• Olulised momendid

    • Logistikatöö on eelkõige meeskonnatöö, mille igal lülil on täita oma tähtis roll. Vaid ühes¬koos tegutsedes on võimalik tagada ettevõttes kaupade sujuv liikumine ning kiire ja täpne transpordi korraldamine.
    • Töö eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust ning ausust, sest tööga kaasneb materiaalne vastutus.
    • Logistiku elukutse on perspektiivikas ning nõudlus kasvava majanduse ja kaubanduse tingimustes üha suureneb.
  • Töö iseloom

    • Logistiku töö on seotud kaupade, teabe ja inimeste liikumise ning paiknemisega ja sellega seotud tegevuse planeerimise, läbiviimise ning kontrolliga mingi kindla süsteemi piires. Lihtsamalt öeldes peab logistik tagama, et õige asi oleks õigel ajal õiges kohas õiges koguses ja õige hinnaga ning kokkulepitud kvaliteediga. Selle, mis on just see õige, määravad ettevõtte/organisatsiooni strateegia ja eesmärgid, turg ning kokkulepped klientidega ehk kauba või teenuse saajaga.

    Samuti tegeleb logistik klienditeenindusega seotud protsesside täiustamise, logistikaga seotud personali valiku ja värbamisega, kaupade ja teenustega seotud riskide hindamise ja juhtimise ning keskkonnamõjude hindamisega.
    Logistik võib töötada järgmistel ametikohtadel: logistik, logistikajuht, logistikaosakonna juht, logistikaspetsialist, ekspedeerija ja ostujuht.

    • Logistikajuhi töö hõlmab protsesside juhtimist, planeerimist, strateegilist juhtimist, lepingute sõlmimist, nõudluse prognoosimist, logistikasüsteemide arendust, inimeste juhendamist, igapäevategevuse korraldamist, kvaliteedi¬juhtimist, eesmärkide püstitamist, kulude juhtimist, tegevuse hindamist ja korrigeerimist. Logistikajuht peab ühendama ettevõtte logistika ettevõtte strateegiliste eesmärkidega.
    • Laojuhataja juhib kauba käitlemist laos kauba vastuvõtmisest kuni selle loovutamiseni. Ühtlasi tegeleb ta laoinventari ja seadmete planeerimise ja kasutuse korraldamisega (kaubariiulid, tõstukid jms). Osakonna¬juhatajana on tema vastutusel ka kulukontroll ning ressursside efektiivse kasutamise tagamine ja jäätmete töötlemise korraldamine – tema suunab prügi ladustamist ja äraviimist. Ta esindab struktuuriüksust oma ettevõttesisestes ja -välistes suhetes.
    • Laopidaja töötab ettevõtte laos. Ta tegeleb kaupade vastuvõtmise, siirdamise, väljastamise ja inventeerimisega. Ta peab arvestust sissetulnud, väljasaadetud ja laos olevate kaupade üle, tunneb laos olevaid kaupu ja tööülesannetega seotud dokumentatsiooni ning klientidega sõlmitud lepingute sisu. Laopidaja suhtleb klientide, hankijate ning transpordiettevõtete esindajatega. Ta juhendab uusi töötajaid ning korraldab abitööliste tööd.
    • Veokorraldaja tegeleb logistika ja hanketegevuse planeerimise, koordineerimise ja arendamisega – ta korraldab ettevõttes nii sissetulevate kui väljaminevate kaupade liikumist. Veokorraldaja ülesandeks on ettevõtte logistika tegevuse operatiivne juhtimine, jälgimine ja kontroll. Olenevalt ettevõtte tegevusest võib logistikatöö hõlmata nii kodumaa kui ka rahvus-vahelisi kaubaliine.
    • Ekspedeerija organiseerib peamiselt rahvusvahelisi kaubavedusid, rakendades erinevaid veoviise. Tema ülesanne on veotellimuste vastuvõtmine, veodokumentide vormistamine, veolepingute sõlmimine, veokulude arvestamine ja optimaalsete veovariantide leidmine. Ta töötab meeskonnas ning vajaduse korral juhib ja arendab protsesse ning meeskondi ja vastutab tulemuse eest. Ekspedeerija töö eesmärk on saadetiste ja info sujuv ning tõhus liikumine lähtepunktist sihtpunkti. Ekspedeerija suhtleb koostööpartnerite, kaastöötajate ning mitmete ametkondade esindajatega. Ta peab suutma lahendada operatiivselt ja iseseisvalt tööprobleeme ning leidma alternatiivseid lahendusi.
    • Kaubakäsitleja tegeleb kaupade komplekteerimise, kliendi teenindamise, saatelehtede aktsepteerimise ja arvete väljastamisega. Samuti on tema tööülesandeks kauba peale- ja mahalaadimine, saabunud kauba kontrollimine, kauba kodeerime ostutellimuse alusel, saabunud kaupade sisestamine arvutisüsteemi arvete alusel, lao korrashoid ning inventuuridel osalemine.

    Ettevõttel, kellel puudub oma logistikaosakond, tuleb vastavat teenust sisse osta. Kui kauba sihtkoht on välisriik, osutab logistikafirma lisaks veoteenusele tolliteenust (tollideklaratsioonid jms).

  • Töökeskkond

    Logistiku töö on vaheldusrikas, kiiresti muutuv ja arenev ning väljakutseid pakkuv.

    Logistik peab arvestama, et tulenevalt töö iseloomust ei pruugi tööaeg olla klassikaline kella 8–17, vaid sõltub konkreetse ettevõtte töökorraldusest ning võib nõuda töötamist vahetustega, puhkepäevadel ja pühade ajal, päeval või öösel. Töö olemuse tõttu peab logistik olema kättesaadav ka väljaspool tööpäeva ning olema valmis vajaduse korral kohale tulema.

    Kuna logistiku töö tähendab palju korraldamist, jooksvate probleemide lahendamist ning olukorra analüüsi, on see töö suhteliselt aktiivne ja liikuv ning toimub pidevalt muutuvas olukorras, sisaldades samas rutiinset tegevust. Lisaks kontoritööle (valdavalt arvutitöö erinevate tarkvarade, dokumentide ja andmestikega) tuleb suhelda klientide ja hankijatega, liikuda ringi seoses asjaajamisega ning lahendada probleeme. Sageli on nendeks piiri-ületamisega seotud probleemid, tegemata jäetud laevabroneering või näiteks pühade¬ ajal transpordile iseloomulikud viivitused (jõulud, aastavahetus, riigipühad).

    Logistiku töövahenditeks on arvuti, spetsiaalne tarkvara (varude juhtimise programmid, materjalide juhtimise programmid, laoprogrammid, veokorraldusprogrammid) ning tele-kommunikatsiooni¬vahendid.
    Olenevalt sellest, kas teenuse ostja on tootmisettevõte, hulgimüüja, jaemüüja, teenusepakkuja, organisatsioon või riigiasutus, on ka ettevõtte klientuur väga erinev.

    Laotöötajate (kaubakäsitlejad) põhiliseks töökeskkonnaks on ladu, mille korrashoiu peavad laotöötajad tagama jooksvalt, põhitoimingute kõrvalt. Laotöötajate ametlik tööpäev kestab 8 tundi, kuid sageli kujuneb olukord selliseks, kus tellimusi laekub tööpäeva jooksul oodatust rohkem, mistõttu võivad tööpäevad kesta hiliste õhtutundideni. Laotöötajate töö on oma olemuselt must ja tolmune, neile on asutuse poolt ettenähtud ka vastavad töörõivad (püksid, jakk, jope), mille regulaarse pesu ja korrashoiu tagab tööandja. Lisaks kuuluvad tööriietuse hulka töökindad ja olenevalt ettevõttest ka jalanõud.

    Laotöötaja puhul on peamine märksõna füüsiline koormus. Kaupade maha- ja pealelaadimine ning nende ühest kohast teise paigutamine eeldavad head füüsilist vormi ja vastupidavust. Kuna kaubad saabuvad peamiselt suurtes kogustes, on nad tavaliselt paigutatud kaubaalustele, mille transportimiseks kasutatakse tõstukit. Selleks on vajalik ka tõstukijuhiluba. Ajapikku võivad raskest füüsilisest koormusest kimbutama hakata seljavalud.

    Füüsiline koormus on logistiku töös minimaalne, kimbutama kipuvad kõik istuvale tööle iseloomulikud tervisehädad – seljavalud, kanged liigesed, samuti silmahädad. Seevastu vaimne koormus on üsna suur, sest logistiku töö nõuab suurt täpsust nii vedude õigeaegsel korraldamisel kui ka teiste riikide logistikutega võõrkeelsel suhtlemisel.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Logistiku töös on vajalik võõrkeelte oskus, arvutioskus, teadmised majandusest, raamatupidamisest, õigusaktidest, väliskaubandusest, kaubavedudest, logistikast, varude, ostude ja materjalide juhtimisest, aga ka rahvusvahelistest konventsioonidest ning personali-, keskkonna- ja laojuhtimisest.

    Võõrkeeltest on eriti tähtis vene keel, kuna Venemaa turg on väga suur ning veoteenuste osakaal sinna ning teistesse vene keelt kõnelevatesse riikidesse on märkimisväärne.

    Logistiku töö eeldab verbaalset ja matemaatilist võimekust, organiseerimis- ja reageerimisvõimet, korrektsust ja täpsust. Olulised märksõnad on veel hea teenindusvalmidus, kohuse- ja vastutustunne, kiire otsustamisvõime, analüüsivõime ning pinge- ja stressitaluvus. Töö paremale sujumisele tulevad kasuks orienteeritus tulemusele, paindlikkus ja saavutusvajadus. Tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis eeldab ausust.

    Logistikatööga hõivatud ametialadel tuleb osata orienteeruda järgmistes teemades:

    • ladude tüübid;
    • lao tehnoloogiad;
    • tõstukite tüübid ja otstarve;
    • kauba hoiustamise juhised ja nõuded;
    • kaubaaluste tüübid, nõuded seisukorra kohta ja ringlemise süsteem;
    • abinõud kadude ja riknemiste vähendamiseks laos;
    • kaupade varustamine turvaelementidega, markeerimine ja sildistamine.

    Kutseoskusnõuded logistika valdkonna töötajatele on kinnitatud järgmistes kutsestandardites: Laojuhataja IV, Logistik IV, V, Laopidaja III, Kaubakäsitleja I, II, Veokorraldaja III, Veokorraldaja IV, Veokorraldaja V.

  • Haridus ja väljaõpe

    Amet eeldab olenevalt tasemest erialast kutse- või kõrgharidust. Otsi sobivat kooli Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist ja kutsehariduse portaalist. 

    Täiendusõpe ja enese koolitamine on väga vajalikud, sest kaubavahetusprintsiibid, tollinõuded ja muud seadusesätted muutuvad pidevalt. Täiendusõpet pakuvad Eestis mitmed koolitusfirmad.
    Euroopa Logistikaassotsiatsioon (ELA) väljastab professionaalse logistiku sertifikaate Euroopas kolmel tasemel.

    Kohalikke sertifikaate väljastavad akrediteeritud organid, kelleks on üldjuhul eri maade logistikaühingud.

    Laotöötajatelt (kaubakäsitlejad jt) eeldatakse vähemalt keskharidust, soovitatavalt aga vastava kutsehariduse olemasolu. Logistikaalased algteadmised selle toimimismehhanismidest on olulised ka laotöötajale. Kui vastavad teadmised tööle asunud laotöötajal puuduvad, viiakse kiirkoolitus läbi ettevõttes.

    Praktika on logistiku erialal väga tähtis. See tuleks omandada mõnes ekspediitorteenust osutavas ettevõttes. Laotööd on aga võimalik praktiseerida hulgikaubandusega tegelevates ettevõtetes.

    Logistiku elukutsest huvitatud koolinoorel tuleb üldhariduskoolis enam tähelepanu pöörata võõrkeeltele ja geograafiale, kasuks tuleb ka üldine hea tase reaalainetes.

  • Töövõimalused

    Tüüpilised logistika valdkonnaga seotud ning logistikateadmisi eeldavad töökohad on logistik, logistikajuht, ostujuht, veokorraldaja, kaubakäsitleja, laojuhataja, laopidaja.

    Logistikajuhti tuleb pidada kõrgemaks tasemeks, mis Euroopa ettevõtetes on tihti tippjuhtkonna ning strateegilise juhtimise tasand. Logistik traditsioonilises mõistes tähendab Euroopas spetsialisti, kellel on hea erialane väljaõpe ning laiapõhjalised teadmised ja oskused.

    Seoses ettevõtluse ja kaubavahetuse kasvuga, uute logistika-ja jaotuskeskuste rajamisega ning ettevõtete teadlikkuse kasvuga logistikast kui ühest võtmevaldkonnast ettevõtete konkurentsivõime tagamisel on nõudlus logistikavaldkonna spetsialistide järele kasvanud tohutu kiirusega. Häid logistikuid otsitakse lausa tikutulega taga. Kasvava majanduse ning kaubanduse tingimustes on logistiku elukutse perspektiivikas ning nõudlus üha suureneb.

  • Sissetulek, soodustused

    Transpordisektoris töötavatele logistikutele makstakse palka süsteemi põhipalk + tulemuspalk alusel.

  • Lisateave

    • Logistiku, laojuhataja, kaubakäsitleja, laopidaja ning veokorraldaja kutset omistav organ on Eesti Logistikaühing.
    • Rahvusvahelise transpordi ja ekspedee¬rimisega tegelevaid firmasid ühendab Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsioon (tel 650 5102). 
    • Valdkonna ettevõtteid koondab ka Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA).

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Itella Logistics OÜga.

  • Lähedased ametid

    Lennujuht. Lennujuhi töö on väga vastutusrikas, sellest sõltuvad sajad inimelud. Lennujuhtide töö nõuab head pingetaluvust ja suurt keskendumisvõimet. Ranged tervisenõuded.

    Loe täpsemalt »

    Taksodišpetser

    Meredišpetser