Kutseõpetajad ja praktikajuhendajad

Prindi
  • Olulised momendid

    • Kutseõpetajad on nii õpetatava eriala asjatundjad kui ka pedagoogid.
    • Kutseõpetajate töö eesmärk on toetada õppija arengut ja kujundada tema valmidust elukestvaks õppeks.
    • Kutseõpetajate töö eeldab suhtlemist õppijatega ja soovi neid juhendada.
    • Kutseõpetajate töö nõuab töömaailma head tundmist ja pidevat enesetäiendamist.
  • Töö iseloom

    Kutseõpetajad on kutsekoolides ja koolitusfirmades töötavad pedagoogid, kes koolitavad inimesi kutsealaseks tööks. Teooriatundides ja praktikumides annavad nad õppuritele edasi teoreetilisi teadmisi, aga ka praktilisi oskusi. Enamasti õpetavad nad mitut ainet eri õpperühmadele.

    Kutseõpetajate töö on nagu õpetaja töö ikka. Neil tuleb tunnid enne läbi mõelda: koostada kava, valida sobivad õppemeetodid, arvestada õpilaste taset. Õppetöö ajal tuleb tagada kord, vajaduse korral lahendada probleeme ning julgustada ja juhendada õpilasi tulemuste saavutamisel. Kutseõpetajad analüüsivad ja hindavad ka õppetöö tulemusi.

    Kutseõpetajate töö hulka kuulub osalemine töökoosolekutel ja õppenõukogudes ning vajalike dokumentide täitmine. Lisaks on neil hea ülevaade õpetatava valdkonna ettevõtetest ning nad oskavad hinnata sealseid praktikatingimusi ja on õppijatele abiks praktikakoha leidmisel. Koostöös ettevõttega lahendavad kutseõpetajad praktikaga seotud küsimusi ja koolitavad praktikajuhendajaid ettevõttes.

    Suure osa tööst moodustab erialaõppe arendamine. Kutseõpetajad koostavad ja uuendavad ainekavu, korraldavad kutsevõistlusi ning valmistavad õpilased selleks ette. Peale selle korraldavad nad täienduskoolitusi ja koostööprojekte. Kutseõpetajate üks eesmärke on kutseõppe mainet muuta ja seda populariseerida.

    Kutseõppeasutuse juhtivõpetajad on tavaliselt kutseõpetajad, kellel on pisut rohkem ülesandeid. Nad arendavad õppevaldkonda koolisiseselt, uurides selleks kutseala tööturgu ja suheldes valdkonna tööandjatega.

    Ettevõtte praktikajuhendajad on need inimesed, kes võtavad vastu töökohal kätt proovivad praktikandid ja juhendavad neid praktika ajal ettevõttes. Nende roll on aidata praktikantidel tööga harjuda ja sellesse sisse elada, määrata neile ülesandeid ja juhendada nende täitmist ning anda praktikandi tööle ka tagasisidet. Sealjuures järgivad praktikajuhendajad kooli praktikaprogrammi põhimõtteid ja kolmepoolses praktikalepingus sätestatut.

  • Töökeskkond

    Kutseõpetajate töökeskkond oleneb suuresti erialast, mida nad õpetavad. Töö võib toimuda nii sise- kui ka välistingimustes. Siseruumides tuleks arvestada õpperuumide üldisi tervisekaitsenõudeid. Samamoodi tuleb tervisekaitsenõudeid järgida töökodades, erialalaborites ja muudes töökohtades.

    Töö on vaimselt, aga olenevalt erialast ka füüsiliselt pingeline. Töö eeldab emotsionaalset tasakaalukust, võimet probleemolukordades selge peaga mõelda.

    Kutseõpetajad kasutavad oma töös eriala õpetamiseks vajalikke õppevahendeid – tööriistad, -pingid või muu. See oleneb sellest, mida õpetada tuleb. Nad kasutavad erialale vastavat riietust ja töökaitsevahendeid. Õpetamistöös tuleb kutseõpetajatel kasutada ka õpikuid ja konspekte ning arvuteid ja projektoreid, millega esitlusi teha.

    Kutseõpetajate tööaeg on seaduse järgi 35 tundi nädalas. Enamjaolt toimub õppetöö argipäeviti, kuid näiteks kaugõppes võib ette tulla töötamist ka õhtuti või nädalavahetustel. Kutseõpetajate töö ei jaotu õppeaasta peale ühtlaselt. Kokkuvõtete tegemise ajal on mõnevõrra rohkem tööd

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Kutseõpetajatel peaksid esmajoones olema teadmised, oskused ja vilumused õpetatavas valdkonnas. Seepärast tuleks neil end pidevalt kursis hoida erialal toimuvate uuenduste ja nüüdisaegse tehnoloogiaga. Kasuks tuleb hea võõrkeelte ja arvutioskus.

    Nad peaksid tundma hariduskorraldust ja õpetatavat valdkonda reguleerivaid õigusakte ning järgima tööohutus- ja tervishoiunõudeid.

    Pedagoogina peaksid kutseõpetajad orienteeruma pedagoogikas ja psühholoogias. Samuti peaksid neil olema teadmised tööturust. Töö- ja koolitusmaailmas töötamine nõuab kutseõpetajatelt pidevat enesetäiendust. Nad peaksid oskama end analüüsida ja arendada.

    Kutseõpetajate töö seisneb teiste õpetamises ja juhendamises. See eeldab suhtlemis- ja koostöövalmidust, empaatiavõimet, paindlikkust ning emotsionaalset tasakaalukust. Tuleks olla ühtaegu kannatlik, sõbralik ja hooliv, kuid ka piisavalt järjekindel ning nõudlik. Töös on vajalikud ka algatus-, organiseerimis- ja analüüsivõime ning seostamisoskus.

    Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse järgi tuleb kõigil õpetajatel nii tööle asumisel kui ka töötamise ajal korrapäraselt tervisekontrollis käia.

    Kutseõpetajatööd atesteeritakse ehk hinnatakse ametlikult. Atesteerimisel antakse õpetajale tema taseme kohaselt noorempedagoogi, pedagoogi, vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärk. Lähemalt loe pedagoogide atesteerimise tingimustest ja korrast.

    Kutseõpetajal on võimalik taotleda ka kutsestandardit, mis tõendab õpetaja oskusi ning võib töö leidmisel kasuks tulla. Kutsestandardi süsteemi ja selle nõuete kohta leiad lisateavet kutseõpetaja kutse alamlehelt, mis on saadaval Kutsekoja kodulehel.

  • Haridus ja väljaõpe

    Kutseõpetajatelt oodatakse erialast väljaõpet, erialase töö kogemust ja pedagoogilise koolituse läbimist. Kutseõpetajaks saamiseks on mitu võimalust:

    • pedagoogiline või kutsepedagoogiline kõrgharidus õpetatavas valdkonnas ja vähemalt 3 aasta pikkune erialase töö kogemus;

    • kõrg- või keskeriharidus õpetatavas valdkonnas, vähemalt 3 aasta pikkune erialase töö kogemus ja 320-tunnise kutsepedagoogika kursuse läbimine;

    • kõrg- või keskeriharidus õpetatavas valdkonnas, vähemalt 3 aasta pikkune erialase töö kogemus ning jätkuv erialane töö õpetataval kutsealal.

    Kõige levinum karjääritee on kõrgkooli lõpetamine või keskerihariduse omandamine, töötamine sellel erialal, seejärel vajaduse korral enese pedagoogiline täiendamine ning kutseõpetajana tööleasumine.

    Otsi sobivat kooli Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist.

    Koolinoortel, kes soovivad tulevikus töötada kutseõpetajana, on kasulik üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata psühholoogiale, ühiskonna- ja inimeseõpetusele, tööõpetusele ning reaalainetele. Esmaseid kutsealaseid teadmisi, oskusi ja vilumusi saab omandada erialaringis, huvikoolis ning koolivaheajal töötades.

    Kuna kutseõpetajad peavad oma valdkonnaga kursis olema, oleks neil kasulik end täiendada erialakoolitustel. Kasuks tuleks ka osalemine pedagoogikakoolitustel, mida korraldavad kõrgkoolid, haridusasutused ja liidud.

  • Töövõimalused

    Kutseõpetajad võivad õpetajatena tööle asuda nii avalikus kui ka erasektoris. Tavaliselt töötavad nad kutseõppeasutustes või koolitusfirmades.

    Kutseõpetajate edasised karjäärivõimalused on mitmekülgsed. Kogenud ja heade organiseerimis- ning juhtimisoskustega kutseõpetajad võivad tulevikus töötada kutsekooli osakonnajuhataja ja direktori või kutseõpet korraldava ametnikuna.

    Samuti võib siirduda erialasele tööle ettevõttesse või kõrgkooli õppejõuks õpetama tulevasi kutseõpetajaid. Ettevõtlikud kutseõpetajad võivad avada näiteks oma koolitusfirma.

  • Sissetulek, soodustused

    Kutseõpetajate palk oleneb neile atesteerimisel määratud ametijärgust. Ametijärkude palga alammäärad on kehtestatud valitsuse määrusega. Enamjaolt saavad kutseõpetajad kuupalka. Palgad koolitusfirmades olenevad aga peamiselt ettevõtte enda korraldusest.

    Praktikajuhendajad võivad ettevõtetes saada tavalise töötasu kõrval praktikajuhendaja tasu, kuid see oleneb ettevõtte korraldusest ega ole kuigi levinud.

    Kutsekoolides töötavatel kutseõpetajatel on suvel pikem puhkus – 56 kalendripäeva. Enamasti hoolitsevad õppeasutused ise õpetajate täiendusõppe korraldamise eest.

  • Lisateave

    Kutseõppe arendamise eest hoolitseb Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing.

    Haridustöötajaid ühendab ametiühinguorganisatsioon Eesti Haridustöötajate Liit.

    Kutseõpetaja kutset väljastab Tallinna Ülikool.

    Õpetajatööd puudutavad õigusaktid:

    Kirjeldus on valminud 2012. aastal koostöös Tartu Kutsehariduskeskusega.

  • Lähedased ametid

    Õpetaja

    Täiskasvanute koolitaja

    E-õppe sisu autor

    Kaugkoolitaja

    Koolitusjuht. Koolitusjuht korraldab täiskasvanute arendustegevust ja koolitusi. Koolitusjuht lähtub oma töös organisatsiooni vajadustest: koolituse korraldamisel tuleb ennekõike arvestada koolituse eesmärki, teemat ja sihtrühma. Koolitusju...

    Loe täpsemalt »