• Olulised momendid

    • Maastikuarhitekt on magistriõppe lõpetanud spetsialist, kes loob inimestele paremat ja kaunimat elukeskkonda. Maastikuarhitekt tegeleb maastike (väljakud, pargid, matkarajad, mänguväljakud jne) ruumilise kujundamisega.
    • Maastikuarhitekti ametis tuleb teha ka välitöid: käia objektidel, et saada täpne pilt kavandatavast piirkonnast. See eeldab ka mõõdukat füüsilist koormust.
    • Tänapäeval koostatakse projekte enamasti arvutiprogrammidega (nt CAD-programmid).
    • Töö on loominguline, kuid aeg-ajalt pingeline ning nõuab kannatlikkust ja tähtaegadest kinnipidamist.
  • Töö iseloom

    Maastikuarhitekt onmagistriõppe lõpetanud spetsialist, kelle põhitegevus on maastiku ruumiline kujundamine.

    Maastikuarhitektid projekteerivaduusi haljasalasid, rekonstrueerivad/restaureerivad vanu parke ja kujundavad nüüdisaegseid linnaväljakuid. Nad kavandavad puhkealasid ja matkaradu, kujundavad parke, golfiväljakuid, plaanivad jalgrattatee või maantee paigutust maastikul ning kujundavad teede ümbruse inimestele huvitavaks, ohutuks ja meeldivaks. Nad koostavad ka näiteks kavasid, kuhu ja mis kujuga veekogu rajada või kuhu ehitada mägi või suusarada. Samuti tegelevad nad ruumilise planeerimisega (linnaplaneerimisega), mis on hiljem ehitamise alus. Maastikuarhitekt teeb sageli koostööd arhitektide ja ehitusinseneridega.

    Maastikuarhitekti töö hõlmab maastiku analüüsi ja kujundust, rajatiste projekteerimist, maastikuehituse järelevalvet, ajalooliste paikade ja mälestiste restaureerimist, ruumilises planeerimises osalemist, keskkonnamõjude hindamist ning haljasalade majandamist. Töö tulem võib olla detail- või üldplaneering, linnaplaneering, haljasala või linnaväljaku kujundusprojekt või hoopis maastikuskulptuur.

    Maastikuarhitektuuri rakendusharu on maastikuehitus, kus maastikuehitajad rajavad nt uusistutusi, veesilmasid, paigaldavad sillutist, ehitavad terrasse, tugimüüre jms.

    Maastikuarhitekti töö sobib neile, kellele meeldib pakkuda lahendusi, kuidas kujundada maastik inimestele võimalikult meeldivaks ja mugavaks elukeskkonnaks. See on amet, mis annab võimaluse fantaasial lennata lasta, kuid on samas väga vastutusrikas.

    Maastikuarhitekti tööülesanded ja vastutusalad olenevad suuresti tema kvalifikatsioonist.

    Äsja ülikooli lõpetanud magistrikraadiga diplomeeritud maastikuarhitekt koostab projekte kogenuma spetsialisti juhendamisel. Piisava töökogemusega maastikuarhitekt võib taotleda volitatud maastikuarhitekti kutset. Volitatud maastikuarhitekt on spetsialist, kes võib iseseisvalt ja omal vastutusel kavandada projekte. Kui maastikuarhitekt on läbinud doktoriõppe ja omab töökogemust, siis on tal võimalus taotleda volitatud maastikuarhitekti-eksperdi taseme kutsetunnistust. Volitatud maastikuarhitekt-ekspert on juba tippspetsialist, kes peale eelneva annab keerulisemaid eksperdihinnanguid ja osaleb rahvusvaheliste võistluste žüriides.

  • Töökeskkond

    Maastikuarhitekti põhitöö on projektide koostamine. See toimub büroos enamasti arvuti taga, millele aga sageli eelneb käeline tegevus paberi ja pliiatsiga. Arvutiprogrammide kasutuselevõtt ei ole ära kaotanud ka käsitsi visandamist ega makettide ehitamist. Tihti valmib esialgne tööjoonis või visand hoopis maastikul olles. Tänapäeval koostatakse projekte enamasti arvutiprogrammidega (nt CAD-programmid, kuid kasutatakse ka teisi visualiseerimis- ja andmetöötlusprogramme).

    Projekteerimine nõuab kannatlikkust, sest üsna palju aega töötatakse sundasendis arvuti taga. Maastikuarhitekti ametis tuleb teha ka välitöid: käia objektidel, et saada ülevaade projekteeritavast või planeeritavast piirkonnast, ja teha lisamõõtmisi, -vaatlusi ja -hindamist.

    Tavaliselt kestab tööaeg esmaspäevast reedeni, kokku keskmiselt 40 tundi nädalas. Töö on loominguline, kuid võib olla aeg-ajalt vaimselt pingeline ning töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Tööde tähtaja lähenemisel sageli töökoormus suureneb ja töötada tuleb ka nädalavahetustel.

    Maastikuarhitektid võivad töötada paindliku tööajaga, sest loometööd on raske kella järgi sundida. Samas tuleb kinni pidada tellitud projektide tähtaegadest.

    Arvestama peab, et projektide kavandamisel langeb väga suur koormus silmadele. Kuna arvuti taga töötatakse pikalt, tuleb kasuks füüsiline koormus treeningutel. Füüsilist vastupidavust eeldab ka välitöödel käimine (teinekord mitu päeva). See võib toimuda nii suvel hea ilmaga kui ka sügisel vihmaga ning talvel paksu lumega.

    Maastikuarhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning maketeerimisvahendeid.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Maastikuarhitektina pead

    • tundma säästlikku keskkonnatehnoloogiat, maastikuarhitektuuri ja arhitektuuri teooriaid, kultuuriajalugu ning muinsuskaitse aluseid;
    • tundma maastikku ja selle vorme, taimestikku ja geoloogiat, kutsealaga seonduvaid õigusakte ning info-, kommunikatsiooni- ja projekteerimistehnoloogia aluseid;
    • oskamarakendada teadmisi eri valdkondadest (arhitektuur, inseneeria, loodusteadused, sotsiaalteadused jt).

    Maastikuarhitekt peab tundma loodust, kultuuri ja tehnikalahendusi. Ta peab mõtlema ruumiliselt ja loovalt, nägema probleeme ning pakkuma lahendusi.

    Isikuomadustest eeldab töö kompositsioonitaju, analüüsi-, organiseerimis- ja algatusvõimet, head suhtlemisoskust ja valmisolekut meeskonnatööks. Maastikuarhitekt peab oskama end väljendada graafiliselt, kirjalikult ja suuliselt.

    Maastikuarhitektiks õppimine eeldab kunstihuvi, loomingulist mõtlemist ning huvi reaalainete (füüsika, matemaatika) ja loodusteaduste vastu.

    Täpsemad kutseoskusnõuded on kirjas maastikuarhitekti kutsestandardites.

  • Haridus ja väljaõpe

    Maastikuarhitektiks soovijal tuleb oma õpinguid alustada bakalaureuseõppes, kuid maastikuarhitektina tegutsemiseks on vajalik magistrikraad.

    Otsi sobivat kooli kõrgkoolide õppekavade andmebaasist.

    Töötavad maastikuarhitektid peavad oma oskusi pidevalt täiendama ja maailmas toimuvaga kursis olema.

    Tulevasel maastikuarhitektil tuleks üldhariduskoolis tähelepanu pöörata joonestamisele, geomeetriale, kunsti- ja kultuuriõpetusele, geograafiale ja arvutiõpetusele.

  • Töövõimalused

    Maastikuarhitektid töötavad maastikuarhitektuuri-, planeerimis-, inseneri- ja arhitektuuribüroodes, omavalitsustes, riigiasutustes, keskkonnaorganisatsioonides ja arenduskeskustes, haridusasutustes ning vabakutselisena. Kogenud maastikuarhitektid asutavad ka ise oma büroosid.

    Maastikuarhitekti elukutse on ühiskonnas üha enam tunnustatud ning kooli lõpetanud on enamasti erialast töö leidnud.

    Kui maastikuarhitekt on oma alal ennast täiendanud, omandanud töökogemuse ning magistri- või doktorikraadi, siis võib ta taotleda diplomeeritud maastikuarhitekti, volitatud maastikuarhitekti või volitatud maastikuarhitekti-eksperdi taset.

  • Sissetulek, soodustused

    Maastikuarhitekte hinnatakse ja tasustatakse üha kõrgemini. Büroodes töötavatel ja vabakutselistel maastikuarhitektidel oleneb sissetulek sageli tehtud tööst ning projekti mahust. Töötasu sõltub enamasti poolte kokkuleppest ja projekti maksumusest, mis oleneb tihti ehituse üldmaksumusest.

    Omavalitsustes ja riigiasutustes töötades on kindel kuupalk.

  • Lisateave

    Kirjeldust on uuendatud 2015. a koostöös Eesti Maastikuarhitektide Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Ehitusinsener

    Arhitekt. Arhitekt on magistritaseme arhitektiõppe lõpetanud spetsialist, kes kavandab ehitatud keskkonda: linnu ja hooneid. Arhitekti amet sobib inimesele, kes tunneb arhitektuuri vastu huvi, on loominguline ning samas kannatlik ja suudab mõelda eri sk...

    Loe täpsemalt »

    Sisearhitekt. Sisearhitekt tegeleb siseruumide kujunduse tervikkontseptsiooni loomisega ja projektide väljatöötamisega. Sisearhitektid spetsialiseeruvad interjööride projekteerijaiks ja/või mööbli disaineriteks. Peale loomeande ja uuen...

    Loe täpsemalt »