Mehaanikainsenerid

Prindi Mehaanikainsenerid
  • Olulised momendid

    • Mehaanikainseneride töö on luua ja arendada seadmeid ning masinaid.
    • Mehaanikainseneridel peab olema loovust ja hea tehniline taip.
    • Nõudlus mehaanikainseneride järele on üsna suur ja magistritasemega lõpetajatel on tööd lihtne leida.
  • Töö iseloom

    Mehaanikainseneride töö on luua, arendada ja juhtida seadmeid ning masinaid. Nad töötavad välja mehhatroonika- ja tootmissüsteemide robootikalahendusi, tööriista- ja kaitsetööstuse uusi materjale ja pindeid, kiirprojekteerimis- ning disainerite ja tootearendajate loodud toodete valmistusmeetodeid, põlevkivi-, tuule- ja koostootmisjaamade energiasäästlikke tehnoloogiaid. Mehaanikainseneride loodud võivad olla ka mänguasjad, tööriistad, kodumasinad, elektri­generaatorid, tootmisliinid, sooja- ja ventilatsioonisüsteemid, elevaatorid jne. Nende töö viljad on kasutusel kõikjal: inimeste kodudes, vabrikutes, tehastes, elektrijaamades, transpordis.

    Mehaanikainsenerid spetsialiseeruvad tootearendusele, tootmistehnikale ja mehhatroonikale.

    • Tootearendusele spetsialiseerunud inseneride töö onprojekteerida toote- ja tootmisseadmeid. Nad loovad toodete konstruktsioone, kasutades selleks arvutustehnikat ja tarkvarapakette. Nende ülesanne on konstrueerida toode nii, et see oleks uudne, mõistlikult valmistatav, tarbijale atraktiivne ja keskkonnahoidlik. Enam levinud ametinimetused on tootearenduse konstruktor, projekteerija, projektijuht.
    • Tootmistehnikale spetsialiseerunud inseneride töö on luua toodete valmistustehnoloogiad ning neid juurutada ja arendada, samuti tootmissüsteeme arendada ja juhtida. Enam levinud ametinimetused on tehnoloog, tootmisjuht.
    • Mehhatroonikale spetsialiseerunud inseneride ülesanne on täita ja koordineerida tooteprojekte, mis haaravad nii mehaaniliste, elektrooniliste kui ka infotehnoloogia süsteemide koostööd ühes tänapäevases tootes. Nad loovad nn intelligentseid masinaid ja seadmeid. Põhirõhk on tänapäeva infotehnoloogia võimaluste ja vahendite lõimimisel uutesse ja põhiliselt tulevikku suunatud toodetesse ning vastavate protsesside juhtimisel. Mehhatroonikarakendused on kiiresti arenevad robotid, arvutiga juhitavad seadmed jpm.

    Mehaaniliste vahendite arendamine on keeruline protsess, mistõttu võivad mehaanikainsenerid spetsialiseeruda mõne kindla toote konstruktoriks, tehnoloogiks või katsetajaks.

    Töö keerukus ja vastutuse ulatus olenevad ka sellest, millisel kutsetasemel mehaanikainsener on. Magistriõppe lõpetaja omandab tavaliselt diplomeeritud mehaanikainseneri esmakutse ja töötab kõrgema taseme mehaanikainseneri juhendamisel. Piisava töökogemusega spetsialist võib taotleda diplomeeritud mehaanikainseneri kutset, mis lubab tal iseseisvalt kavandada projekte ning vastutada nii enda kui ka teiste töö tulemuste eest. Volitatud mehhaanikainseneri kutsetaseme taotlemise eelduseks on magistrikraad ja diplomeeritud inseneri tunnistus või doktorikraad. Tema töötab juba juhtspetsialisti või projektijuhina, kavandab keerulisemaid projekte, annab eksperdihinnanguid, teeb arendus- ja uurimistööd ning on võimeline juhtima teisi töötajaid, tootearendust ja kogu ettevõtet.

  • Töökeskkond

    Mehaanikainsenerid töötavad kontorites ja tootmisobjektidel. Töökoht oleneb suuresti tööst: teatud tööd vajavad rohkem katsetamist. Kokkupuutes keeruliste mehhanismidega (sh elektri- ja elektroonikaseadmetega) järgivad nad ohutusreegleid ja kasutavad kaitsevahendeid – kindaid, maske ning abistavaid töövahendeid.

    Teoreetilised ettevalmistustööd, dokumentatsiooni kasutamine ja uurimistööd nõuavad palju arvutikasutamist. Skeemide joonestamiseks kasutatakse ka joonestusvahendeid, ehkki täna­päeval saab enamikku projekteerimistöid teha arvutiprogrammidega (näiteks projekteerimis­tarkvara AutoCad, Solid Work ja ME10).

    Tavaline tööaeg on 40 tundi nädalas, erand­juhtudel võib see kujuneda pikemaks. Tavaliselt kestab tööpäev kl 8–17.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Mehaanikainsenerina pead:

    • tundma majandustegevuse põhialuseid, kutseala seadusi, tööohutust ja -kaitset;
    • omama teadmisi loodus- ja täppisteadustest, tootearendusest, majandus- ja juhtimistegevusest, tänapäeva infotehnoloogiast, info- ja kommunikatsioonitehnikast;
    • teadma inseneritegevuse aluseid;
    • tundma oma eriala insenerivaldkondi: näiteks masinaelemendid, tugevusõpetus, materjalitehnika, aero- ja hüdrodünaamika, masinamehaanika, kvaliteedijuhtimine, tootearenduse alused, raalprojekteerimine, materjaliõpetus;
    • tundma tootearendust ning tootmistehnikat ja -seadmeid;
    • oskama projekteerida ja arendada oma valdkonnas kasutatavaid seadmeid ja masinaid;
    • tundma tehniliste süsteemide, nagu robotid, manipulaatorid, autod, tööpingid jms, ehitust ja nende otstarbekat kasutamist;
    • oskama võõrkeeli mahus, mis võimaldab sel erialal töötada ja end arendada.

    Kuna inseneridel on palju organiseerimistööd, on vajalikud ka teadmised juhtimisest, töökorraldusest ja projektijuhtimisest.

    Insenerid järgivad oma töös inseneri eetikakoodeksit.

    Mehhatroonikale spetsialiseerumisega kaasnevad teadmised kitsamatest mehhanotehnika tegevusvald­kondadest: konstrueerimine, masinaehitus, keevitus, mehhatroonika ja autotehnika. Mehhatroonikud peavad teadma nn arvjuhtimissüsteeme (CNC).

    Mehaanikainseneri töö eeldab selliseid isikuomadusi nagu teaduslik-tehniline mõtlemine, loovus, iseseisvus, vastutus- ja otsustusvõime, eetiline käitumine, majanduslikkus, meeskonnatööoskus, inimeste ja vahendite juhtimise oskus, enesekehtestamine ning tulemusele orienteeritus.

    Täpsemad kutseoskusnõuded on kirjas mehaanikainseneride kutsestandardites:

  • Haridus ja väljaõpe

    Mehaanikainseneriks saada soovijal tuleb oma õpinguid alustada rakenduskõrgkoolis või ülikoolis bakalaureuseõppe erialadel (nt mehhatroonika, tootearendus ja tootmistehnika). Mehaanikainsenerina töötamisel on aga soovitatav ka magistritaseme õpingud lõpetada.

    Otsi sobivat kooli Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist.

    Mehaanikainseneriks õppimine eeldab üldhariduskoolis suuremat tähelepanu matemaatikale, füüsikale, kunsti- ja tööõpetusele.

    Mehaanikainsenerid peavad oma oskuste ja teadmiste säilitamiseks end pidevalt täiendama. Karjääriredelil edasiliikumiseks võib insener täiendada oma teadmisi magistri- ja seejärel doktoriõppes ning pühenduda teiste inseneride koolitamisele ja teadustööle.

  • Töövõimalused

    Mehaanikainsenerid on nõutud kõikjal, kus on tegemist tehnikaga: tekstiili- või toiduainetööstus, transport või energeetika. Nad töötavad konstruktorite, tehnoloogide, tootmisinseneride ja automaatikainseneridena tööstus- ja projekteerimis­ettevõtetes, projektijuhtidena teadusbüroodes, spetsialistide või inspektoritena järelevalve- ja kontrollorganites, tootearenduse, kvaliteedi ja muul alal.

    Nõudlus mehaanikainseneride järele on üsna suur ja magistritasemega lõpetajatel on tööd lihtne leida. Sageli leitakse erialane töökoht juba õpingute ajal. Kõige tähtsam on huvi ja tahtmine selles valdkonnas tegutseda, siis leiab ka kindlasti tööd.

    Eesti mehaanikainsenerid on tunnustatud ka rahvusvaheliselt ning mehaanika erialade lõpetajad on läinud tööle Jaapanisse, Saksamaale ja teistesse välisriikidesse.

  • Sissetulek, soodustused

    Mehaanikainseneride töötasu oleneb töökohast ning projektide suurusest ja edukusest, kuid nende töö on küllaltki kõrgesti hinnatud ja tasustatud.

    Edukate projektide algatamisel võib peale põhipalga saada tulemustasu. Tulemustasu võib olla nii kuu, kvartali kui ka aastapreemiana.

  • Lisateave

     

    Mehaanikainseneri tööle lähedased ametid on teised inseneeria valdkonna ametid, nagu elektriinsener, soojusenergeetikainsener, üldehitusinsener ning samuti masinaehitajate, automaatikute, konstruktorite, tehnoloogide ametid.

    Mehaanikainsenere ja mehhanotehnika valdkonna kutseühendusi ühendab ning mehaanikainseneride kutse andmist korraldab Eesti Mehaanikainseneride Liit.

    Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstust arendab ning selle ettevõtete ühishuve esindab Eesti Masinatööstuse Liit.

     

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Mehaanikainseneride Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Üldehitusinsener. Üldehitusinsener koordineerib ja/või kavandab ehitiste püstitamist ning renoveerimist – viib kokku projekti eri osad, kavandab üldprojekti ja koostab eelarve. Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete, sadama raj...

    Loe täpsemalt »

    Automaatik. Automaatik paigaldab, seadistab ja hoiab käigus automaatikaseadmeid ning -süsteeme. Automaatik töötab tavaliselt suurtes tööstushoonetes ja -kompleksides. Amet eeldab loogilist mõtlemist ning oskust oma tööd iseseisv...

    Loe täpsemalt »

    Elektriinsener

    Soojusenergeetikainsener. Soojusenergeetikainseneril on juhtiv roll ettevõtete ja kodumajapidamiste energiaga varustamisel. Tegemist on mitmekesise tööga alates soojusenergiaseadmete projekteerimisest kuni nende hoolduseni. Soojusenergeetika käsitleb soojus- ja elekt...

    Loe täpsemalt »

    Masinaehitaja

    Konstruktor

    Tehnoloog