• Olulised momendid

    • Kunstnikud (skulptorid, maalikunstnikud jt) loovad kunstiteoseid.
    • Kunstnikuks saamiseks peab ennekõike olema kunstiannet. Ainuüksi andest jääb aga väheseks, lisaks tuleb palju õppida ja pidevalt tööd teha.
    • Vabakutselisel kunstnikul tuleb oma töid ise müüa.
  • Töö iseloom

    Kunstnikud väljendavad ideid, mõtteid ja tundeid kõikvõimalikel mõeldavatel viisidel. Klassikaliselt on kunstnike väljendusvahendid olnud värvid ja lõuend, kuid paljud kunstnikud teevad oma töid ka savi, metalli, kanga, klaasi, puidu, tekstiili, plasti, foto, video, arvutitehnoloogia ja muude materjalide ning vahendite abil.

    Eristatakse selliseid kunstiliike nagu maalikunst, graafika, skulptuur, keraamika, naha-, tekstiili-, klaasi-, metalli-, ehte- ja sepakunst, video- ja arvutikunst, reklaamikunst, fotokunst jm.

    Kunstniku töö on:

    • luua kujutavaid või abstraktseid kolmemõõtmelisi või reljeefvorme, vormides ja kombineerides eri materjale;
    • luua kujutavaid või abstraktseid joonistusi ja maale, kasutades pliiatseid, tinti, tušši, kriiti, õlivärve, vesivärve või rakendades muid tehnikaid;
    • teha joonistusi ja graveerida või söövitada neid metalli, puusse või muudesse materjalidesse;
    • luua foto- ja videoteoseid, installatsioone ja performance’eid;
    • teha skitse, mis kujutavad inimesi ja sündmusi (tihti karikatuurid);
    • kujundada ja illustreerida raamatuid, ajakirju, plakateid, reklaami jm.

    Enamik vabakutselisi kunstnikke tegutseb eraettevõtjana. Kunstnikuamet on üldjuhul suuri kulutusi nõudev töö. Vabakutselisena on kunstnik isemajandav. Ta peab endale ise muretsema töövahendid ja leidma ateljee. Tuleb otsida võimalusi oma töid näidata, leida vahendeid enesetäiendamiseks ja isikunäituste korraldamiseks. Ta peab olema iseenda müügimees ja reklaamitegija, et leida oma töödele ostjad. Hulk diplomeeritud kunstnikke kuulub Kunstnike Liitu, mis aitab neil korraldada näitusi, kunstiüritusi ja muid projekte.

  • Töökeskkond

    Kunstniku töökoht on enamasti ateljee, kus paiknevad töövahendid ja hoitakse nii pooleliolevaid kui ka juba valmis töid.

    Kunstniku tööaega on raske üheselt määratleda. Kui ta töötab peale põhitöö veel kusagil, tuleb tal oma tegemisi seada graafiku järgi. Kunstniku tööd mõjutab hooajalisus, kuivõrd aastaaegade vaheldudes suureneb ja väheneb päevavalgus. Et paljud eelistavad töötada päevavalguses, on viljakamad loomeperioodid kevad ja suvi. Siiski on see iga kunstniku ja kunstiliigi puhul individuaalne.
    On ka kindla tööajaga kunstnikke, näiteks need, kes on lepinguliselt seotud mõne asutusega. Tööaja ja -tempo võib määrata mõne projekti kestus, tellimuse või läheneva näituse tähtaeg.

    Kunstnikuna on väga raske töötada inimesel, kellel on allergia värvide või materjalide suhtes, millega ta töötab.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Vaja on tunda kunstiajalugu, -terminoloogiat, -tehnikaid ja -materjale, osata teha kavandeid ning tööjooniseid. Kunstnikul peab olema hea kompositsiooni- ja värvitaju, analüüsi- ning sünteesioskus.

    Ta peab suutma vahendeid säästlikult ja otstarbekalt kasutada. See hõlmab töövahendite ja materjalide valimist, nende kasutamist ning korrashoidu, materjalikulu ja tööaja arvestamist, teiste töö korraldamist ning juhendamist.

    Kunstnikuna töötamist toetavad sellised isikuomadused nagu loovus, silmamälu, isikupärane maailmanägemine, käeosavus, täpsus, püsivus, loogiline mõtlemine ja õpivalmidus.

  • Haridus ja väljaõpe

    Kunstnikuks saamine eeldab kõrgharidust.

    Otsi sobivat kooli kõrgkoolide õppekavade andmebaasist ja kutsehariduse andmebaasist.

    Gümnaasiumis tuleb tulevasel kunstnikul pöörata eritähelepanu kunsti- ja tööõpetusele ning muudele käelist tegevust arendavatele ainetele. Kasuks tuleb võimalikult varakult kunstikooli või -ringi minek.

  • Töövõimalused

    Kunstnikud töötavad teatrites, reklaamifirmades, vabrikutes, disainibüroodes, kunstiateljeedes ja mujal, kus on vaja professionaalse kunstniku abi. Vabakutselised kunstnikud teenivad enamasti palgalisa mõne teise tööga, tihti näiteks kunstiõpetaja või -õppejõuna.

    Kuigi konkurents on väga tihe, on andekal kunstnikul alati võimalus läbi lüüa.

  • Sissetulek, soodustused

    Firmades, asutustes, teatris, televisioonis, reklaamibüroos jm palgal olevad kunstnikud saavad küll kindlat sissetulekut, kuid keskmist töötasu on raske esile tuua. Ainuüksi oma kunsti müümisest suudavad elatuda vähesed tippkunstnikud. Kunstnikutööst saadav tulu oleneb väga palju sellest, kas ja kui palju õnnestub oma loomingut kunstisalongides või otsekontaktide kaudu müüa.

    Kultuurkapital maksab igakuist toetust piiratud arvule kunstnikele ja annab ühekordseid konkreetse kunstiprojekti toetusi. Vabakutselised kunstnikud saavad taotleda loometoetust ka Kunstnike Liidu kaudu.

  • Lisateave

    Eesti Kunstnike Liit koondab eri kunstiliikide kunstnikke ja kunstiteadlasi ning on nende liitude katusorganisatsioon.

    Dekoraatori-kunstniku kutsestandard.

    Ametikirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Tartu Kõrgema Kunstikooli spetsialistidega.

  • Lähedased ametid

    Arhitekt. Arhitekt on magistritaseme arhitektiõppe lõpetanud spetsialist, kes kavandab ehitatud keskkonda: linnu ja hooneid. Arhitekti amet sobib inimesele, kes tunneb arhitektuuri vastu huvi, on loominguline ning samas kannatlik ja suudab mõelda eri sk...

    Loe täpsemalt »

    Restauraator

    Kunstiõpetaja

    Kunstikriitik

    Kunstiteadlane

    Sisearhitekt. Sisearhitekt tegeleb siseruumide kujunduse tervikkontseptsiooni loomisega ja projektide väljatöötamisega. Sisearhitektid spetsialiseeruvad interjööride projekteerijaiks ja/või mööbli disaineriteks. Peale loomeande ja uuen...

    Loe täpsemalt »