Kooste- ja tööriistalukksepad

Prindi Kooste- ja tööriistalukksepad
  • Olulised momendid

    • Kooste- ja tööriistalukksepad koostavad, valmistavad, hooldavad ning seadistavad tootmises kasutatavaid tööriistu, abivahendeid ja terviktooteid.
    • Vajalikud on masinaehitusalased tehnikateadmised.
    • Töö eeldab head füüsilist ettevalmistust, täpsust, koostöövalmidust ja vastutustunnet.
    • Kooste- ja tööriistalukkseppade oskused on tööturul nõutud ning oskustega koolilõpetaja leiab enamasti kergesti tööd.
  • Töö iseloom

    Kooste- ja tööriistalukksepad koostavad, valmistavad, hooldavad ning seadistavad masina-, aparaadi-, laevaehituse või muu tootmisharu tõhustamise tööriistu, abivahendeid ja terviktooteid. Töö ei seisne ainult haamrite ja höövlite koostamises ja valmistamises, vaid nende töö on suuremate tootmisseadmete jaoks detailide ja seadmete valmistamine ja kokku panemine.

    Koostelukkseppade põhilised tööülesanded on toorikute ettevalmistamine, detailide mõõtmine, märkimine, puhastamine, metallkoostude ehk terviktoodete või nende osade ettevalmistamine (nt keevitamiseks), koostamine ja reguleerimine. Töö sisu võib olla näiteks metallkonstruktsioonide koostamine, konstruktsiooni terasplaatide painutamine ja sobitamine toote valmistamisel või remontimisel. Samuti võib koostelukksepa põhitöö olla automaatika ja katseseadmete koostamine.

    Tööriistalukksepad (ehk instrumentaallukksepad) valmistavad stantse (seade lehtmaterjali vormimiseks), viimistlevad, remondivad, katsetavad ja komplekteerivad rakiseid ehk abivahendeid. Selle tööga seotud operatsioonid on puurimine, lihvimine, materjalide termiline töötlus, freesimine ja treimine.

    Kui koostelukkseppade ülesanne on etteantud detailidest töövahendid ja masinad koostada, siis tööriistalukksepa tööülesannete hulka kuluvad ka detailide treimine ja freesimine.

  • Töökeskkond

    Kooste- ja tööriistalukkseppade tööruumid on vastava varustusega tsehhid, mis on piisava valgustuse ja ventilatsiooniga.

    Tööd tehakse nii seistes kui ka istudes, kuid koormus seljale ja jalgadele võib olla üsna suur. Töö eeldab head füüsilist ettevalmistust ja ettevaatlik tuleb olla ka kemikaalidega kokkupuutel, et ei tekiks tervisekahjustusi.

    Oluline on kanda töö- ja kaitseriietust, samuti kaitseprille (nt keevitustöödel) ning kõrvaklappe, mis aitavad summutada töös tekkivat müra.

    Tööülesannete täitmisel kasutavad nad käsi- (viil, meisel, vasar) ja elektritööriistu, põhilisi lukksepatöö vahendeid ja tööpinke, mõõtevahendeid ning tõsteseadmeid.

    Väga levinud on vahetustega töö. Vahetuste ajad olenevad töögraafikust, kuid tööpäeva pikkus on tavaliselt kaheksa tundi.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Kooste- ja tööriistalukksepana pead:

    • oskama lugeda ja analüüsida tehnilisi jooniseid ning dokumentatsiooni (spetsifikatsioonid);
    • tundma masinaehitus- ja töötlustehnoloogiat ja kasutatavaid materjale (materjaliõpetus);
    • tundma mõõteriistade ja -seadmete tööpõhimõtteid;
    • tundma materjale ning nende mehaanilise ja termilise töötlemise põhimõtteid;
    • tundma nii metallide kui ka plastide töötlemise tehnoloogiaid;
    • oskama kasutada arvutit;
    • tundma ja järgima töökeskkonna ohutust.

    Koostelukksepana pead kindlasti tundma pneumaatika (suruõhu) ja hüdraulika (vedelsurve) kasutamise põhimõtteid, oskama koostada agregaate, seadmeid ja metallkonstruktsioone ning neid seadistada, katsetada, hooldada ja remontida.

    Tööriistalukksepad peavad teadma tööriistatootmisel vajalike teraste ja muu materjali kasutamist, oskama kasutada metallitöötlemise vahendeid, rakiste konstruktsioone. Tööriistalukksepp peab valdama puurimise, treimise, freesimise, lihvimise, elektroerosioontöötlemise, termilise ja lasertöötlemise, stantsimise tehnoloo­giaid ning plasti ja metallide valutehnoloogiat.

    Nii kooste- kui ka tööriistalukksepana töötades on vajalikud lisaoskused keevitus-, jootmis- ja plekksepatööde tegemine ning töötamine CNC-pinkidel.

    Kutsealal töötamine eeldab täpsust, hoolikust, iseseisvust ning otsustamis- ja vastutus­võimet. Olulised on ka õpi-, koostöö- ja suhtlemisvalmidus. Töö nõuab püsivust ja stressitaluvust.

    Tähtsad on ka loogiline mõtlemine, silmamälu, ruumi- ja kujundi­taju, kontsentreerumisvõime, hea koordinatsioon, üldine nägemis- ja kuulmisteravus.

    Täpsemad kutseoskusnõuded on kirjas kutsestandardis: koostelukksepp.

  • Haridus ja väljaõpe

    Kooste- ja tööriistalukksepa elukutse eeldab erialast kutseharidust. Õppida saab nii põhi- kui ka keskhariduse baasil.

    Otsi sobivat õppimisvõimalust kutsehariduse veebilehelt.

    Kutsekoolide õppekavade kohaselt õpetatakse mõlema ameti erialatöid, kuid erialane pädevus saavutatakse siiski alles spetsialiseerumisel ja aastatepikkuse tööga. Rohkem aega ja energiat erialakvalifikatsiooni saavutamisel kulub just tööriistalukksepa ameti puhul, kuna tema oskused ja teadmised peavad olema eriti laialdased ja täpsed. Seepärast on vaja osaleda ka erialastel täienduskoolitustel.

    Kooste- ja tööriistalukksepaks saada soovijal tuleks üldhariduskooli õppeainetest enam tähelepanu pöörata tööõpetusele, füüsikale, joonestamisele ja kujutavale geomeetriale.

  • Töövõimalused

    Tööriista- ja koostelukksepad töötavad masinaehituse ja plastitöötlemise ettevõtetes.

    Kooste- ja tööriistalukkseppade oskused on tööturul nõutud. Eelkõige valitseb suur nõudlus tööriistalukkseppade järele ning iga oskustega koolilõpetaja leiab tööd, sest ettevõtete huvi väljaõppe saanud inimeste vastu on suur.

    Tööriista- ja koostelukkseppadel on head võimalused leida tööd ka välismaal, kuna tehnilised standardid ja nõudmised on rahvusvaheliselt sarnased. Nii Eestis kui ka välismaal tõstab töö- ja karjäärivõimalusi eelkõige kutsetunnistuse olemasolu.

  • Sissetulek, soodustused

    Kooste- ja tööriistalukkseppade töötasu võib olenevalt ettevõttest olla kindel kuupalk, tükitöö- või tunnitasu.

    Linnadest eemal asuvad tootmis- ja tööstusettevõtted pakuvad oma töötajatele ka tasuta transporti tööle ja tagasi või sõiduhüvitist.

  • Lisateave

    Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstuse ettevõtteid ühendab ning seda valdkonda arendab Eesti Masinatööstuse Liit.

    Masina-, metalli- ja aparaaditööstuse spetsialistidele pakub täiendusõpet ning korraldab kutsete andmist (sh kooste- ja tööriistalukkseppade kutsed) Eesti Masinatööstuse Liidu juures tegutsev KOO-MET OÜ.

    Eesti masinaehituse valdkonda arendab Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogia Arenduskeskus IMECC.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös arenduskeskusega IMECC.

  • Lähedased ametid

    Metallitöötluspinkide tööline

    Lehtmetallitööline. Metallitöölised on oskustöölised, kes valmistavad masinate ja seadmete abil mitmesuguseid metalltooteid. Metallitööliste tööväljavaated on head, sest metallitööstus on Eestis kasvav majandusharu. Lehtmetallit...

    Loe täpsemalt »