Kvaliteedijuhid ja -inspektorid

Prindi Kvaliteedijuhid ja -inspektorid
  • Olulised momendid

    • Kvaliteedijuhtimise all mõistetakse süsteemset tegevust organisatsiooni juhtimise kvaliteedi tagamiseks. Siia alla kuulub ka töökorralduse ja inimeste juhtimine ning sellega seonduv kavandamine, elluviimine, analüüs ja parendamine.
    • Kvaliteedijuhtidel peab kindlasti olema kõrgharidus, olenevalt firma tegevusalast soovitavalt tehniline või majanduslik väljaõpe.
    • Kvaliteedijuhid hoolitsevad kogu organisatsiooni parima toimimise eest, kvaliteediinspektorid teevad sama organisatsiooni alalõikudes.
    • Huvitav ja arendav töö, mis nõuab nii terviku mõistmise oskust, organisatsiooni eesmärkide nimel töötamise hoiakut kui ka inimeste juhtimise kogemusi.
  • Töö iseloom

    Kuna Eestis toimuvad praegu majanduslikud muutused väga kiiresti, tuleb ka ettevõtetel nendega kiiresti kohaneda. Vaja on kiiresti reageerida turu nõuetele ning pakkuda klientidele seda, mida nad ootavad, õigel ajal ja õige hinnaga. Kui kõik kliendi nõudmised on rahuldatud, võibki väita, et toode või teenus on kvaliteetne – see vastab kõigile nõudmistele. Seega vajavad organisatsioonid üha enam kvaliteedijuhtimist ja -spetsialiste, kelle ülesanne on tunda ja hallata firma töökorraldust ning seda analüüsida ja arendada.

    Kvaliteedijuhtimise all mõistetakse koordineeritud tegevust organisatsioonis, millega tagatakse toode või teenus, mis vastab kliendi ootustele ja vajadustele.

    Kvaliteedijuhtimises keskendutakse:

    • kvaliteedieesmärkide (protsesside, teenuste või mõne muu valdkonna eesmärkide) püstitamisele;
    • eesmärkide elluviimisele ehk reeglite ja kokkulepete tõhusale täitmisele;
    • mõõtmisele ja analüüsile, mis näitab, kuivõrd plaanitud eesmärgid on saavutatud;
    • parendustegevusele – milliseid reegleid ning kokkuleppeid tuleb muuta, et saavutada paremaid tulemusi.

    Kvaliteedijuhtide töö on seotud enamasti kogu firma juhtimise ning tootmise või teeninduse korralduse kontrolli all hoidmisega. Kvaliteedijuhtide kohustus on firma reeglite (eesti keeles kasutatakse samaväärseid termineid: kvaliteedi-, juhtimis-, kvaliteedi­juhtimissüsteem) väljatöötamine, juurutamine ja muutmine. Need reeglid peaksid tagama, et pakutav toode või teenus on kogu aeg hea kvaliteediga. Kirja pandud tegevusjuhendid muudavad ebatõenäoliseks halbade üllatuste ilmnemise teeninduses. Töötajad omakorda teavad ja saavad aru, mida neilt täpselt oodatakse.

    Kvaliteedijuhtide igapäevatööst umbes poole moodustab kolleegide ja juhtkonnaga suhtlemine probleemide selgitamiseks, nende analüüsimiseks ja ennetamiseks. Teine pool tuleb veeta oma töölaua taga, töötades välja uusi, vajalikuks osutunud protseduurireegleid või muutes vanu. Kui uusi protseduure on juba teatud aja kasutatud, on kvaliteedijuhtide ülesanne jälgida ja analüüsida, kuidas nende täitmine tegelikkuses edeneb. Kvaliteedijuhtide töö on väga mitmekesine ja huvitav. Oma tööd asjatundlikult tegevalt kvaliteedijuhilt küsivad kolleegid sageli nõu töökorralduse asjus. Temast saab tippjuhile usaldusväärne nõuandja ja klientidele firma esindaja.

    Kvaliteedispetsialistid, kvaliteediinsenerid, kvaliteedikontrolörid, laborandid, kvaliteedijuhi asetäitjad täidavad mõnda kitsamat tööülesannet kui kvaliteedijuhid. Näiteks kontrollivad nad organisatsiooni tööohutust, tootmis- või teenindusprotsessi vastavust kokkulepitud kvaliteedile. Nende ülesanne on koostada aruandlus osakondade või töökohtade arvestuses. Aruandes peegeldub, kas tööprotsess vastab seadustele, eeskirjadele ja standarditele. Oma igapäevatöös peavad nad kontrollima ka valmistoodetele, teenindusele või tarnijatele kehtestatud kvaliteedi­näitajaid ja -eesmärke. Kvaliteedispetsialist allub kvaliteedi­juhile ning annab temale oma tööst ülevaate. Enamik ülesanded on neil samad, kuid kvaliteedijuhile langeb suurem vastutus.

    Kvaliteediinspektorid ja -kontrollijad kontrollivad, kas toote või teenuse kvaliteet vastab nõuetele. Nad kontrollivad valitsuse või tööstus- ja muude ettevõtete nimel töökohti tööohutuse suhtes, samuti tootmisprotsesside ning toodetavate, kasutatavate või müüdavate kaupade ohutuse suhtes. Nad tagavad, et tootjad täidavad tervise- ja keskkonnakaitse eeskirju, kvaliteedinõudeid ning tehnilisi näitajaid ja tingimusi. Nende ülesanne on kontrollida töökohti, et töökeskkonna masinad ja seadmed vastaksid seadustele, eeskirjadele ja standarditele. Samuti kontrollivad nad ette­võtteid, et tagada seaduste ja eeskirjade täitmist, mis puudutavad keskkonna saastamist ja ohtlike jäätmete likvideerimist. Kvaliteediinspektorid võivad olla palgatud ka näiteks firma emaettevõtte poolt, kes võivad kontrollida, kas tütarfirma järgib kõiki kvaliteedinõudeid.

    Kvaliteedi-, siseaudiitorite ülesanne on organisatsioonis siseauditite läbiviimine. Kui kvaliteedijuht või juhtaudiitor on määratlenud need valdkonnad või teemad, mis vajavad põhjalikumat analüüsi organisatsiooni sees, siis siseaudiitori ülesanne on teha audit. Audit eeldab üldjuhul probleemi määratlemist, auditi meeskonna moodustamist, organisatsiooni kirjalike reeglitega tutvumist, töötajatega vestlemist, töökohas käimist ning järelduste ja lahenduste kirjapanekut koos vastavate osakonnajuhtidega. Protsessi tulemus edastatakse firma juhtkonnale, kes teeb selle alusel edasised juhtimisotsused.

    Toote- ja teeninduskvaliteedi spetsialistide ülesanne on firma tegevuseks vajalikke tootekohaseid või teenindusprotseduure ja kvaliteedijuhendeid välja töötada ning neid ajakohastada. Tootekvaliteedi spetsialisti või tootehalduri ülesandeks on tootekohase arendus ja ohjeprotseduuride väljatöötamine, toote valmistusprotsessi mõõtmise korraldamine ning tähtaegse ja kvaliteetse toote turuletulemise eest vastutamine. Teeninduskvaliteedi spetsialisti ülesanne on näiteks teenindusstandardi, kliendilepingu vormide või kliendi­andmete käsitlemise ühtsete põhimõtete koostamine ning elluviimine.

    Kvaliteedianalüütikute ülesanne on analüüsida toimiva töökorralduse kitsaskohti. Nad koostavad aruandeid ja päringuid olemasolevatest infosüsteemidest. Saadud teabe põhjal teevad nad järeldusi, mida teha teisiti või millised on põhiprobleemid. Koostöös kvaliteedijuhi ja vastava valdkonna spetsialistidega leiavad nad parimad lahendused töökorralduse, toote või teenuse kvaliteedi parendamisel.

    Protsessijuhtide ja -haldurite või projektijuhtide ülesanne on tagada organisatsiooni põhitegevusahela ehk protsessi eesmärkide täitmine. See eeldab protsessi ehk kliendile vajaliku tegevuskogumi kirjeldamist organisatsiooni sees ning kokkulepet osakonnajuhtidega, kes mille eest vastutab. Kliendile ühe toote või teenuse andmine teenindaja või müügiinimese poolt tähendab mitme osakonna (koos)tööd ning kvaliteetset ja tähtaegset töökorraldust.

  • Töökeskkond

    Kvaliteedijuhid ja -inspektorid töötavad enamasti bürooruumides.

    Olenevalt töökohast ja ettevõtte suurusest on kvaliteedijuhtide tööülesannete hulk erinev. Töö asjatundlikul kavandamisel tekib harva vajadust teha ületunde.

    Füüsiline koormus on kvaliteedijuhtide ja -inspektorite töös minimaalne, kimbutama kipuvad kõik istuvale tööle iseloomulikud tervisehäired: seljavalu, kanged liigesed, silmahädad. Seevastu vaimne koormus on üsna suur, sest töö nõuab väga suurt täpsust ja ranget kinnipidamist seadustest. Tähelepanu ja mõtlemine peavad olema pidevalt aktiivsed. Peamised töövahendid on arvuti, paber, telefon ja nõupidamislaud.

    Nende tööaeg on tavaliselt 5 päeva nädalas 8 tundi päevas. Palju tuleb töötada arvutiga ja teha paberitööd.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Kvaliteedijuhil ja -inspektoril peab olema kõrg­haridus. Olenevalt firma tegevusalast on eelistatum tehniline või majanduslik väljaõpe. Vajalikud on analüüsi-, suhtlemis- ja arvutikasutamis­oskus.

    Kvaliteedijuhid ja -inspektorid peavad kindlasti valdama väga hästi eesti keelt, kõnes ka vene keelt ja teisi keeli, milles räägivad firma töötajad. Vajalik on ka inglise keele oskus.

    Tuleb omada ülevaadet tootmis-, teenindus-, toodete töötlemis-, transpordi- või mõne muu valdkonna seadustest, eeskirjadest ning standarditest.

    Isikuomadustest ja võimetest on tähtsamad kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus); koostöö­­-, õppimis-, vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin);otsustusvõime ja iseseisvus ning intelligentsus (vaimsed võimed, hea sõnaseadmisoskus).

    Kvaliteedispetsialisti, analüütiku, protsessihalduri ning audiitori ametid ei eelda kõrgharidust, kuid väljaõpe peab olema seotud tehnilise või majandussuunaga. Kasuks tuleb süsteemne mõtlemine, mis eeldab põhimõtete ja reeglite ning nende täitmise seostamist. Selle taustal on oluline suhtlemisoskus, et saada teada seda, mis tegelikult organisatsioonis toimub, mitte ainult seda, mis on kirja pandud.

    Kvaliteediinspektoritele ja -kontrollijatele on töös vajalikud ennekõike teadmised majandusest, majandusmatemaatikast ja -statistikast. Tunda tuleb õigusakte, mis tööd reguleerivad (töökeskkonna nõuded, personalikorraldus jne).

    Selles töös läheb vaja head loomingulist ja loogilist mõtlemist, oskust eristada tähtsat vähem tähtsast, probleemide mõistmise ja nende lahendamise oskust.

    Kõik dokumendid tuleb korrektselt vormistada ja säilitada.

    Mida laialdasemad on teadmised organisatsiooni juhtimisest ja toimimisest, seda edukam oma töös ollakse.

    Kvaliteedijuhtimisega seotud erialadel puututakse iga päev kokku ka arvudega, mis eeldab matemaa­tilist taipu. Töös kasutatakse palju arvuteid, selleks on vaja tunda tarkvaraprogramme ja osata neid kasutada. Nende töö kvaliteeti näitavad ka täht­aegadest kinni­pidamine ja täpsus.

    Siseaudiitorina töötamiseks on vaja vastav koolitus läbida.

    Koolinoorel, kellele pakub huvi tulevikus töötada kvaliteedispetsialistina, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata matemaatikale ja võõrkeeltele, eriti inglise keelele.

  • Haridus ja väljaõpe

    Praegu ei saa Eesti kõrgkoolides omandada kõrgharidust spetsiaalselt kvaliteedijuhtimise erialal. Küll aga võib kvaliteedijuhtimise valdkonnas töötamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi omandada valikainete kaudu.

    Uuri õppimisvõimalusi kõrgkoolide õppekavade andmebaasist majanduse, tootmisjuhtimise ja ärinduse erialade õppekavadest. Enamik Eestis ametis olevatest kvaliteedijuhtidest on kõrghariduse järel täiendanud end lühi- ja pikaajalistel täienduskoolituskursustel ning omandanud seeläbi põhioskused kutsealal töötamiseks. Lisaks on palju kvaliteedijuhte omandanud kogemusi ja teadmisi ka välislähetustel ning osalenud koolituskursustel välisriikides.

    Täienduskursusi korraldavad Tallinna Tehnikaülikooli kvaliteeditehnika õppetool ja Eesti Kvaliteediühing.

  • Töövõimalused

    Kvaliteedispetsialiste vajatakse peaaegu kõikides majandussektorites alustades haridusasutustest (näiteks koolid) ja lõpetades suurte tootmis- või teenindusettevõtetega.

    Kvaliteedijuhtimisega seotud ametikohad on olemas paljudes suuremates ettevõtetes. Kvaliteedijuhina tööle asumisele võib eelneda töö samas ettevõttes või tegevusalal näiteks müügi- või tootmisjuhina, kvaliteedispetsialistina vms.

    Ettevõtte siseaudiitorina võivad töötada raamatupidaja, ostujuhi või mõne muu eriala inimesed.

    Kvaliteedijuhid ja -inspektorid leiavad tööd ka kvaliteedijuhtimise konsultatsiooni­- ja sertimisfirmades.

  • Sissetulek, soodustused

    Kvaliteedijuhid ja -spetsialistid on küllaltki kõrgesti hinnatud ning tasustatud. Nad saavad enamjaolt kindlat kuupalka, millele võib lisanduda aastaboonus vms.

    Ametlik puhkus on 28 töö­päeva.

  • Lisateave

    Eesti Kvaliteediühing ja Tallinna Tehnikaülikooli kvaliteeditehnika õppetool korraldavad koostöös kvaliteedijuhi pädevus­koolitusi.

    Eesti Kvaliteediühing kuulub mitmesse rahvusvahelisse erialaorganisatsiooni. Peamise ülesandena nähakse inimeste ja organisatsioonide arengu toetamist.

    Kutsealakirjeldust on uuendatud 2015. a koostöös Eesti Kvaliteediühingu spetsialistidega.

  • Lähedased ametid

    Tootmisjuht

    Arendusjuht