Lennuki- ja kopteripiloodid

Prindi
  • Olulised momendid

    • Piloodid kannavad suurt vastutust reisijate ja veetava kauba eest.
    • Aastas on lubatud kuni 900 töötundi.
    • Õhusõiduki juhil peab olema väga hea tervis.

  • Töö iseloom

    • Piloodid on põhjaliku ettevalmistusega professionaalid, kes juhivad lennukit või helikopterit ning täidavad lennutegevusega kaasnevaid ülesandeid. Enamik lennukipiloote transpordib reisijaid või kaupa (nn äriline lennutransport – reisijate, lasti ja postivedu), samas võivad nad täita ka niisuguseid ülesandeid nagu väetiste külvamine õhust, õhusõiduki katsetamine, kustutustööd tulekahju korral, liikluse jälgimine, vigastatud inimeste päästmine või evakueerimine, merereostuse avastamine (nn lennutööd).

    Uus tehnoloogia suudab täita palju ülesandeid. Olenevalt kaalust, varustuse keerukusest, lennukaugusest jne mehitatakse õhusõidukid ühe või kahe piloodiga. Õhusõiduki meeskonda võivad olla kaasatud veel navigaator ja pardainsener. Nüüdisaegsed ärilises lennutranspordis kasutatavad lennukid lendavad valdavalt kahe piloodiga. Hindamatut abi osutavad lennukimeeskondadele arvutipõhised pardakontrolli ja navigatsioonisüsteemid.

    Et tagada lendamise turvalisus, lennuki seadmete õige kasutamine ja lennuoperatsioonide täitmine, on reisilennukis tavaliselt kaks pilooti: lennuki kapten ja esimene ohvitser.
    Mitmeliikmelises lennuki meeskonnas alustavad piloodid töötamist esimese ohvitserina, et saada piisavalt kogemusi kaptenitöö jaoks.

    • Õhusõiduki kapten on õhusõiduki omaniku või valdaja määratud vajaliku ettevalmistuse ja kogemustega piloot, kes juhib meeskonna tööd ja vastutab lennu ohutu kulgemise eest. Ta vastutab meeskonnaliikmete, reisijate ja pardal oleva lasti ohutuse eest õhusõiduki uste sulgemisest alates. Lisaks vastutab ta õhusõiduki ohutu käitamise eest alates õhusõiduki liikuma¬panekust startimiseks kuni peatumise ja mootorite seiskamiseni pärast lendu. Kapteni korraldused, mis on seotud ohutu lennuga, on kõigile õhusõiduki pardal viibivatele isikutele kohustuslikud. Kaptenil on õigus keelduda meeskonnaliikme, reisija või lasti pardale võtmisest või kõrvaldada see isik või last pardalt enne lendu või pärast maandumist, kui seda nõuab lennuohutus.

    Kapten on kohustatud tagama enne lendu, et õhusõiduk on lennukõlblik, nõuetekohaselt varustatud, mehitatud, lastitud ja lend on ette valmistatud, ning sooritama lennu kehtestatud eeskirjade järgi. Ta peab jälgima, et õhusõiduki pardal on ettenähtud dokumendid ja nendesse tehtud sissekanded vastavad eeskirjadele. Kui ilmneb asja¬olusid, mis ohustavad õhusõiduki lennukõlblikkust, peab ta neist teatama Lennuametile.
    Kapteni ja meeskonna ühine kohustus on hoolitseda õhusõiduki ning selle pardal olevate reisijate, posti ja lasti eest.

    • Lennuki kapten vastutab lennuki, selle meeskonna, reisijate ja veetava kauba eest. Esimene ohvitser juhib kapteni korraldusel lennukit, aitab lennu planeerimisel ja lennu¬operatsioonide läbiviimisel.

    Iga lennu eel korraldatakse infotund, kus kapten ja esimene ohvitser saavad enda käsutusse andmed lennuki, reisijate ja kauba ning ilmastikuolude kohta. Nende andmete alusel toimub lennu kavandamine – arvutatakse välja lennuks vajalik kütusekogus ja tellitakse lennuki tankimine. Enne lendu kontrollib meeskond lennuki tehnilist seisukorda. Kapten või esimene ohvitser vaatavad lennuki väljastpoolt üle ning kontrollivad seadmete jne korrasolekut ja täidavad lennu kontrollkaardi. Kontrollkaardil on iga lennuetapi (nt tõus, laskumine, mootori käivitamine) kohta märgitud operatsioonide järjekord. Kontrollkaart märgistatakse ja loetakse valju häälega ette enne igat lennuetappi. Suurtes lennukites talletub meeskonna kogu omavaheline jutt pardamagnetofonile.
    Lennuki juhtimisel on kummalgi piloodil kasutada oma juhtimis- ja mõõteseadmed. See on vajalik selleks, et vajaduse korral saaks üks piloot teiselt turvaliselt juhtimise üle võtta. Lennu ajal hoolitseb rutiinse tegevuse eest peamiselt automaatika, mille toimimist piloodid jälgivad. Käsitsi juhitakse lennukit õhkutõusu ja maandumise ajal. Halbade ilmastiku¬olude korral kasutatakse automaatjuhtimist.

    Lennu ajal tuleb jälgida seadmete ja arvuti abil ümbritsevat lennuliiklust ja oma lendu ning pidada maapealsete teenistustega raadiosidet. Kapten peab olema valmis tegema võimalikke muudatusi näiteks ilmastikutingimuste muutumise korral.

    Osa lennuki kapteneid võib peale asjakohast koolitust viia läbi lennuõpet; kogenumad õpetajad võivad saada lennuametilt volituse hinnata pilootide lennuoskusi.

    • Kopteripiloot täidab eri tüüpi ülesandeid, nagu reisijate ja kaubavedu, otsingu- ja päästetööd, maapealse liikluse jälgimine. Kopteripiloot võib töötada lennufirmas, piirivalve või õhuväe struktuurides. Tegeleda tuleb merereostuse avastamisega, Eestis on üks probleeme talvel merejääl hättasattunud kalameeste päästmine.

    Piirivalve Lennusalga kopteripiloodid teevad maismaa- ja merepiiri kontroll-lende, vajaduse korral päästavad inimesi merelt. Tarviduse korral abistatakse politseid, meditsiini¬töötajaid, päästetöötajaid.

    Helikopteri juhtimiseks tuleb tunda ja kasutada paljusid tehnikaseadmeid, kuna juhtimine toimub peamiselt käsitsi ehk tehakse visuaallende. Suurtel mitme mootoriga helikopteritel on automaatikat peaaegu sama palju kui lennukites. Helikopteri saab panna automaatika abil lendama ja õhus paigal seisma näiteks laeva kõrval. Kopteripilootidel tuleb lennata erinevates ilmastikutingimustes. Rasketes ilmastikuoludes ja pimedas lendamine esitab piloodile eriti kõrgeid nõudmisi.

  • Töökeskkond

    Lennutingimused on igal lennul erinevad ja see muudab töö vaheldusrikkaks, kuigi vahel ka ettearvamatuks. Piloodi töö on suurel määral mõjutatud ilmastikuoludest. Vastupidi levinud arvamusele, nagu häiriks lennukiliiklust kõige enam udu, on suuremaid probleeme tugeva tuule, vihma ja lumega. Vaimne koormus on piloodi töös väga suur, füüsilist koormust on aga vähe. Pingutust nõuab keskendumine, sest raadiosidel on alati mingi ragin või sahin fooniks ja dispetšeri teavet tuleb kogu aeg jälgida.

    Lendurite tööaja reguleerimisel järgitakse töö- ja puhkeaja seaduse nõudeid. Lennufirmad võivad kehtestada piirangud lendurite lennuajale, järgides töö- ja puhkeaja seaduse piiranguid üldisele tööajale ja nõuet, et aastane lennutundide arv ei ületaks 900 tundi. Lennuaega arvestatakse õhusõiduki lennu sooritamise eesmärgil seisupaigast liikuma hakkamisest kuni peatumiseni seisupaigas peale lendu.

    Pilootide tööaeg on rangelt normeeritud, töö kellaaeg sõltub aga töögraafikust. Töögraafikutes on märgitud järgneva kahe nädala lennud ja kinnitatud lennumeeskonnad. Maksimaalne järjestikune tööaeg võib olla 12 tundi, kuid seda on lubatud pikendada lennu lõpetamiseni. Ühe vahetuse jooksul võib olla 6 tõusu või maandumist ja 8–10 tundi puhast lennuaega. Lennuohutuse huvides peab kahe vahetuse vahel olema 2 puhkepäeva. Kui lendur on reservis ehk valves, tähendab see seda, et ta peab väljakutse korral olema tunni aja jooksul valmis startima.
    Pikematel lendudel tuleb pilootidel ööbida kodunt eemal. Pikkade reiside puhul on ajavahega kohanemine väsimuse lisaallikas.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Lisaks lendamisoskusele tuleb lenduril tänapäeval osata veel palju muud, et lennuki kokpitis edukalt hakkama saada. Piloot peab olema nii navigaator, raadiooperaator, insener, info-tehnoloogia tundja kui ka psühholoog.
    Orienteerutakse lennuki pardal asuvate instrumentide ja navigatsioonivahendite ning maa peal paiknevate navigatsioonivahendite abil. Piloot peab terve lennu vältel raadio teel sidet maapealsetes lennujuhtimiskeskustes töötavate lennujuhtidega. Selleks tuleb tunda ja kasutada kokkulepitud sõnavara ja mõisteid. Suhtlemisel lennujuhtimiskeskusega kasutatakse inglise keelt, seetõttu peab pilootide inglise keel olema heal tasemel, kõne selge ja korrektne, et vältida valestimõistmist. Pardaarvutite käsitsemine eeldab piloodilt arvestatavat infotehnoloogilist võimekust.

    Lenduri- või kopteripiloodina töötamine nõuab väga head tervist, seetõttu peavad liinipiloot, ametpiloot, navigaator, pardainsener ja instrumentaallennu pädevusega erapiloot läbima perioodilise tervisekontrolli 40 aasta vanuseni üks kord aastas ja alates 40. eluaastast kord kuue kuu jooksul.

    Lennumeeskonna liikmete tervisele on sätestatud ranged rahvusvahelised nõuded. Eriti kõrgeid nõudmisi esitatakse eriala õppima asujate ja piloodiameti omandanute nägemisele ja kuulmisele. Korrigeeritud või korrigeerimata nägemisteravus kummaski silmas ei tohi olla alla 6/9 (0,7) ning korrigeeritult binokulaarselt mitte alla 6/6 (1,0); eelneval tervisekontrollil ei tohi refraktsioonihäire olla suurem kui +/–3 dioptriat; perioodilisel tervisekontrollil +5/–8 dioptriat. Vaateväli ja värvusnägemine peavad olema normaalsed.

    Hea kopteripiloot peab suutma võtta kiirelt vastu otsuseid ja olema hea analüüsivõimega. Piloteerimisel tuleb sooritada mitu toimingut ühel ajal. Võimalikke ohuolukordi tuleb juba ette näha, sest vigade parandamiseks on aega vähe. Kopteripiloodi vastutusrikas töö eeldab head füüsilist ja vaimset seisundit, pingetaluvust, loogilist mõtlemist ning suutlikkust iseseisvalt otsuseid vastu võtta.

  • Haridus ja väljaõpe

    Kutseliseks lennukipiloodiks saab õppida sertifitseeritud lennukoolitusorganisatsioonides.
    Piloodikutset on võimalik omandada ka koos rakendusliku kõrgharidusega. Selleks tuleb asuda õppima Eesti Lennuakadeemias õhusõiduki juhtimise eriala.

    Kutseliste pilootide (amet- ja liinilendurid) täienduskoolituse peab tagama lennufirma, kus nad töötavad. Uue õhusõiduki tüübipädevuse koolitusi teevad sertifitseeritud koolitusorganisatsioonid.

    Piloodikoolituses on suur osa praktilisel väljaõppel, kus omandatakse oskused tööks eri tüüpi õhusõidukitel. Lennupraktika toimub paralleelselt teoreetilise väljaõppega. Lennu¬praktika esimeses osas omandatakse põhilised piloteerimisvõtted, teises etapis on põhirõhk päevastel ja öistel instrumentaal- ja marsruutlendudel. Õpitakse orienteeruma ja maanduma piiratud nähtavuse tingimustes, samuti sooritatakse õppelende teistesse riikidesse. Lennupraktika kolmandas etapis on põhirõhk instrumentaallendudel rasketes ilmastikuoludes. Väljaõppe lõpuks peab ametipiloodi loa taotleja omama vähemalt 180 tundi lennupraktikat.

    Pärast edukalt sooritatud eksameid ja kontroll-lende antakse õppurile ametpiloodi lennundusluba. Ametpiloodi kvalifikatsioon annab õiguse käitada ühe piloodiga ühe- või mitme-mootorilisi lennukeid tasulises lennutranspordis.
    Kopteri ametpiloodi koolitus toimub analoogselt lennukipiloodi omaga. Paralleelselt teooria-õppega toimub ka lennupraktika.

    Erapiloodikoolitust võivad korraldada ka nn registreeritud koolitajad.
    Üldhariduskoolis peaks pöörama tähelepanu võõrkeeltele ja kehalisele kasvatusele.

  • Töövõimalused

    Lennuki ja kopteri juhtimise eriala lõpetanud leiavad tööd lennufirmades, Eesti Õhuväes, Piirivalve Lennusalgas ja lennuki omanike juures. Piloote on Eestis kokku mitusada.

    Mitme piloodiga lennuki kapteniks võib olla vaid liinilendur (kui õhusõiduk on lendamiseks vaid ühe piloodiga, siis see piloot ongi lennuki kapten). Liinilenduriks saamiseks peab piloot olema lennanud vähemalt 1500 tundi ja sellest omakorda vähemalt 500 tundi mitme piloodiga lennukil, lisaks vähemalt 250 tundi õhusõiduki kaptenina või teise piloodina kapteni ülesannetes ning olema sooritanud 200 tundi marsruutlendu, 75 tundi instrumentaallendu ja 10 tundi öist lendu. Lisaks peab olema läbitud lennufirma kaptenikoolitus. Seega, kellest saab kapten, oleneb lennufirmast ja piloodi võimekusest.

  • Sissetulek, soodustused

    Lendurite palgad on tavaliselt paika pandud rahvusvahelisel tasandil. Kui lennukipiloot on saanud 60-aastaseks, tohib ta piloodina tegutseda ärilises lennutegevuses ainult juhul, kui ta on ainus 60–64-aastane piloot meeskonnas. Pärast 65-aastaseks saamist ei tohi ärilises lennutegevuses piloodina tegutseda, küll aga võib lennata eralennukil.

  • Lisateave

    Lisainfo lähedaste ametite kohta: Kuigi lennujuhid ja lennujaama operatsioonide spetsialistid ei tööta lennuki kokpitis, on neil samuti väga oluline osa selles, et lennud oleksid turvalised ja kulgeksid plaanipäraselt. Nad osalevad paljude otsuste vastuvõtmises koos pilootidega.

    Loe ka Rajaleidja persoonilugu lennukipiloot Neemest. 

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Transpordi Ametiühinguga. Fotod Stina Kase.

  • Lähedased ametid

    Lennuvälja teised spetsialistid

    Lennujuht. Lennujuhi töö on väga vastutusrikas, sellest sõltuvad sajad inimelud. Lennujuhtide töö nõuab head pingetaluvust ja suurt keskendumisvõimet. Ranged tervisenõuded.

    Loe täpsemalt »