• Olulised momendid

    • Kunstnikutöö eeldab loovat eneseväljendust ja oskust seda rakendada.

    • Kunstnikel on enamasti vabadus ja võimalus oma aega ise käsutada.

    • Töö eeldab kunstiannet ja -oskusi.

    • Kunstnike sissetulekud on eri kunstialadel ja ka ühe kunstiala piires väga erinevad, sageli ebakorrapärased.

  • Töö iseloom

    Kunstnik väljendab ideid, mõtteid ja tundeid kõikvõimalikel mõeldavatel viisidel. Klassikaliselt on kunstniku väljendusvahendid olnud värvid ja lõuend, kuid paljud kunstnikud teevad oma töid ka savi, metalli, kanga, klaasi, puidu, tekstiili, plasti, foto, video, arvutitehnoloogia ja muude materjalide ning vahendite abil.

    Kunstniku tööülesanded:

    • luua kujutavaid või abstraktseid kolmemõõtmelisi või reljeefvorme, vormides ja kombineerides selliseid materjale nagu puu, kivi, savi, klaas, metall, tekstiil, paber, lõuend jne;

    • luua kujutavaid või abstraktseid joonistusi ja maale, kasutades pliiatseid, tinti, tušši, kriiti, õlivärve, vesivärve või muid tehnikaid;

    • luua joonistusi ja graveerida või söövitada neid metalli, puusse või muudesse materjalidesse;

    • luua foto- ja videoteoseid, installatsioone ja performance’eid;

    • luua skitse, mis kujutavad inimesi ja sündmusi (tihti karikatuurid);

    • kujundada ja illustreerida raamatuid, ajakirju, plakateid, reklaame ning muud.

    Eristatakse järgmisi kunstiliike: maalikunst, graafika, klaasikunst, metallikunst, video- ja arvutikunst, reklaamikunst, fotokunst, tekstiilikunst, skulptuur, ehte- ja sepakunst, keraamika, nahakunst jt.

    Enamik diplomeeritud kunstnikke kuulub Kunstnike Liitu, mis aitab kunstnikel korraldada näitusi, kunstiüritusi ja muid projekte. Vabakutselisena on kunstnik sunnitud ise majandama ja selleks peab ta oskama enda töid müüa. Enamik vabakutselisi kunstnikke tegutseb FIE-na. Kunstnik peab endale ise muretsema töövahendid ja leidma ateljee, enamasti nõuab kunstnikuamet väga suuri kulutusi. Tal tuleb otsida endale ka eksponeerimisvõimalusi, leida vahendeid enesetäiendamiseks ja personaalnäituste korraldamiseks.

    Kunstnikud ise ütlevad, et kunstnik olla pole mitte amet, vaid eluviis. Tegelikkuses tuleb aga kunstnikuameti pidajail kokku puutuda argimuredega.

    Kunstnik peab olema iseendale müügijuhi ja pressiesindaja eest ning leidma oma töödele ostjad, sest muidu pole tal võimalik ära elada. Konkurents kunstimaailmas on väga tihe. Paljud kunstnikud on loobunud kunstitegemisest kui põhitööst ja töötavad hoopis muudel elualadel, kunst on jäänud vaid hobiks. Kunstnikutöö head küljed on vaba eneseväljendusvõimalus, võimalus oma aega ise kavandada ja tunnustus kunstipublikult. Tunnustatud kunstnik on hinnatud ja lugupeetud inimene ka väljaspool kunstiringkondi.

  • Töökeskkond

    Kunstniku töökoht on elu- või muudest ruumidest kohandatud eraldi töötuba või ateljee, kus paiknevad töövahendid ja hoitakse nii pooleliolevaid kui ka juba valmis töid. Lähtuvalt kunstiliigist kasutab kunstnik erinevaid materjale, töövahendeid ja tehnikaid.

    Tervist võivad ohustada värvid, lahustid, sulamistemperatuurile kuumutatud klaas, sulametallid jne, kui töö käigus (nagu pronksivalu, kivilihvimistolm, plasti kuumtöötlemine jms) eralduvad ohtlikud gaasid ja mürgised ühendid.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Et saada profikunstnikuks, peab ennekõike olema annet. Omapäraseid andeid on ka asjaarmastajate hulgas, kuid koolitatud kunstnikul on rohkem võimalusi võita kunstimaailmas tunnustust. Et saada väga heaks kunstnikuks, tuleb palju tööd teha ja õppida – ainuüksi andekusest jääb väheks.

    Kunstnik peaks olema kursis kunstiajalooga üldiselt ja eriti selle kunstiliigi ajalooga, millega ta tegeleb. Ta peab oskama koostada kavandeid ja tööjooniseid, tundma erinevaid tehnikaid ja terminoloogiat, materjaliõpetust. Materjale tuleb osata kasutada ja korras hoida. Kuna materjalid on üsna kallid, tuleb kunstnikul pöörata tähelepanu sellele, kui suur võib materjalikulu olla ja kui kaua töö valmimiseks aega läheb.

    Esmajoones on kunstnikule vaja head kompositsiooni- ja värvitaju, analüüsi- ja sünteesimisoskust. Kutsealal töötamist toetavad isikuomadused on loovus, silmamälu, isikupärane maailmanägemine, käeline osavus, täpsus, püsivus, loogiline mõtlemine ja õpivalmidus.

    Kunstnikuna on väga raske töötada inimesel, kel on allergia värvide ja muude keemiliste ainete vastu.

    Dekoraatori-kunstniku kutseoskusnõuded on toodud dekoraatori-kunstniku kutsestandardis.

  • Haridus ja väljaõpe

    Kunstnikuks saamine eeldab kõrgharidust.

    Uuri õppimisvõimaluste kohta Rajaleidja kodulehelt kõrgkoolide andmebaasist.

    Gümnaasiumis tuleb tulevasel kunstnikul pöörata eritähelepanu kunsti- ja tööõpetusele ning muudele käelist tegevust arendavatele ainetele. Kasuks tuleb võimalikult varakult kunstikooli või -ringi minek.

  • Töövõimalused

    Kunstnikud töötavad teatrites, reklaamifirmades, vabrikutes, disainibüroodes, kunstiateljeedes ja muudes kohtades, kus on vaja profikunstniku abi. Vabakutselised kunstnikud teenivad üldjuhul palgalisa mõne teise tööga, tihti näiteks kunstiõpetajana või -õppejõuna.

    Kunstnike Liidu andmetel on Eestis kokku ligi 1000 kunstnikku, kellest enamik on ka kutseliidu liikmed. Kuigi konkurents on väga tihe, on andekal kunstnikul alati võimalus läbi lüüa.

  • Sissetulek, soodustused

    Ainult oma kunsti müümisest suudavad elatuda vähesed tippkunstnikud. Nii on väga raske tuua esile kunstniku keskmist palka. Kunstnikutööst saadav tulu oleneb väga palju sellest, kas ja kui palju õnnestub oma loomingut kunstisalongides või otsekontaktide kaudu müüa.

    Kultuurkapital maksab igakuist toetust piiratud arvule kunstnikele, võimalik on taotleda ühekordset toetust konkreetsele kunstiprojektile. Kunstnike Liidu kaudu saab vabakutseline kunstnik taotleda ka loometoetust.

  • Lisateave

    Eesti Kunstnike Liit koondab eri kunstiliikide kunstnikke ja kunstiteadlasi ning on nende liitude katusorganisatsioon.

    Kunstnike Liidu tööd reguleerib loovisikute ja loomeliitude seadus.

    Kutsealakirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Kunstnike Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Arhitekt. Arhitekt on magistritaseme arhitektiõppe lõpetanud spetsialist, kes kavandab ehitatud keskkonda: linnu ja hooneid. Arhitekti amet sobib inimesele, kes tunneb arhitektuuri vastu huvi, on loominguline ning samas kannatlik ja suudab mõelda eri sk...

    Loe täpsemalt »

    Sisekujundaja

    Restauraator

    Kunstiõpetaja

    Kunstikriitik

    Kunstiteadlane