• Olulised momendid

    • Lennukipiloodid kannavad suurt vastutust reisijate ja veetava kauba eest.
    • Piloot viibib õhus kuni 900 tundi aastas.
    • Piloodil peab olema väga hea tervis.
  • Töö iseloom

    Enamik lennukipiloote transpordib reisijaid või kaupu, aga nad võivad täita ka selliseid ülesandeid nagu väetiste külvamine õhust, õhusõiduki katsetamine, kustutustööd tulekahjude korral, liikluse jälgimine, vigastatud inimeste päästmine või evakueerimine, merereostuse avastamine.

    Reisilennukis on vähemalt kaks juhti: lennuki kapten ja esimene ohvitser. Lennuki kapten vastutab lennuki, selle meeskonna, reisijate ja transporditava kauba eest. Esimene ohvitser juhib vaheldumisi kapteniga lennukit ning aitab lennu planeerimisel ja lennuoperatsioonidel vastavalt kokkulepitud põhimõtetele.

    Iga lennu eel toimub teabekoosolek, kus kapten ja esimene ohvitser saavad lennuki, reisijate, kauba ja ilmatingimuste andmed. Nende andmete alusel kavandatakse lend – arvutatakse välja lennuks vajalik kütusekogus ja tellitakse lennuki tankimine.

    Enne lendu kontrollib meeskond lennuki tehnilist seisukorda. Kapten või esimene ohvitser vaatavad lennuki väljastpoolt üle, kontrollivad seadmete korrasolekut ja täidavad lennu kontrollkaardi. Kontrollkaardil on iga lennuetapi (tõus, laskumine, mootori käivitamine jne) kohta märgitud operatsioonide järjekord. Kontrollkaart võetakse ette enne igat lennuetappi ja see loetakse valju häälega ette. Suurtes lennukites talletub kogu meeskonna omavaheline jutt pardamagnetofonile.

    Lennuki juhtimisel on kummalgi piloodil kasutada oma juht- ja mõõteseadmed. See on vajalik selleks, et üks piloot saaks vajaduse korral teiselt turvaliselt juhtimise üle võtta. Lennu ajal hoolitseb rutiinse tegevuse eest peamiselt automaatika, mille toimimist piloodid jälgivad. Käsitsi juhitakse lennukit õhkutõusu ja maandumise ajal. Halbades ilmastikuoludes kasutatakse automaatjuhtimist.

    Lennu ajal tuleb jälgida ümbritsevat lennuliiklust ja oma lendu ning pidada maapealsete teenistustega raadiosidet. Kapten peab alati (nt ilmastikuolude muutumisel) olema valmis tegema vajalikke muudatusi.

     

  • Töökeskkond

    Lennukipiloodi tööruumi on kõigi lennuki juhtimiseks vajalike seadmetega sisustatud lennuki kokpit. Lennukipiloodi tööaeg on rangelt normeeritud. Lennufirmad võivad kehtestada lendurite lennuajale piirangud (järgides töö- ja puhkeaja seadust ning nõuet, et aastane lennutundide arv ei ületaks 900 tundi). Lennuaega arvestatakse õhusõiduki seisupaigast liikuma hakkamisest kuni peatumiseni seisupaigas pärast lendu.

    Lennukipilootide töögraafikutes on märgitud järgneva kahe nädala lennud ja kinnitatud lennumeeskonnad. Maksimaalne järjestikune tööaeg võib olla 12 tundi (seda on lubatud pikendada lennu lõpetamiseni). Ühe vahetuse jooksul võib olla 6 tõusu või maandumist ja 8–10 tundi puhast lennuaega. Lennuohutuse huvides peab kahe vahetuse vahel olema kaks puhkepäeva.

    Lennutingimused on igal lennul erinevad. See muudab töö vaheldusrikkaks, vahel ka ettearvamatuks. Vastupidi levinud arvamusele, nagu häiriks lennuliiklust kõige enam udu, on suuremaid probleeme tugeva tuule, vihma ja lumega.

    Lennukipiloodi töös on väga suur vaimne koormus. Keskendumine nõuab pingutust, sest raadiosidel on alati mingi ragin või sahin fooniks, kuid dispetšeri infot tuleb kogu aeg jälgida. Hoolimata sellest, et suurema töö lennuki juhtimisel teeb arvuti, peab lenduri mõte liikuma arvutist mõni hetk eespool, et vajaduse korral lennuki käsijuhtimisele üle minna.

    Lennufirmad varustavad lennukimeeskonna vormirõivastusega.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Et lennuki kokpitis edukalt hakkama saada, tuleb tunda autopiloodi toimimist ja tulla toime ka käsitsijuhtimisega. Piloot peab ühtaegu olema navigaator, raadiooperaator, insener, infotehnoloogia tundja ja psühholoog. Orienteerumiseks on vaja kasutada nii lennuki pardal asuvaid instrumente ja navigatsioonivahendeid kui ka maapealset abi. Piloot peab kogu lennu vältel raadio teel sidet maapealsete lennujuhtimiskeskuste lennujuhtidega (selleks on kokkulepitud sõnavara ja mõisted). Suhtlemisel lennujuhtimiskeskusega kasutatakse inglise keelt. Et vältida valestimõistmist, peab pilootide inglise keel olema heal tasemel, kõne selge ja korrektne.

    Pardaarvutite käsitsemine eeldab piloodilt arvestatavat infotehnoloogilist võimekust. Hea piloot peab suutma kiirelt otsustada ja olema analüüsivõimega. Piloteerimisel tuleb sooritada mitut toimingut ühel ajal. Võimalikke ohuolukordi tuleb ette näha, sest vigade parandamiseks on aega vähe.

    Töö eeldab head füüsilist ja vaimset tervist, pingetaluvust, loogilist mõtlemist, suutlikkust iseseisvalt otsuseid vastu võtta. Peamised nõuded lennukipiloodile ongi hea koordinatsioon, kiire reaktsioonivõime ja tasakaalus psüühika. Eraldi testitakse tulevaste lennukipilootide mälu ja mõjutatavust segavatest teguritest. Stressitaluvus peab olema väga hea, pingelises olukorras tuleb säilitada rahu ja mõtlemisvõime.

    Lennukipiloodina töötamine nõuab väga head tervist. Kuni 40-aastased piloodid peavad käima tervisekontrollis üks kord aastas, vanemad kui 40-sed kord kuue kuu jooksul.

  • Haridus ja väljaõpe

    Kutseliseks lennukipiloodiks saab õppida serifitseeritud lennukoolitusorganisatsioonides.
    Kutselise piloodi kutset on võimalik omandada ka koos rakendusliku kõrgharidusega. Selleks tuleb asuda õppima Eesti Lennuakadeemias õhusõiduki juhtimise eriala.

    Kutseliste pilootide (ameti- ja liinilendurid) täienduskoolituse peab tagama lennufirma, kus nad töötavad. Uue õhusõiduki tüübipädevuse koolitusi teevad sertifitseeritud koolitusorganisatsioonid.

    Üldhariduskoolis peaks pöörama tähelepanu võõrkeeltele ja kehalisele kasvatusele.

  • Töövõimalused

    Lennuki- ja kopterijuhtimise eriala lõpetanud leiavad tööd lennufirmades, Eesti Õhuväes, Piirivalve Lennusalgas ja lennukiomanike juures.

    Üldjuhul alustavad piloodid esimese ohvitserina, et saada piisavalt kogemusi kaptenitööks. Osa piloote tegutseb lennuinstruktorina; erikoolituse saanud pilootidel on õigus teisi piloote eksamineerida või kontrollida.

    Kui lennukipiloot on saanud 60-aastaseks, tohib ta ärilises lennutegevuses piloodina tegutseda ainult juhul, kui ta on ainus 60–64-aastane piloot meeskonnas. Pärast 65-aastaseks saamist võib juhtida ainult eralennukit.

  • Sissetulek, soodustused

    Lendurite palgad on tavaliselt paika pandud rahvusvahelisel tasandil. Kui lennukipiloot on saanud 60-aastaseks, tohib ta piloodina tegutseda ärilises lennutegevuses ainult juhul, kui ta on ainus 60–64-aastane piloot meeskonnas. Pärast 65-aastaseks saamist ei tohi ärilises lennutegevuses piloodina tegutseda, küll aga võib lennata eralennukil.

  • Lisateave

    Loe ka Rajaleidja persoonilugu lennukipiloot Neemest. 

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Transpordi Ametiühinguga. Fotod Stina Kase. 

  • Lähedased ametid

    Lennuvälja teised spetsialistid

    Lennujuht. Lennujuhi töö on väga vastutusrikas, sellest sõltuvad sajad inimelud. Lennujuhtide töö nõuab head pingetaluvust ja suurt keskendumisvõimet. Ranged tervisenõuded.

    Loe täpsemalt »

    Kopteripiloot