• Olulised momendid

    • Lennujuhi töö on väga vastutusrikas, sellest sõltuvad sajad inimelud.
    • Lennujuhtide töö nõuab head pingetaluvust ja suurt keskendumisvõimet.
    • Ranged tervisenõuded.
  • Töö iseloom

    Lennujuhid juhivad lennuliiklust. Nad vastutavad selle eest, et lennukid liiguvad sõiduplaanide kohaselt ja turvaliselt. Lennujuht jälgib lennukite liikumist õhus või maapinnal ning annab pilootidele raadio teel korraldusi ja teavet, tagades sellega liikumiste ja manöövrite ohutuse ja sujuvuse. Lennujuhi ülesanne on ka teavitada piloote lendu mõjutavatest ilmastikuoludest.

    Lennujuhil on töökohal kavandatavate lendude ajakava ja kogu muu lennujuhtimiseks vajalik teave: soovitud kõrgus, lennuki kiirus, arvestuslik väljumis/saabumisaeg, kütusevaru jne. See info pärineb lennuplaanist, mis on piloodi/lennufirma enne lendu täidetud dokument. Lennuki hetkeasukoha tähistamiseks kasutavad lennujuhid spetsiaalset märksüsteemi, mis näitab ära lennuki kogu liikumise lennuväljal või õhus.

    Stardi või maandumise ajal juhendab lennuki pilooti lähilennujuht, kes asub lennuvälja lähedal lennujuhtimistornis. Tema vastutada on kogu lennuväli ja seda vahetult ümbritsev õhuruum kuni teatud kõrguseni. Seda õhuruumi nimetatakse lennunduskeeles lähialaks ja selle raadius on lennuväljalt mõõdetuna umbes 15 km, kõrgus ligi 500 m. Lähilennujuhi silmside lennukitega on tema põhiline infoallikas; radarit kasutatakse tornis vaid halva nähtavuse korral.

    Lähialast kõrgussuunas järgmine on lähenemisüksus. Lähenemislennujuhi vastutusala algab kõrgussuunas sealt, kus lähilennujuhtimise ehk torni õhuruum lõpeb, ja on raadiuselt palju suurem (umbes 75 km). Lähenemisüksuse lennujuht peab panema lennuväljale maanduvad lennukid suuna-, kiirus- ja kõrgusjuhiste abil lähenemisjärjekorda. Sama üksus vastutab radariekraani järgides ka lennuväljalt juba startinud lennukite ohutu ja võimalikult sujuva liiklemise eest.

    Kõrgussuunas järgmine on piirkondlik lennujuhtimisüksus. Piirkondlik lennujuhtimine hõlmab kogu üksuse alapiirist kõrgemal toimuvat lennuliiklust. Piirkondliku lennujuhtimisüksuse alla võib jääda mitu lähenemislennujuhtimist ja lennuvälja. Enamasti on piirkondliku üksuse lennujuhil tegemist juba oma lennukõrguse saavutanud ja lennu marsruutosal olevate lennukitega. Temagi jälgib hoolikalt radariekraanil toimuvat.

    Lendu alustava lennuki piloot saab seisuplatsilt liikumise alustamiseks ja stardiks juhised lähilennujuhilt. Pärast starti suunatakse piloot lähenemisüksuse raadiosagedusele. Teatud kõrgusest kõrgemale tõustes saab ta võtta ühendust piirkondliku lennujuhtimisüksuse lennujuhiga.

    Lennuliikluse juhtimine ei tähenda ainult pilootide ja lennukitega suhtlemist, vaid ka lennuväljal liikuva autotranspordi koordineerimist. Lisaks suhtleb lennujuht ilma- ehk meteokeskuse, lennuplaanide koostamiskeskuse ja naaber-lennujuhtimisüksustega.

  • Töökeskkond

    Lennujuhid töötavad lennujuhtimiskeskustes, kus neil on vajalike vahenditega varustatud töökohad. Enamiku tööajast jälgivad nad radariekraani.

    Lähilennujuhid teevad oma tööd lennujuhtimistornis, kust avaneb vaade lennujaama territooriumile.

    Lennujuhtide täistööaeg on 35 tundi nädalas, iga-aastane puhkus 35 päeva. Suuremates lennujuhtimisüksustes käib töö 24 tundi ööpäevas, mis tähendab, et tööl tuleb olla ka öösiti, nädalavahetustel ja riigipühadel. Tallinna lennujuhtimiskeskuses, kus töö on kõige pingelisem, veedavad lennujuhid puldis järjest 1,5–2 tundi. Sellele järgneb puhkepaus, et end järgmiseks puldisolekuks välja puhata.

    Töövahendid on peaasjalikult kõrgtasemel tehnilised seadmed, arvutitehnika, raadiosidevahendid, radarseadmed, kuid tähtsaim neist on ikkagi lennujuhi enda mõtlemine.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Lennujuhid peavad põhjalikult tundma lennundust ja insenerialasid. Olulised on teadmised õhusõidukite ehitusest, lennuohutuse tagamisest, lennundusõigusest, aga ka kõrgemast ja rakendusmatemaatikast, füüsikast, materjaliõpetusest jm. Omandada tuleb lennujuhtimisprotseduurid, töövõtteid, raadiosideoskused. Vajalikud on hea inglise keele oskus, kolmemõõtmelise ruumi taju, pingetaluvus, keskendumisvõime, suutlikkus teha mitut asja samal ajal. Lennujuht peab suutma teha meeskonnatööd, lahendada probleeme ja langetada kiiresti õigeid otsuseid. Amet eeldab teenindusvalmidust, vastutustunnet ja soovi hoolitseda turvalisuse eest.

    Lennujuhi tervisele esitatakse küllaltki rangeid nõudeid. Kuni 40-aastased lennujuhid ja lennujuhiks õppijad peavad käima tervisekontrollis üks kord kahe aasta jooksul, vanemad kui 40-sed kord aastas.

  • Haridus ja väljaõpe

    Lennuliikluse juhtimise kutseala saab õppida Eesti Lennuakadeemias.

    Kiiresti arenev lennundus eeldab ka lennujuhtidelt pidevat enesetäiendamist. Lennujuhtide pädevust hinnatakse regulaarselt ja vajaduse korral suunatakse nad täienduskoolitusele.

  • Töövõimalused

    Eestis pakub erialast tööd Lennuliiklusteeninduse AS.

    Kogemustega lennujuhtidest saavad vanemlennujuhid (vahetuse töö korraldajad), väljaõppe juhendajad (lennujuhiõpilaste või täienduskoolitusel lennujuhtide juhendajad), tasemetestijad (lennujuhtide pädevuse hindajad) ja arenguprojektides osalevad eksperdid.

    Lennujuhi haridusega inimesed võivad Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsis tööd saada ka lennujuhi assistendi, kvaliteedi- või lennuohutusspetsialisti, arendusosakonna või lennundusteabe spetsialistina jne.

  • Sissetulek, soodustused

    Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsis, kus töötab enamik Eesti lennujuhte, on kasutusel lennujuhtide tasustamisel ajapalgasüsteem. Lisaks põhipalgale makstakse lennujuhtidele pädevustasu vastavalt omandatud pädevustele.

  • Lisateave

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Transpordi Ametiühinguga.

  • Lähedased ametid

    Loots. Loots on sadama või lootsimise piirkonna veeala tundev laevajuht, kes annab kaptenile nõu sadamasse sisse- ja sadamast väljasõidul ning sadamavetes ümbersildumisel. Lootsimist vajavad laevad jõuavad sadamatesse ööp&a...

    Loe täpsemalt »

    Lennuvälja teised spetsialistid

    Raudteedispetšer