Meditsiinilabori töötajad

Prindi
  • Olulised momendid

    • Meditsiinilabori töötajad abistavad arste diagnoosimisel ja ravi tõhususe hindamisel.
    • Meditsiinilabori töö on seotud nüüdisaegse tehnika kasutamise ja keemiliste ainetega.
    • Töö meditsiinilaboris on täpne ja vastutusrikas.
  • Töö iseloom

    Meditsiinilabori töötajate tehtavatel analüüsidel on ülitähtis osa haiguste avastamisel, diagnoosimisel ja ravis. Meditsiinilabori töötajad uurivad ja analüüsivad kehavedelikke ning rakke. Nad määravad kindlaks bakterite, parasiitide ja teiste mikroorganismide olemasolu, analüüsivad kehavedelike keemilist koostist, määravad vereülekannetel kasutatava vere sobivust ja katsetavad ravimite sisaldust veres, et näha, kuidas patsient ravile reageerib.

    Meditsiinilabori töötajate hulka kuuluvad üldjuhul laboriarstid, -spetsialistid ja bioanalüütikud, samuti abipersonal.

    Laboriarstid:

    • kõrgharidusega spetsialistid, kes suunavad ravi ja diagnoosivad haigusi;
    • juhivad labori tööd;
    • nõustavad raviarste;
    • korraldavad uute analüüsimeetodite juurutamist;
    • juhivad labori töö kvaliteeti;
    • viivad vajaduse korral läbi õppetööd ja annavad oma teadmisi edasi üliõpilastele.

    Laborispetsialistid:

    • on kõrgharidusega, enamasti keemiku või sellega haakuva haridusega töötajad;
    • juurutavad analüüsimeetodeid;
    • teevad eriteadmisi nõudvaid laboriuuringuid.

    Bioanalüütikud:

    • rakenduskõrgharidusega meditsiinilabori töötajad, kannavad ka laborandi ametinimetust;
    • valmistavad patsiendi/kliendi analüüsi võtmiseks ette ja tagavad tema turvalisuse analüüside tegemisel;
    • teevad laboriuuringuid kehtivate kvaliteedinõuete kohaselt;
    • kinnitavad uuringute tulemused ja väljastavad need uuringu tellijale;
    • osalevad labori töö kvaliteedi arendamisel ja koostöö korraldamisel. Nad kontrollivad kvaliteeti ja teevad ettepanekuid kvaliteedisüsteemi parandamiseks/täiendamiseks. Samuti osalevad nad tervishoiuasutuse töö korraldamisel (teevad ettepanekuid dokumentide täiendamiseks, töö organiseerimiseks jne).

    Tehniliste võimaluste tunduv paranemine ja teaduse areng on seadnud laboritöötajatele ka varasemast suuremad kutsenõuded.

  • Töökeskkond

    Bioanalüütik töötab peamiselt kliinilistes ning inim- ja keskkonnauuringute laborites. Seal uuritakse organismi seisundit, organite, kudede, rakkude, molekulide ehitust ja funktsiooni, mikrobioloogilist kooslust ning ümbritsevat keskkonda ja inimorganismi mõjutavaid tegureid. Uuringu tulemus aitab määrata õiget diagnoosi ja ravi, jälgida ravi ning hinnata haiguse prognoosi. Olenevalt labori spetsiifikast on bioanalüütiku töö mitmekesine. Töötada tuleb mitmesuguste uuringumaterjalide, kemikaalide ja tehniliste vahenditega, mis võivad ohustada bioanalüütiku tervist. Sõltuvalt sellest, mis laadi analüüse tehakse, tuleb bioanalüütikul end kaitsta võimaliku nakatumise eest. Pidev kokkupuude kemikaalidega ja töötamine kummikinnastes võivad tekitada allergiat. Bioanalüütik kasutab spetsiaalset tööriietust ja kaitsevahendeid. Kaitsevahenditeks on kindad, maskid ja prillid. Meditsiinilaborid peavad vastama keskkonna ja töötervishoiu tingimustele ning tervisekaitse nõuetele ja seda kontrollitakse pidevalt.

    Suurte meditsiinilaborite kliendid on haiglate arstid, perearstid, eraarstid, tervisekeskused, samuti väikesed haiglad, kus oma labori loomine pole majanduslikult otstarbekas.

    Tööaeg oleneb labori ülesannetest: mõned töötavad tavalise tööpäeva ehk 8 tundi. Haiglate laborid peavad üldjuhul olema valmis tegema analüüse ööpäev läbi ning töötajatel tuleb töötada vahetustega, samuti öösel ja riigipühadel.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Laboriarstid ja -spetsialistid peavad olema kõrgharidusega.Meditsiinilabori spetsialist peab olema läbinud magistritasemele vastava bioloogia, biomeditsiini, keemia, proviisori, geenitehnoloogia, tervishoiutehnoloogia või mõne muu meditsiiniga seonduva loodusteaduse valdkonna õppekava.

    Laborispetsialistid peavad teadma

    • määramismeetodeid ja enam levinud laboriseadmete tööpõhimõtteid;
    • kuidas teha riskianalüüsi;
    • millised tegurid mõjutavad laboriuuringute tulemusi;
    • milline on vastuste väljastamise kord;
    • meeskonnatöö aluseid;
    • suhtlemispsühholoogia aluseid;
    • riiklikke, erialaseid ja muid nõudeid, mida tuleb laboriuuringutel arvestada.

    Neil tuleb osata

    • järgida tervise ja keskkonna ohutusnõudeid;
    • korraldada laboriseadmete kasutamist;
    • korraldada meeskonna igapäevatööd;
    • teha koostööd meedikutega.

    Laborispetsialistiks sobivad eelkõige need inimesed, kes on

    • korrektsed ja täpsed;
    • kohusetundlikud;
    • hea analüüsi- ja koostöövõimega;
    • suutelised iseseisvalt otsustama.

    Laborispetsialisti kutseoskusnõuded on toodud kutsestandardis Meditsiinilabori spetsialist, tase 7.

    Bioanalüütik peab teadma ja tundma

    • inimese anatoomiat ja füsioloogiat, organismi ehitust, talitlust ja arengut;
    • organismi mõjutavad bioloogilisi, füüsikalisi ja keemilisi tegureid;
    • haiguste tekkepõhjusi, haigustunnuseid ja diagnostikameetodeid ning nende seostamist laboridiagnostikaga;
    • organismis toimuvaid patoloogilisi protsesse, nende analüüsimist ja hindamist;
    • inimese eluviisi, elu- ja töötingimuste mõju tervisele, tervise edendamise ja säilitamise tähtsust;
    • analüüsidele esitatavaid nõudeid, põhimõtteid ja meetodeid;
    • laboriseadmeid ja muid töövahendeid;
    • tervishoidu ja kutsetegevust puudutavaid õigusakte ja -norme; tööõigusega seotud seadusi;
    • töökeskkonnaohutusega seotud aspekte (tööohutus, -tervishoid, -hügieen, jäätmekäitlus);
    • suhtlemist, klienditeenindust ja organisatsioonikäitumist;
    • 'töö organiseerimise, kavandamise ja juhtimise ning asjaajamise ja dokumenditöö aluseid;
    • meditsiinilise statistika aluseid.

    Bioanalüütik peab oskama

    • võtta uuringumaterjale, valmistada need uuringuks ette;
    • valmistada reaktiive ja töölahuseid;
    • teha uuringud nõuetekohaselt ja kvaliteetselt;
    • vormistada uuringutega seotud dokumente;
    • käsitleda keemilisi aineid ja bioloogilisi materjale nõuete järgi;
    • hinnata statistilisi uurimistulemusi;
    • anda esmaabi;
    • juhendada kutseala töötajaid ja üliõpilasi;
    • koostada, vormistada ja esitada ettekandeid ning artikleid.

    Meditsiinilaboris on vaja tunda töö kvaliteedi kontrolli põhimõtteid ja pidevalt kvaliteeti kontrollida.

    Bioanalüütiku töös tulevad kasuks järgmised isikuomadused:

    • suutlikkus teha koostööd ja olla teenindusvalmis;
    • vastutusvõime;
    • kohanemisvõime ja hea pingetaluvus;
    • täpsus, korrektsus;
    • otsustusvõime ja iseseisvus;
    • hea õppimis- ja analüüsivõime, loogiline mõtlemine;
    • hea silmamälu.

    Bioanalüütiku kutsenõuded on toodud kutsestandardis Bioanalüütik III, IV.

  • Haridus ja väljaõpe

    Bioanalüütiku eriala õppimise kohta leiad teavet Rajaleidja õppimisvõimaluste osast. Õppima asumise eeldus on keskharidus.

    Suure osa (keskmiselt viiendik) õppetöö mahust moodustab praktika.

    Laboriarsti kutse omandamiseks on vajalik üldarsti kutse olemasolu, spetsialiseerumine toimub residentuuris. Residentuur kestab 4 aastat.

    Täienduskoolitust korraldab Eesti Bioanalüütikute Ühing, kelle eestvõttel toimuvad regulaarsed koolitused 4-5 korda aastas; samuti pakub täiendusõpet Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

    Suuremad laborid korraldavad oma töötajatele sisekoolitusi. Võimalik on stažeerida mõnes suuremas laboris või välismaal (näiteks vähem esinevate analüüside tegemise õppimiseks).

  • Töövõimalused

    Meditsiinilaborid on olemas kõigis Eesti suuremates haiglates, samuti suuremates tervisekeskustes. Mõned laborid töötavad eraettevõttena.

    Bioanalüütiku kutse omandanu võib leida rakendust ka teaduslaborites, tervisekaitse-, veterinaarialaborites, samuti toiduainetööstuse laborites. Põhiliselt koolitatakse bioanalüütikuid ikkagi töötamiseks tervishoius.

    Kuna osa laborites töötavast personalist on küll meditsiiniharidusega, kuid mitte eriharidusega (eriti Tallinn, Ida-Virumaa), annab see üsna head võimalused bioanalüütiku erialal tööd leida.

    Karjäärivõimalusena võib vaadelda pidevat kutsekvalifikatsiooni tõstmist ning selle kaudu võimalust palgatõusuks. Samuti liigutakse väiksematest laboritest suurematesse, kus töö on mitmekesisem ja nõudlikum.

    Suuremad meditsiinilaborid asuvad Eesti haiglate juures:

    • SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabor (molekulaardiagnostika, kliinilise keemia, mükobakterioloogia, hematoloogia, immuunanalüüsi, spordimeditsiini osakond, patoloogiateenistus, verekeskus, osakonnad onkoloogiahaiglas ja naistekliinikus);
    • AS Ida-Tallinna Keskhaigla,
    • SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla,
    • SA Pärnu Haigla,
    • Ida-Virumaa Keskhaigla,
    • SA Viljandi Haigla,
    • SA Narva Haigla,
    • SA Rapla Maakonnahaigla,
    • AS Tapa Haigla,
    • AS Rakvere Haigla.
  • Sissetulek, soodustused

    Palk oleneb konkreetse ettevõtte tasustamissüsteemist. Kui töötada tuleb ka öösiti ja pühade ajal, on töötasu suurem.

  • Lisateave

    Eesti Bioanalüütikute Ühing peab esmaülesandekseriala arendamist. Samuti tegeleb ta kutseomistamisega bioanalüütikutele.

    Eesti Laborimeditsiini Ühing (ELMÜ) koondab Eesti laboriarste, kõrgharidusega laborispetsialiste, kliinilisi mikrobiolooge ning teisi laborimeditsiinist huvitatud füüsilisi ja juriidilisi isikuid selleks, et aidata laborimeditsiini kui eriala edendada ja väärtustada.

    Bioanalüütiku kutsestandard

    Loe ka Rajaleidja persoonilugu bioanalüütikust Terjest. 

    Loe ka miks.ee lehelt persoonilugu Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse nahamelanoomi ja soolevähi uuringute valdkonna juhist Anust.

    Kutsealakirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Bioanalüütikute Ühingu spetsialistidega. Konsultant Aivar Orav.

  • Lähedased ametid

    Keemik

    Õde. Õde osutab õendusabi. Õendusabi andmisel lähtutakse patsiendi probleemidest. Õde annab abi patsiendi vajaduste kohaselt, õendustegevus võib varieeruda. Õed töötavad tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna all...

    Loe täpsemalt »

    Laboriarst