Laborianalüütik

Prindi
  • Olulised momendid

    • Laborianalüütik uurib erinevate ainete koostist ja omadusi ning seda, kuidas ained omavahel reageerivad.
    • Laborianalüütiku töö on põnev ja mitmekesine, sest ta teeb keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi või teisi analüüse ning mõõtmisi.
    • Laborianalüütik töötab keemialaboris.
    • Laboritöös on väga tähtsad isikuomadused täpsus ja keskendumisvõime.
  • Töö iseloom

    Laborianalüütiku põhiülesanne on määrata kindlaks erinevate toorainete, materjalide, valmistoodangu, ravimite ja keskkonnanäitajate aineline koostis ning kvaliteet. Ta võib analüüsida vee- ja pinnaseproove, toiduainete ja jookide kvaliteeti, ravimite ja kosmeetikatoodete koostist ning vereproove. Keskkonnanäitajate, nagu müra, õhusaaste ja vee puhtuse analüüside tulemuste jälgimisega saab laborianalüütik aidata keskkonna probleeme lahendada.

    Laborianalüütikud töötavad teadusasutustes, tervisekaitsetalituse laborites, ravimiametis, keskkonnakaitseasutustes ja tööstusettevõtetes.

    Igaks analüüsiks on vastavad meetodid ja tööjuhendid, mida kindlasti järgida tuleb. Analüütik vastutab tulemuste kvaliteedi ja andmete täpse protokollimise eest, sest eksimus võib põhjustada kogu analüüsi ebaõnnestumise.

    Laborianalüütik saab aidata uusi meetodeid välja töötada ja neid rakendada. Olenevalt ametikohast ja töökogemusest võib kohustuseks olla ka teiste laborantide juhendamine ja nende töö organiseerimine.

    Laborianalüütiku enam levinud ametinimetused on laborant, vanemlaborant ja keemilise analüüsi laborant.

  • Töökeskkond

    Laborianalüütik töötab keemialaboris. Üldjuhul töötatakse tavapärasel ajal esmaspäevast reedeni kella 8–17, aga tööprotsessi eripära tõttu tuleb laborandil olla tööl ka muul ajal. Kui mingeid analüüsitulemusi on tarvis väga kiiresti (nt keskkonnareostuse puhul), tuleb töötada väljaspool ametlikku tööaega.

    Tema igapäevased töövahendid on labori- ja mõõtenõud ning vahendid, elektrilised laboriseadmed, gaasipõletid, kaalud, pipetid jms. Järjest enam kasutatakse proovide tulemuste analüüsimiseks arvutitehnikat.

    Üldjuhul ei ole töökeskkond tervistkahjustav, kuid nüüdisaegsetest vahenditest hoolimata tuleb töös hoolikalt arvestada ohutusnõudeid, sest tegemist on kemikaalidega, mis võivad olla mürgised ja söövitavad. Ettevaatlikud peaksid olema allergikud ja astmaatikud, et nende terviseseisund ei halveneks.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Laborianalüütik peab:

    • omama teadmisi keemiast, matemaatikast, füüsikast ning füüsikalis-keemilistest analüüsi- ja mõõtmismeetoditest;
    • tundma laboritöö aluseid (kutsealane terminoloogia, hea laboritava, labori sisustus, töövahendid ja materjalid, laboriseadmete, aparatuuri ja mõõteriistade tööpõhimõtted, laboritöö peamised operatsioonid);
    • oskama teha laboritööd: valmistada, puhastada ja analüüsida keemilisi ühendeid;
    • oskama kasutada laboriaparatuuri ja -seadmeid;
    • oskama koostada labori dokumentatsiooni (nt kuidas proove tähistada ja registreerida ning katse protokolli koostada).

    Laborianalüütiku töös vajalikud isikuomadused on iseseisva ja meeskonnatöö oskus, täpsus, korrektsus ning vastutustunne. Laboritöös on väga tähtis olla rahulik ja keskendumisvõimeline.

    Detailsete aruannete ja hinnangute koostamiseks on vaja ka loogilist mõtlemist ja analüüsioskust. Laboriala kiire areng ja automatiseerimine eeldab võimet ning tahet arendada oma kutseoskusi ning olla pidevalt kursis tehnoloogia arenguga.

    Täpsemad kutseoskusnõuded on kinnitatud laborandi kutsestandardites.

  • Haridus ja väljaõpe

    Laborianalüütikuks saab õppida kõrgkoolides, kuid on võimalik alustada ka mõnes kutseõppeasutuses.

    Otsi sobivat kooli kõrgkoolide õppekavade andmebaasist ja kutsehariduse veebilehelt.

    Laborianalüütikuna töötades on vaja end oma erialal pidevalt täiendada, käies konverentsidel ja seminaridel.

    Koolinoorel, kellele pakub huvi tulevikus töötada laborianalüütikuna, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata keemiale, matemaatikale ja füüsikale.

  • Töövõimalused

    Laborianalüütik leiab tööd nii ülikoolis, teadusasutustes kui ka eraettevõtetes. Ta võib töötada keskkonnateenistuses ja -laborites, veepuhastusjaamades, põlevkivi töötlemise, farmaatsia- ja toiduainetööstuse, puidutöötlus-, tööstus- ja olmejäätmete käitlemise ning teistes keemiatööstusettevõtetes.

    Laborianalüütiku karjäärivõimalused on ennekõike seotud tema pädevusega – mida rohkem analüüsimeetodeid ta valdab, seda rohkem on tal tööleidmis- ja arenguvõimalusi. Oskuste hulk mõjutab tavaliselt ka töötasu suurust.

    Nõudlus keemiatööstuse laborites uurimis- ja teadustöid tegevate analüütikute järele on üsna stabiilne, töö leidmise võimalused on küllaltki head. Laborianalüütik leiab tööd ka välismaal, sest mitmetes suurte keemiatööstustega riikides on keemikute vajadus üsna suur (nt Saksamaa, mõned Aasia riigid). Samuti on kõrgharidusega laborianalüütikutel sageli võimalus töötada rahvusvahelistes ülikoolides õppejõudude ja teaduritena või õppida sealses doktorantuuris.

  • Sissetulek, soodustused

    Laborianalüütiku sissetulek oleneb ametikohast. Enamasti makstakse kuupalka. Lisatasu võidakse maksta tööstaaži, akadeemilise kraadi, lisaülesannete täitmise ja eriti tulemusliku töö eest.

  • Lisateave

    Eesti keemiatööstuse ettevõtteid ühendab ja keemia valdkonna kutsete andmist korraldab Eesti Keemiatööstuse Liit.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Keemiatööstuse Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Bioloog. Bioloog on elu ja elusorganisme uuriv teadlane, keda huvitab elusolendite ehitus, talitlus, suhted ning päritolu. Bioloog võib uurida elu nii molekulide kui ka suurte maaalade või merede tasandil. Bioloogi töö on aluseks toi...

    Loe täpsemalt »

    Füüsik. Füüsik uurib looduse seaduspärasusi ja püüab mõista, kuidas maailm toimib. Saadud teadmisi kasutab füüsik uute tehnoloogiate väljatöötamiseks. Tänu füüsikale on olemas laserid, nanotehnoloogia ja...

    Loe täpsemalt »

    Meditsiinilabori töötaja

    Keemiaprotsesside operaator. Keemiaprotsesside operaator töötab keemiatööstuses (tarbe- ja tööstuskeemia, värvi- ja lakitööstus, paberi- ja tselluloositööstus jm) ning tema põhiülesanne on tagada keemiliste tootmisprotsesside j...

    Loe täpsemalt »