu nad on?
    • Kas tahan töötada teadusalal, millel on palju olulisi kokkupuutepunkte inimeste tegevusega?
    • Kas mulle pakub põnevust teaduspõhimõtete rakendamine atmosfääri käitumise mõistmiseks?
    • Kas tahan kasutada matemaatikat keelena, mis kirjeldab maailmas toimuvat?
    • Kas mulle pakub rõõmu tegelemine teaduse ja matemaatikaga?
    • Kas mulle meeldiks töötada võimsate arvutite, satelliitide ja teiste keeruliste teaduse töövahenditega?

  • Haridus ja väljaõpe

    Otsi sobivat kooli kõrgkoolide õppekavade andmebaasist maateaduste ja geograafia erialade hulgast.

    Gümnaasiumis tuleb meteoroloogiks saada soovijal pöörata põhjalikumat tähelepanu füüsikale ja matemaatikale.

  • Töövõimalused

    Eestis töötavad meteoroloogid Eesti Keskkonnaagentuuris. Teadustööd teevad meteoroloogid ja sünoptikud Eestis kõrgkoolide juures, kus vastavat ala õpetatakse.

    Sünoptikut tuntakse kõige enam ilmaennustajana. Paljud raadios ja televisioonis esinevad ilmaennustajad on professionaalsed meteoroloogid.

  • Sissetulek, soodustused

    Meteoroloogid ja sünoptikud töötavad kuupalga alusel. Nagu seadus ette näeb, makstakse öösel ja riigipühadel töötamise eest lisatasu.

    Ööpäevaringselt töötavatele meteoroloogidele ja sünoptikutele on ette nähtud tervisekontroll vähemalt kord kolme aasta jooksul.

    Kuna palju tööst tuleb teha arvutiga, hüvitatakse vajaduse korral osa prillide maksumusest.
    Välitöödel osalejatele hüvitatakse vaktsineerimine puukentsefaliidi vastu, samuti antakse neile töörõivad.

  • Lisateave

    Eesti Keskkonnaagentuur (KAUR) täidab Eestis ilmateenistuse funktsioone.
    WMO on Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon.
    EUMETNET ühendab Euroopa rahvuslikke ilmateenistusi.
    EUMETSAT on valitsustevaheline organisatsioon, mis vahendab satelliitidelt saadavat ilmainfot.
    ECMWF tegeleb keskpikkade ilmaennustustega (nädal või enam).

    Foto: ilmakaart 05.09.2013 (ERR)

    Ametikirjeldus on loodud 2013. a koostöös Eesti Keskkonnaagentuuri spetsialistidega. Konsultant Miina Krabbi

  • Lähedased ametid

    Füüsik. Füüsik uurib looduse seaduspärasusi ja püüab mõista, kuidas maailm toimib. Saadud teadmisi kasutab füüsik uute tehnoloogiate väljatöötamiseks. Tänu füüsikale on olemas laserid, nanotehnoloogia ja...

    Loe täpsemalt »

    Keskkonnaspetsialist

    Lennujuht. Lennujuhi töö on väga vastutusrikas, sellest sõltuvad sajad inimelud. Lennujuhtide töö nõuab head pingetaluvust ja suurt keskendumisvõimet. Ranged tervisenõuded.

    Loe täpsemalt »

    Hüdrogeoloog

    Okeanograaf

    Hüdroloog