• Olulised momendid

    • Mesinikud soetavad, kasvatavad ja hooldavad mesilasperesid mee, mesilasvaha, õietolmu, taruvaigu jt mesindussaaduste tootmiseks ning müügiks.
    • Töö eripära on enamasti üksinda töötamine ja iseseisvalt otsuste vastuvõtmine. Suurematel mesinikel on tihti hooajalised abilised.
    • Mesinikuna on vajalik taluda mesilaste nõelamist ja mitte olla allergiline mesilasmürgi suhtes.
  • Töö iseloom

    Mesiniku töö on mesilasperesid pidada ja nende eest aasta ringi hoolitseda.

    Mesinike suurim koormus on kevadel ja suvel, kuid tööd jätkub ka muuks ajaks. Suvised tegemised on seotud eelkõige mesilaste hooldamise, haiguste profülaktika ning mee võtmise ja vurritamisega. Mesinik peab õigel ajal tarusse raame lisama, jälgima mesilaspere suurust ja seisukorda. Kui taru on mett täis, tuleb see tarust välja võtta, vurritada ja filtreerida.

    Novembrist märtsi alguseni on mesinikel seoses mesilaste talvitumisega üsna palju vaba aega. Kuna talvel mesilased tarust välja ei lenda ning mesitarudega aktiivset tööd ei ole, siis sel ajal uuendatakse ja parandatakse mesilaste pidamiseks vajalikku inventari, turustatakse mett, loetakse erialakirjandust ja täiendatakse end mesinduspäevadel ja -õppustel.

    Kutselisel mesinikul on vähemalt 100 mesilasperet, suurematel elukutselistel mesinikel isegi 200–300 mesilasperet. Üle saja pere pidamisel palgatakse enamasti suveks abiline või kutsutakse appi pereliikmed.

    Peale mee võivad mesinikud koguda õietolmu, vaha, taruvaiku ja suira, vahel ka mesilasema toitepiima. Meekorje toimub aprillist augustini, kuid sõltub suuresti piirkonnast ja ilmastikust. Õietolmu toodetakse peamiselt juunis – mesilasperedest kogutakse iga õhtu õietolmu ning seejärel kuivatatakse seda spetsiaalsetes kuivatuskappides. Taruvaiku ja suira kogutakse tavaliselt suve lõpus. Harvem toodavad mesinikud mesilasema toitepiima, tehes seda eelkõige kevadsuvisel ajal. Vaha sulatatakse enamasti tarust võetud raamidest.

  • Töökeskkond

    Mesiniku töö sõltub aastaaegadest ja ilmastikust, ta peab arvestama mesinduse hooajalisusega. Kevadel ja suvel on mesinikul rohkem tööd ning sügisel ja talvel vähem. Töö toimub nii väli- kui ka sisetingimustes, vajaduse korral puhkepäevadel ja pühade ajal. Mesiniku välitööde aeg kestab põhiliselt märtsist novembrini.

    Raskete meekärgedega täidetud kastide või tarukorpuste tõstmine on füüsiliselt üsna väsitav ja paneb suure koormuse eelkõige seljale ja kätele. Oluline on seega hea füüsiline vorm ja ergonoomiliste töövõtete valdamine, et koormus seljale ja kätele liiga ei teeks.

    Tarude juures töötades kannavad mesinikud näovarju, peakatet ning heledat riietust või kombinesooni ja kindaid, et katmata kehaosi oleks võimalikult vähe.

    Mesiniku töövahendid on konkspeitel, suitsik, taruhari, taru-, vurri- ja söötmissüsteemid ning mee pakendamis- ja vahasulatussüsteemid.

    Mesilastega töötamisel on tähtis puhtus, et ei pääseks levima mesilastele ohtlikud haigused ja mesi tuleks kvaliteetne. Puhtuse nõue kehtib nii mesiniku enda, tarude kui ka korjemaa suhtes.

    Raske on täielikult välistada, et mesilased mesinikku nõelavad. Mesinikuna on oluline, et talud mesilaste nõelamist ja sul ega teistel mesilastega kokku puutuvatel pereliikmetel ei oleks mesilasmürgi vastu allergiat.

    Töö sobib väga hästi neile, kellele meeldib üksinda töötada ja iseseisvalt otsuseid vastu võtta.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Mesinikuna peaksid:

    • oskama mesilasperesid hooldada aasta ringi – kevadised, suvised, sügised, talvised hooldustööd;
    • tundma tarutüüpe ning oskama tarusid puhastada, desinfitseerida ja parandada;
    • teadma kärjetüüpe ning oskama kärgi sortida, ladustada ja säilitada
    • oskama mesilasemasid kasvatada;
    • oskama toota, koguda ja säilitada erinevaid mesindussaadusi – mesi, õietolm, mesilasema toitepiim, taruvaik, suir, vaha;
    • tundma põllu- ja aiataimede tolmeldamist;
    • teadma, kuidas mesilasperesid kahjurite eest kaitsta;
    • tundma mesilaste anatoomiat ja füsioloogiat ning mesilaspere bioloogiat.

    Kuna paljud mesinikud on ettevõtjad, siis eeldab mesiniku töö mesila majandamiseks vajalikke teadmisi ja ettevõtlikkust. Väga oluline on tunda mesindustoodete müügiks erinevaid turustamis- ja müügivõimalusi (nt kodust müümine, laadal kauplemine, turustamine kaupluste kaudu või hulgimüük).

    Mesinik töötab iseseisvalt, kavandab ise oma tööaega ja -ülesandeid. Mesinik oskab ette näha edu ja võimalikku ebaedu, hindab ja analüüsib oma tegevust vajalike lahenduste leidmiseks. Väga vajalik on enesedistsipliin, sest kevad- ja suvetööd tuleb teha õigel ajal, muidu võib meesaak tuntavalt väheneda. Mesinikul on oma aja planeerimisel siiski palju rohkem vabadust kui mitmetel teistel põllumajandustootjatel.
    Loomulikult peab mesinik armastama loodust ning olema rahulik ja kannatlik, sest mesilastega töötades ei ole hea kiirustada ega tegutseda ülepeakaela.

    Täpsemaid kutseoskusnõudeid on kirjeldatud mesiniku kutsestandardis.

  • Haridus ja väljaõpe

    Mesinikuks saab õppida keskhariduse baasil kutseõppeasutuses, vastava täienduskoolituse läbimisel või kogenud mesiniku juhendamisel. Valikainena õpetatakse mesinduse aluseid ka kõrgkoolide põllumajanduserialade juures.

    Otsi sobivat kooli kutsekoolide andmebaasist.

    Mesinikuks pürgijal ja algajal mesinikul on vaja käia mesinduskursustel ning hankida teadmisi raamatutest või kogenenumatelt mesinikelt. Mesinikud on moodustanud Eesti Mesinike Liidu ja teisi koostöörühmi, kust leiab abi vajaliku inventari muretsemisel ning kus saab kogemusi vahetada. Samuti toimub hulgaliselt kohalikke mesinduskogunemisi ja õppepäevi.

  • Töövõimalused

    Mesinik on enamasti eraettevõtja, kes ise nii majandab kui ka hooldab oma mesilasperesid. Mesinikud tegutsevad enamasti oma osaühingu kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana.

    Paljud mesinikud on harrastusmesinikud, kes toodavad mett isiklikuks tarbimiseks ja lähikondsetele, mitte müügiks. Kutselised mesinikud-ettevõtjad toodavad mett ja mesindussaadusi müügiks. Kutselisel mesinikul on vähemalt 100 mesilasperet, mõnel on aga isegi 200–300 mesilasperet.

    Paljud poolkutselised Eesti mesinikud (50–100 peret) pühenduvad suvehooajal mesindusele, kuid muul aastaajal töötavad mujal. Aktiivsete mesinike hulgas on Eestis näiteks autojuhte, ajakirjanikke, arste, õpetajaid, programmeerijaid ja paljude teiste erialade esindajaid.

     

  • Sissetulek, soodustused

    Mesinike sissetulek sõltub mesilasperede arvust ja meeaastast. Mõnel aastal ei pruugi mitmesugustel põhjustel (nt vihmane suvi, väga külm talv, mesilaste nakatumine haigustesse) tulla head meesaaki. seega ei saa ka üheselt öelda, milline on mesiniku sissetulek.

    Mesiniku sissetulek oleneb ka sellest, kui edukalt ta oskab oma mesindussaadusi turustada ja müüa. Tuleb arvestada, et mesinikud, kes suudavad oma toodangu müüa kodust ja laatadel, teenivad märkimisväärselt rohkem kui need, kes müüvad mee hulgiostjatele. Edukaks majandamiseks on kindlasti vaja läbi mõelda, kellele ja kuidas oma toodangut müüa. Elukutseliste mesinike sissetulek ületab keskmise saagikusega aastal Eesti keskmist kuupalka.

    Mesila arendamiseks saab taotleda ka põllumajandustoetusi.
    Selle töö eelisteks võib kindlasti pidada mee ja mesindussaaduste kasutamise tervistavat mõju, oma aja kavandamise võimalust ja palju vaba aega novembrist märtsini.

  • Lisateave

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Mesinike Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Loomakasvataja