• Olulised momendid

    • Kutseõpetaja on nii õpetatava eriala asjatundja kui ka pedagoog.
    • Kutseõpetaja töö eesmärk on toetada õppija arengut ja kujundada tema valmidust elukestvaks õppeks.
    • Kutseõpetaja töö eeldab suhtlemist õppijatega ja soovi neid juhendada.
    • Kutseõpetaja töö nõuab töömaailma head tundmist ja pidevat enesetäiendamist.
  • Töö iseloom

    Kutseõpetaja on pedagoog kutseõppeasutuses või koolitusfirmas, kes valmistab õppijaid kutsealaseks tööks ette. Ta loob õppimiseks vajalikud tingimused, juhib õppeprotsessi nii, et õppija omandaks tööks vajalikud teadmised ja oskused. Seda teeb ta praktikumide ja teooriatundidega. Enamasti õpetab ta mitut ainet eri õpperühmadele.

    Nii nagu klassiõpetajal tuleb ka kutseõpetajal tunnid ette valmistada: koostada õppekava alusel töökava ja valida sobivad õppemeetodid, lähtudes õppijate tasemest ja individuaalsest eripärast. Kutseõpetaja ülesanne on kavandada õpi- ja töökeskkonda. Ta komplekteerib ka õppetööks vajalikud vahendid.

    Tundide ajal tagab kutseõpetaja korra, vajaduse korral lahendab probleeme ning eelkõige julgustab ja juhendab õppijaid tulemusi saavutama. Tema töö on selgitada aine seost tervikuga. Kutseõpetaja pädevuses on abistada õppijat õpieesmärkide püstitamisel ja suunata teda ennastjuhtivaks õppijaks.

    Kutseõpetaja analüüsib õppetöö tulemusi, annab õppijale tagasisidet ja hindab töö tulemusi. Ta teavitab õppijat nii edusammudest kui ka vajakajäämistest. Hindamise tulemusi kasutab ta tulevikus õppemetoodika valikul.

    Peale õpetamise osaleb kutseõpetaja töökoosolekutel ja õppenõukogudes nii koolis kui ka koolivälistes võrgustikes. Kutseõpetaja võib koostööd teha õppeasutuse raamatukogu, õpilaskodu, nõustajate või muude tugisüsteemidega. Tema ülesannete hulka kuulub ka õppedokumentatsiooni täitmine ja selle korrektne säilitamine.

    Omades head ülevaadet töömaailmas toimuvast ja tundes kohalikke ettevõtteid, abistab ta õppijaid praktikaettevõtte leidmisel. Vajaduse korral annab ta nõu praktikajuhendajale ettevõttes.

    Kutseõpetajalt eeldatakse, et pideva enesetäiendamise kaudu panustab ta ka erialaõppe arendamisse. Ta koostab ning uuendab õpetuse sisu töö- ja õppekavas, korraldab kutsevõistlusi ning koolitab selleks õppijaid. Kutseõpetaja korraldab ka täienduskoolitusi ja koostööprojekte, et kutseõpet huvitavamaks ning mitmekülgsemaks muuta.

    Lisaks võib kutseõpetaja olla juhendaja ehk mentor oma kolleegile. Ta peaks kolleegi tööd analüüsima. Tal tuleks kolleegi nõustada ja juhendada, arutleda temaga töövõtete üle, vahetada kogemusi eriala- ja pedagoogiliste teadmiste kohta. Selle järgi hindab ta kolleegi vajadust täienduskoolitusteks ning annab talle tagasisidet ja näpunäiteid edasiseks arenguks.

  • Töökeskkond

    Kutseõpetaja töökeskkond oleneb suuresti erialast, mida ta õpetab. Töö võib toimuda nii sise- kui ka välistingimustes. Siseruumides tuleks arvestada kutseõpetaja töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Kutseõpetajal tuleb tagada nõuete täitmine ka õpitöökodades, erialalaborites ja muudes töökohtades.

    Töö on vaimselt pingeline, aga olenevalt erialast võib see ka füüsilist pingutust nõuda. Töö eeldab emotsionaalset tasakaalukust, sest õpetades peab suutma end igas olukorras valitseda ega tohiks närvi kaotada. Probleemolukordades tuleks suuta kiiresti reageerida.

    Kutseõpetaja kasutab oma eriala õpetamiseks vajalikke vahendeid – tööriistad, -pingid või muu, mis seostub vastava erialaga. Ta kasutab ka erialale kohast riietust ja isikukaitsevahendeid. Õpetaja töövahendid on õpikud, konspektid, arvutid, projektorid ja muud infokandjad.

    Kutseõpetaja tööaeg on seaduse järgi 35 tundi nädalas, mille sisse on arvestatud antavad tunnid ja üldtööaeg. Enamjaolt toimub õppetöö tööpäevadel, kuid näiteks kaug- või sessioonõppe puhul võidakse töötada ka õhtuti või nädalavahetustel. Kutseõpetaja antavad tunnid ei jagune õppeaasta peale ühtlaselt. Võib esineda perioode, kus kogu tööaeg on täidetud tundide andmisega. Teinekord on aga tunnivaba päev või nädal. Kokkuvõtete tegemise ajal on tööd mõnevõrra rohkem.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Kutseõpetaja peaks olema eelkõige õpetatava valdkonna asjatundja. Seepärast tuleks tal end pidevalt kursis hoida erialal toimuvate uuenduste ja nüüdisaegse tehnoloogiaga. Kasuks tuleb hea võõrkeelte ja arvutioskus.

    Kutseõpetaja peaks olema kursis hariduskorraldusega ja valdkonda reguleerivate õigusaktidega. Õpetajana peaks ta orienteeruma pedagoogikas ja psühholoogias. Samuti peaksid tal olema teadmised tööturust. Töö- ja koolitusmaailmas töötamine nõuab kutseõpetajalt pidevat enesetäiendamist.

    Suur osa kutseõpetaja tööst tähendab teiste õpetamist ja juhendamist. See eeldab suhtlemis- ja koostöövalmidust, empaatiavõimet, paindlikkust, emotsionaalset tasakaalukust. Tuleks olla ühtaegu kannatlik, sõbralik ja hooliv, kuid ka piisavalt järjekindel ja nõudlik. Töös on vajalikud algatus-, organiseerimis- ja analüüsivõime ning seostamisoskus.

    Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse järgi tuleb kõigil õpetajatel nii tööle asumisel kui ka töötamise ajal korrapäraselt tervisekontrollis käia.

    Kutseõpetajatööd atesteeritakse ehk hinnatakse ametlikult. Atesteerimisel antakse õpetajale tema taseme alusel noorempedagoogi, pedagoogi, vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärk. Lähemalt loe pedagoogide atesteerimise tingimuste ja korra määrusest.

    Kutseõpetajal on võimalik taotleda ka kutsestandardit, mis tõendab õpetaja oskusi ning võib töö leidmisel kasuks tulla. Kutsestandardi süsteemi ja selle nõuete kohta leiad lisateavet kutseõpetaja kutse alamlehelt, mis on saadaval Kutsekoja kodulehel.

  • Haridus ja väljaõpe

    Kutseõpetajalt oodatakse erialast väljaõpet, erialase töö kogemust ja pedagoogilise koolituse läbimist. Kutseõpetajaks saamiseks on mitu võimalust:

    • pedagoogiline või kutsepedagoogiline kõrgharidus õpetatavas valdkonnas ja vähemalt 3 aasta pikkune erialase töö kogemus;

    • kõrg- või keskeriharidus õpetatavas valdkonnas, vähemalt 3 aasta pikkune erialase töö kogemus ja 320-tunnise kutsepedagoogika kursuse läbimine;

    • kõrg- või keskeriharidus õpetatavas valdkonnas, vähemalt 3 aasta pikkune erialase töö kogemus ning jätkuv erialane töö õpetataval kutsealal.

    Kõige levinum karjääritee on kõrgkooli lõpetamine või keskerihariduse omandamine, töötamine sellel erialal ja seejärel kutseõpetajana tööleasumine.

    Otsi sobivat kooli kõrgkoolide õppekava andmebaasist.

    Üldhariduskoolis on tulevasel kutseõpetajal mõistlik suuremat tähelepanu pöörata psühholoogiale, ühiskonna- ja inimeseõpetusele, tööõpetusele ning reaalainetele. Esmaseid kutsealateadmisi ja kogemusi saab omandada erialaringis, huvikoolis ja koolivaheajal töötades.

    Kuna kutseõpetaja peaks oma valdkonnaga kursis olema, oleks kasulik end täiendada erialakoolitusel. Pedagoogitööks vajalikke oskusi võib saada pedagoogikakoolitustelt, mida korraldavad kõrgkoolid, haridusasutused ja -liidud ning koolitusfirmad.

  • Töövõimalused

    Kutseõpetaja võib õpetajana tööle asuda nii avalikus kui ka erasektoris. Tavaliselt leiab ta tööd kutseõppeasutustes või koolitusfirmades.

    Kutseõpetaja edasised karjäärivõimalused on mitmekülgsed. Tal on võimalus liikuda atesteerimissüsteemis ehk areneda noorempedagoogist kuni pedagoog-metoodikuni. Kogenud ning heade organiseerimis- ja juhtimisoskustega kutseõpetaja võib tulevikus töötada kutsekoolis valdkonnajuhi, juhtivõpetaja, osakonna juhataja, direktori või kutseõpet korraldava ametnikuna.

    Samuti võib ta siirduda erialasele tööle ettevõttesse või kõrgkooli õppejõuks, õpetades tulevasi kutseõpetajaid. Ettevõtlik kutseõpetaja võib tegeleda eraettevõtlusega ja avada näiteks oma koolitusfirma.

  • Sissetulek, soodustused

    Kutseõpetaja palk on seotud talle atesteerimisel määratud ametijärguga. Ametijärkude palga alammäärad on kehtestatud valitsuse määrusega. Enamasti teenib kutseõpetaja kuupalka. Palgad koolitusfirmades olenevad aga peamiselt ettevõtte enda korraldusest.

    Kutsekoolides töötavatel kutseõpetajatel on suvel pikem puhkus – 56 kalendripäeva. Enamasti on õppeasutustes olemas koolitussüsteem, et toetada õpetaja pidevat erialast arengut.

  • Lisateave

    Kutseõppe arendamise eest hoolitseb Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing.

    Haridustöötajaid ühendab ametiühinguorganisatsioon Eesti Haridustöötajate Liit.

    Kutseõpetaja kutset väljastab Tallinna Ülikool.

    Õpetajatööd puudutavad õigusaktid:

    Kirjeldus on valminud 2012. aastal koostöös Tartu Kutsehariduskeskusega.

  • Lähedased ametid

    Täiskasvanute koolitaja

    E-õppe sisu autor

    Kaugkoolitaja

    Üldhariduse õpetaja