Lennuliikluse korraldajad

Prindi
  • Olulised momendid

    • Lennujuhi töö on väga vastutusrikas, sellest sõltuvad sajad inimelud.
    • Töö nõuab head pingetaluvust ja suurt keskendumisvõimet.
    • Lennundustehnilised töötajad hoolitsevad lennumasinate korrasoleku ja turvalise toimimise eest.
    • Nii lennujuhtide kui ka lennundustehniliste töötajate karjääriväljavaated on seotud pideva juurdeõppimise ja oskuste täiendamisega.
  • Töö iseloom

    Lennuliikluse korraldamise süsteem on inimeste ja seadmete võrgustik, mis tagab äri- ja eralendude turvalise toimumise. Lennuliiklusteeninduse eesmärk on ära hoida õhusõidukite kokkupõrked õhus ja lennuväljal paiknevate sõidukite tõrgeteta koostöö, et liiklus oleks korrapärane.

    Lennuliiklusteeninduse olulisim teenus on lennujuhtimine. Rahvusvahelistele lennundusstandarditele vastavalt jagunevad lennujuhtimisteenust osutavad üksused kolmeks:

    • Lähilennujuhtimisüksus juhib lende lennuväljade vahetus läheduses ning stardi/maandumisrajal ja ruleerimisteedel. Kuna lähilennujuhtimiseks on vajalik visuaalne kontakt õhusõidukiga, teostatakse seda operatsiooni lennujuhtimistornist (Tallinnas u 35 m maapinnast).
    • Lähenemislennujuhtimisüksus juhib nii saabuvaid kui ka lahkuvaid õhusõidukeid lennuväljade lähenemisaladel. Lendude juhtimiseks kasutatakse radari abi. Lennujuht koostab maandumisjärjekorra saabuvatele õhusõidukitele ning hajutab väljuvad õhusõidukid saabuvatest.
    • Piirkondlik lennujuhtimiskeskus juhib peamiselt ülelende kogu Eesti õhuruumis ning kõrguste vahemikus 3000 – 20 000 meetrit. Tallinna Lennujuhtimiskeskus teostab osaliselt lähenemislennujuhtimist ka Helsingi Vantaa lennuväljale (abi lähenemisjärjekordade koostamisel).

    Lennujuhi peamine ülesanne on operatiivtöö – lennuliikluse juhtimine. Lennujuht vastutab lennuliikluse sujuvuse eest, et lennukid liiguksid sõiduplaanide kohaselt ja ennekõike turvaliselt.

    Lennujuhi vahetu ülesanne on turvalisuse tagamine, kuid lennujuhil tuleb samuti seista hea selle eest, et lendudel oleks võimalikult vähe hilinemisi. Lennujuht jälgib radari või visuaalse vaatluse abil lennukite liikumist õhuruumis ning annab pilootidele korraldusi ja teavet, tagades sellega liikumiste ja manöövrite ohutuse, sujuvuse ja plaanipärasuse.

    Lennujuht hoiab piloote kursis ilmastikuoludega.

    Lennujuhil on töökohal info lennuplaanidest ja samal ajal jälgib ta õhusõidukite liikumist radarilt. Saabumise või väljumise ajal juhendab lähenemislennujuht iga lennukit. Kui lennuk läheneb lennuväljale, teavitatakse lähilennujuhti ja terminali lennuki saabumisest. Kui tee on vaba, lubatakse lennukil maanduda; kui selleks võimalust pole, suunatakse lennuk ootetsooni maandumisjärjekorda ootama. Kui lennuk läheneb maandumisrajale, võtab piloot ühendust lähilennujuhiga. Kui maandumisrada on vaba, suunatakse lennuk maandumisele ning maandumise järel antakse piloodile juhised ruleerimiseks perroonile. Kui lennuk on maandunud ja perroonile ruleerimas, võtab piloot ühendust perrooni lennujuhiga, kes juhendab lennuki liikumist õige värava juurde. Perrooni lennujuht jälgib liiklust visuaalselt ning kasutab radarit siis, kui nähtavus on väga halb.

    Samad protseduurid tehakse vastupidises järjekorras läbi väljalennul. Perrooni lennujuht juhendab lennukit väravast lahkumisel. Lähilennujuht informeerib pilooti tingimustest lennuväljal (ilm, tuule suund ja kiirus, nähtavus) ja lubab õhusõiduki lennurajale ning vastavalt liiklusele annab loa startida. Stardijärgsel tõusul, lähenemisalasse sisenemise eel võtab piloot ühendust lähenemislennujuhiga ja saab edasised korraldused.

    Väiksematel lennuväljadel, kus liiklus on hõre, ei toimi mitte lennujuhtimis-, vaid lennuinfoteenus.

    Lennuinformaatori (lennuvälja lennuinfoteenistuse informaatori) ülesanne on edastada teavet, mille alusel piloot otsustab, milliseid manöövreid teha, ta ei korralda õhusõidukite liiklust. Lennuinfoteeninduse üksuse vastutusala on kontrollimata õhuruum, kus üksuselt saadud teabele tuginedes vastutavad õhusõidukite piloodid ise lennuohutuse tagamise eest.

    Lennuinformaator edastab teavet ilmastikuolude, mõjutava liikluse ja lennuväljal valitseva olukorra kohta. Samuti teatab ta pilootidele, kui on muudatusi navigatsiooniseadmete töös, annab soovitusi stardiks ja maandumiseks sobiliku raja valimiseks, edastab piirkondlikult lennujuhtimiskeskuselt saadud marsruudiload ning lendamiseks vajalikud teated lennujuhtimisüksuselt. Häireolukorras osutab üksus vastutusalas olevatele õhusõidukitele häireteenindust.

    Õhusõiduki hooldusega seotud töötajate põhiülesanne on teostada õhusõiduki igapäevast ülevaatust (liinihooldus) ja teha tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud hooldustöid (baashooldus).

    Tehnik-mehaanik hooldab ja remondib lennukit ning nende sõlmi ja detaile. Ta teeb perioodilisi ülevaatusi ja hooldustöid ning kõrvaldab ilmnenud rikkeid.

    Tehniku-aviooniku ülesanne on kontrollida ja remontida õhusõiduki elektri-, elektroonika- ning sidesüsteeme. Selleks kasutab ta avioonika testimisseadmeid. Töö käigus vaatab ta üle avioonikaseadmed ja instrumendid, testib ja installeerib (paigaldab) elektrikaableid ja ühendussõlmi. Ta häälestab õhusõiduki mõõteriistu ja kontrollseadmeid. Tööde tegemiseks peab ta tundma avioonikamanuaale ehk käsiraamatuid.

  • Töökeskkond

    Lennujuhid teevad oma tööd lennujuhtimiskeskustes, kus on spetsiaalselt disainitud töökohad, mis on varustatud tööks vajalike vahenditega. Tegemist on istuva kuvarioperaatori tööga, mis tähendab, et peamiselt tuleb jälgida arvutiekraani. Töövahenditeks on peaasjalikult kõrgtasemel tehnilised seadmed, arvutitehnika, raadioside pidamise vahendid, radariseadmed, kuid tähtsaim töövahend on lennujuhi enda mõtlemisvõime.

    Lähilennujuhid teevad oma tööd lennujuhtimistornis, kust avaneb vaade lennujaama territooriumile.

    Kuigi lennunduses on kõik tegevused dokumenteeritud ja igal lennujuhtimisüksusel on hulk protseduure, mille järgi käituda, on lennujuhi töö siiski vaheldusrikas ja mitterutiinne. Seda sellepärast, et iga liiklusolukord on erinev ja lennujuhil tuleb leida kõige õigem viis selle olukorra lahendamiseks.

    Lennujuhitöö on meeskonnatöö, koostööd tuleb teha teiste lennujuhtidega, naabermaade lennujuhtimisüksustega ning pilootidega.

    Lennujuhi töö on väga vastutusrikas ja sellega kaasneb suur emotsionaalne pinge. Lennujuhtide töönädal on 5 tundi lühem ehk 35 tundi tavapärase 40-tunnise töönädala asemel.

    Ka aastapuhkus on 7 päeva pikem kui tavatöötajatel. Kokku on lennujuhtidel puhkust aastas seega 35 päeva.

    Töö käib peamiselt graafiku alusel. Suuremates lennujuhtimisüksustes käib töö 24 tundi ööpäevas, mis tähendab, et tööl tuleb käia ka öösiti, nädalavahetustel ning riigipühadel. Väiksemates lennujuhtimisüksustes toimub töö vastavalt lennuliikluse tihedusele, öötundidel on üksus tavaliselt suletud.

    Tallinna lennujuhtimiskeskuses, kus töö on kõige pingelisem, veedavad lennujuhid puldis järjest 1,5 kuni 2 tundi. Sellele järgneb puhkepaus, et end järgmiseks puldisoleku ajaks välja puhata.

    Tehnikute-mehaanikute ja tehnikute-avioonikute töö jaguneb kaheks: liini- ja baashooldus. Kui lennuk tuleb liinilt, vaadatakse see üle ja tehakse vajalikud hooldustööd. Liinihooldus on põhiliselt öine töö.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Põhilisteks nõudmisteks lennujuhi töös on hea inglise keele oskus, hea kolmemõõtmelise ruumi taju ja võime teha mitut asja samal ajal. Vältimatud on hea pingetaluvus ja keskendumisvõime. Tööprotsessis peab lennujuht suutma teha meeskonnatööd ja oskama probleeme lahendada, võtma vastu otsuseid piiratud ajaga. Lennujuhi tööülesanded eeldavad teenindusvalmidust, vastutustunnet ja soovi turvalisuse eest hoolitseda.

    Küllaltki ranged on nõuded tervisele. Lennuliikluse lennujuhi ja -informaatori ning vastaval erialal õppija ja õppima asuja terviseseisund peab vastama klassi 3 tervisenõuetele. Eelneva tervisekontrolli peab lennundusspetsialist läbima kõige varem kolm kuud enne esmakordselt tööle asumist. Eelneval tervisekontrollil ei tohi lennujuhi vastaval erialal õppija ja õppima asuja kuulmise nõrgenemine sagedustel 500, 1000 ja 2000 Hz olla üle 20 dB ning sagedusel 3000 Hz suurem kui 35 dB.

    Nägemisnõuded on järgmised:

    1) korrigeeritud või korrigeerimata nägemisteravus kummaski silmas ei tohi olla alla 6/9 (0,7) ning korrigeeritult binokulaarselt mitte alla 6/6 (1,0);
    2) eelneval tervisekontrollil ei tohi refraktsiooni häire olla suurem kui +3/–5 dioptriat;
    3) perioodilisel tervisekontrollil ei tohi refraktsiooni häire olla suurem kui +5/–6 dioptriat;
    4) vaateväli ja värvusnägemine peavad olema normaalsed.

    Perioodilise tervisekontrolli peab lennujuht ja vastava eriala õppija läbima kuni 40 aasta vanuseni üks kord 2 aasta jooksul ja alates 40. eluaastast kord aastas ning seda tuleb teha kõige varem 45 päeva enne tervisetõendi kehtivusaja lõppemist. Lisaks peab lennujuht läbima tervisekontrolli, kui ta läheb üle teisele ametikohale, millele on kehtestatud rangemad tervisenõuded; on olnud järjest haiguslehel 21 päeva või kauem; on tunnistatud ajutiselt lennundusspetsialistina töötamiseks sobimatuks tervisega seotud põhjusel.

    Üldhariduskooli õppeainetest on olulisimad matemaatika, füüsika ja inglise keel. Lennujuhina töötades on vajalik ka korrektse eesti keele oskus, tagamaks, et lennujuhi korraldustest saadakse õigesti aru.

    Tehnik-mehaanik peab tundma keerukaid pardasüsteeme, oskama käsitseda hooldustööks vajalikke eriotstarbelisi seadmeid ja töövahendeid. Töö eeldab suurt vastutustunnet ja täpsust, kuna see on otseselt seotud õhusõiduki lennuohutusega. Tähtis on suuta vastu võtta otsuseid ja osata oma töid planeerida.

    Tehnik-avioonik peab tundma analoog- ja digitaalsüsteeme ning oskama õhusõiduki süsteeme kontrollseadmetega kontrollida.

    Edukas toimetulek erialal eeldab head tehnilist taipu, ruumilist kujutlusvõimet, matemaatika ja füüsika head tundmist.

    Lennukihoolduses jagunevad mehaanikud vastavalt ettevalmistusele, oskustele ja töökogemusele kolme kategooriasse:

    • A – mehaanik – tohib teha piiratud mahus lihtsaid töid, ei oma õigust väljastada lennuki hooldustõendit.
    • B – tehnik – on saanud baas- ja tüübikoolituse (igal lennukitüübil on oma litsents). Tüübikoolitust tellitakse välismaalt, erinevatele lennukitüüpidele tellib ettevõte koolituse. Koolituse kestus sõltub lennukitüübist – üldine seaduspära on, et mida suurem lennuk, seda pikem koolitus. Tüübikoolitus on väga kallis ja seetõttu peab töötaja olema enne end näidanud hea spetsialistina. B-kategooria spetsialist võib teha suuremahulisi ja keerulisi töid, mootorite ja jõuallikate ülevaatust, remonti jne.
    • B1-kategooria – tehnik-mehaanik – lennundustehnilise töötaja loaga töötaja võib hooldada kerekonstruktsioone ja süsteeme (v.a avioonikasüsteemid).
    • B2-kategooria – tehnik-avioonik – võib teha hooldustöid avioonikasüsteemidele (õhusõiduki elektroonika).
    • C-kategooria loaga töötaja – baashoolduse insener – võib teostada lennuki baashooldust ja tal on õigus välja anda lennuki hooldustõendit. C-kategooria saamiseks peab olema B1- või B2‑ kategooria ja vähemalt 3 a B-kategooria töökogemus. Eestis on mõni üksik C-kategooria spetsialist.

    Loa taotlemine: vanus vähemalt 21 aastat, arvesse võetakse töökogemust (nii aeg kui oskused), ettevõttest määratakse loaga inimene, kes allkirjastab tehtud tööd, dokumendid loa taotlemiseks esitatakse Lennuametisse, Lennuamet otsustab (vestluse, kohapealse töö vaatluse, teadmiste kontrollimise põhjal), kas taotleja saab lennundustehnilise töötaja loa. Üldiselt võib töötada ka ilma kategooriata, kuid sel juhul pole töötajal õigust väljastada dokumenti tehtud hooldustööde kohta.

    Lennundusspetsialistide atesteerimist, lennunduslubade väljaandmist ja välisriigis väljaantud lennunduslubade tunnustamist ning nende kohta arvestuse pidamist teostab Lennuamet.

     

  • Haridus ja väljaõpe

    Lennuliikluse juhtimise ja õhusõiduki hoolduse kutseala saab õppida Eesti Lennukakadeemias. Täienduskoolitus on sellel kutsealal kohustuslik ja pidev. Koolitust korraldavad ettevõtte kogenud töötajad või koolitusasutused nii Eestis kui ka välismaal.

  • Töövõimalused

    Lennuliiklus Eestis on viimastel aastatel väga palju kasvanud.

    Lennuliiklusteeninduse AS on suurima lennuliiklusteenindust pakkuva ettevõttena suurim tööandja. Kui otsene lennujuhi töö enam ei motiveeri, on võimalus oma tööd mitmekesistada järgmistel positsioonidel: vanemlennujuhi töö – vanemlennujuhi ülesanne on korraldada tööd vahetuses, ühes vahetuses töötab korraga olenevalt kellajast 5–11 inimest; väljaõppejuhendaja töö – väljaõppejuhendaja ülesanne on väljaõpet läbiva lennujuhi õpilase või täienduskoolitust läbiva lennujuhi juhendamine ning jälgimine tööpositsioonil; tasemetestija töö – tasemetestija ülesanne on lennujuhtide pädevuse hindamine; arendusprojektides osalemine – paljud lennujuhid, kes tahavad oma panuse anda Eesti lennujuhtimise arengusse, osalevad ekspertidena arenguprojektides.

    Lennujuhi amet ei tunne riigipiire, töö on üldjoontes samasugune igal pool, kas töötad Eestis, Soomes või Lõuna-Aafrikas. Seega on alati võimalik välismaale tööle siirduda, kui kodumaa enam kinni ei hoia.

    Lennujuhi haridusega on võimalus tööd leida ka järgmistel töökohtadel: lennujuhi assistent, kvaliteedi- või lennuohutusspetsialist, arendusosakonna spetsialist, lennundusteabe spetsialist jne.

    Täpsemat infot saab  Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi ning Lennujuht.ee lehelt.  

    Lisaks vajavad lennujuhte rahvusvahelised regionaallennujaamad Kuressaares, Kärdlas, Tartus ja Pärnus ning Eesti Õhuvägi. Erialase koolitusega inimesi võtab tööle ka Lennuamet ja Tartu Lennukolledž.

    Lennundustehnilised töötajad leiavad tööd mitmetes õhusõidukite hooldusorganisatsioonides, mis kõik asuvad Tallinnas.

    Lennukihoolduses jagunevad mehaanikud vastavalt ettevalmistusele, oskustele ja töökogemusele kolme kategooriasse: A-, B- ja C-kategooria. Eesti lennuhooldusorganisatsioonides on A-kategooria tehnikutest suur puudus. Traditsiooniliselt arvatakse, et see on meeste töö, kuid teiste riikide kogemused näitavad, et lennuhooldustöödega tulevad edukalt toime ka naised.

  • Sissetulek, soodustused

    Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsis, kus töötab enamik Eesti lennujuhte, on kasutusel lennujuhtide tasustamisel ajapalgasüsteem. Lisaks põhipalgale makstakse lennujuhtidele pädevustasu vastavalt omandatud pädevustele.

  • Lisateave

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Transpordi Ametiühinguga.

  • Lähedased ametid

    Loots. Loots on sadama või lootsimise piirkonna veeala tundev laevajuht, kes annab kaptenile nõu sadamasse sisse- ja sadamast väljasõidul ning sadamavetes ümbersildumisel. Lootsimist vajavad laevad jõuavad sadamatesse ööp&a...

    Loe täpsemalt »

    Lennuvälja teised spetsialistid

    Raudteedispetšer