• Olulised momendid

    • Logopeed tegeleb inimese kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni arendamise ja/või taastamisega.
    • Logopeed töötab väga erinevas vanuses patsientidega, st alates imikutest kuni vanuriteni.
    • Logopeed viib läbi nii individuaal- kui rühmateraapiat.

  • Töö iseloom

    Logopeedi töö sisuks on inimese kommunikatsioonivõime parandamine, st kommunikatsioonioskuste arendamine, taastamine, kompenseerimine või kommunikatsioonipuuete ennetamine nii lastel kui täiskasvanutel.


    Valdkondi, millega logopeed igapäevaselt tegeleb, on palju. Näiteks pöördutakse logopeedi poole siis, kui lapse kõne ei arene eakohaselt. Probleemiks võib olla nii kõne mõistmine kui ka eneseväljendusoskus. Logopeed oskab aidata, kui laps räägib grammatiliselt valesti või hääldab sõnu teistele inimestele arusaamatult. Tema abiga võivad nii lapsed kui ka täiskasvanud vabaneda susisevast s-st või põrisevast r-st.


    Logopeedi käest saab abi, kui patsiendil esineb probleeme häälega või ilmneb kõne sujuvuse häire (nt kogelus). Kui inimene ei suuda ennast verbaalselt väljendada, pakub logopeed suhtlemiseks alternatiivseid viise (nt viiped, pildid jms). Logopeed tegeleb ka neelamishäirete hindamise ja teraapiaga. Väga oluline on logopeedi töö siis, kui inimene kaotab kõne ajukahjustuse tulemusel.


    Logopeedi töö on meeskonnatöö. Lisaks patsiendile ja tema lähedastele võivad koostööpartneriteks olla veel erinevad erialaspetsialistid: eripedagoog, õpetaja, psühholoog, kõrva-kurgu-ninaarst, ortodont, füsioterapeut, tegevusterapeut, sotsiaaltöötaja jne.


    Logopeedi peamised tööülesanded:
    • hindab inimese kommunikatsioonivõimet
    • koostab teraapiaplaani
    • viib läbi teraapiat
    • nõustab patsienti ja tema lähedasi.


    Logopeediline teraapia võib kesta mõnest kõneravi tunnist kuni aastatepikkuse teraapiani. Teraapia tulemus sõltub logopeedi professionaalsusest, patsiendi kõneprobleemi raskusastmest ning motiveeritusest.

  • Töökeskkond

    Logopeed töötab haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuses või erapraksises.


    Logopeedil on tööks vajalik oma kabinet, mis on varustatud erinevate vahenditega, olenevalt asutuse spetsiifikast. Näiteks lastaias vajab logopeed oma töös arendavaid õppemänge, mänguasju, erinevaid pilte. Haiglas töötav logopeed kasutab lisaks instrumentaalseid hindamismeetodeid hääle ja neelamisfunktsiooni uurimiseks.


    Tavaliselt töötab logopeed patsiendiga individuaalselt. Lasteaedades ja koolides viiakse läbi ka rühmatunde.


    Logopeedi tööaeg on 35-40 tundi nädalas. Paljud logopeedid peavad oma töö plussiks võimalust ise oma tööaega planeerida. Vastuvõtuaegu saab määrata hommikusele või õhtusele ajale. Üldjuhul jaotub logopeedi tööpäev kaheks: umbes pool tööpäevast kulub klientidega kohtumisele, ülejäänud aeg paberitööks, tehtu analüüsiks ja edasise tegevuse kavandamiseks.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Logopeedil peavad olema üldteadmised meditsiinist, pedagoogikast, keeleteadusest ja psühholoogiast. Erialaseks tööks on vaja teadmisi neuroloogiast, kõnega seotud organite anatoomiast ja füsioloogiast. Samuti peab logopeed põhjalikult tundma lapse üldise ning kõne arengu seaduspärasusi.


    Logopeedi töö nõuab head analüüsi- ja otsustusvõimet. Ta peab olema empaatiline, kannatlik, sõbralik ja julgustav. Logopeedi usaldusväärsus, positiivne hoiak ja pealehakkamine, ent ka nõudlikkus ja järjekindlus aitavad paremini tulemusi saavutada. Samuti on vajalik hea suhtlemisoskus nii patsiendi, tema lähedaste, kolleegide kui ka teiste erialaspetsialistidega.

  • Haridus ja väljaõpe

     Logopeedi amet nõuab erialast kõrgharidust (magistrikraad). Koos lõpudiplomiga väljastatakse logopeedi kutse (logopeed, tase 7). Meditsiinisüsteemis töötades on võimalik spetsialiseeruda kliiniliseks logopeediks.

    Otsi sobivat õppeasutust kõrgkoolide õppekavade andmebaasist.

    Täiendõpet korraldavad Tartu Ülikool, Eesti Logopeedide Ühing ning vähemal määral koolitusfirmad.
    Noor, kes soovib tulevikus saada logopeediks, peaks üldhariduskoolis tähelepanu pöörama eesti keele, bioloogia ja psühholoogia õppimisele.

  • Töövõimalused

    Logopeedid leiavad tööd erinevates haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutustes. Valikuvõimalused on suured ning tööpuudust pole karta. Lapsi ja täiskasvanuid, kes vajavad logopeedilist abi, on palju. Logopeede otsivad pidevalt nii lasteaiad, koolid, erinevad meditsiini- ja taastusraviasutused kui ka õppenõustamiskeskused.

  • Sissetulek, soodustused

    Logopeedi sissetulek võib sõltuvalt töökohast küllaltki palju erineda. Tavaliselt töötab logopeed kuu- või tunnitasu alusel. Haridussüsteemis töötavatele logopeedidele maksab palka kohalik omavalitsus. Ka meditsiiniasutustes oleneb tasu konkreetsest asutusest. Erapraksises määrab logopeed teenuste hinnakirja ise.


    Lasteaias ja koolis töötaval logopeedil on puhkus võrreldes tervishoiu- ja sotsiaalasutustes töötava logopeediga mõnevõrra pikem – 56 kalendripäeva.

  • Lisateave

    Eesti Logopeedide Ühing (ELÜ) – logopeedide vabatahtlik kutseliit
    Eripedagoogika Tudengite Selts (ETS) – Tartu Ülikoolis õppivaid logopeedia ja eripedagoogika tudengeid koondav ühendus
    Tartu Ülikooli eripedagoogika osakond – osakond, kus õpetatakse logopeedia eriala

     

  • Lähedased ametid

    Füsioterapeut. Füsioterapeudid aitavad inimestel taastada, arendada ja/või säilitada töö- ja tegevusvõimet ning seeläbi osalemist tavapärases elus. Füsioteraapia tegemiseks on tänapäeval kasutusel palju erinevaid tehnika...

    Loe täpsemalt »

    Psühholoog

    Eripedagoog

    Nõustaja