Koolipsühholoog

Prindi Koolipsühholoog
  • Olulised momendid

    • Koolipsühholoogi põhitöö on õpilaste abistamine nende suhtlemise, käitumise, õppimise ning emotsionaalsete probleemide puhul.
    • Edukal psühholoogil peab olema tugev empaatiavõime ja soov probleeme mõista.
    • Koolipsühholoog tegeleb peamiselt õpilastega, aga ka lastevanemate ja õpetajatega.

     

  • Töö iseloom

    Koolipsühholoogi töö on suunatud sellele, et toetada õpilaste arengut ja koolis edasijõudmist. Vajaduse korral nõustab koolipsühholoog lastevanemaid, kooli juhtkonda ja õpetajaid. Samuti aitab ta kaasa kooli kui terviku paremale toimimisele.

    Koolipsühholoogi ülesannete hulka kuuluvad:

    • õpilaste probleemide selgitamine (testimine ja testitulemuste tõlgendamine, vaatlemine, vestlemine);
    • õpilaste nõustamine (kuulamine, toetamine, julgustamine, juhendamine jms);
    • õpetajate ja lastevanemate nõustamine;
    • õpilaste, õpetajate ja lastevanemate psühholoogiakoolitus;
    • koostöö vanemate ja õpetajatega, et õpilaste probleemid lahendada;
    • koostöö juhtkonnaga, et koolis oleks hea psühhokliima (selle alla kuulub nii koolivägivalla probleemide lahendamine kui ka kooli sisekorra ja õppetöö korraldusega seonduv).

    Koolipsühholoogi töös tuleb ette suhtlemist ka selliste inimestega, kes pole valmis psühholoogilist abi saama: mõnikord ei tea laps, et ta vajab abi, samuti ei mõista seda alati lapsevanem ega õpetaja.

    Olenevalt õpilase probleemist võib tekkida vajadus teha koostööd teiste erialade spetsialistidega (sotsiaaltöötaja, lastekaitsetöötaja, lastepsühhiaater jt). Tähtis on, et nende spetsialistide vahel oleks koostöövõrgustik, mis tagab lapsele parima abi ja toetuse.

    Mõnes koolis annavad psühholoogid ka psühholoogia ja perekonnaõpetuse tunde. Soovitav on siiski, et tunde annaks eraldi õpetaja, et koolipsühholoogis ei nähtaks õpetajat.

  • Töökeskkond

    Koolipsühholoogid töötavad eelkõige koolides, mõned ka noorte nõustamis- ja karjäärikeskustes, õppenõustamiskeskustes, laste tugikeskustes, erapraksises. Koolis on arvestatud 600 õpilase kohta üks psühholoogi ametikoht. Tööaeg on 40 tundi nädalas, millest pool on arvestatud vahetutele töökontaktidele. Koolipsühholoogil on õigus ise oma tööaega jaotada.

    Koolipsühholoog vajab töötamiseks eraldi ruumi, kus ta saab abivajajaga segamatult tegelda. Nõustamisse kaasatakse vajaduse korral ka lastevanemad ja/või õpetaja. Psühholoogil peab olema võimalus kujundada kabinet nii, et inimesed tunneksid end seal mugavalt ja turvaliselt. Koolipsühholoogi töövahenditeks on psühholoogilised hindamisvahendid (testid, küsimustikud jne), erialased teatmeteosed ja käsiraamatud, hindamist ning sekkumist toetavad abivahendid (kunstitarbed, mänguasjad jms), arvuti ja telefon.

    Oluline on, et koolipsühholoog hoolitseks delikaatsete isikuandmete säilitamise ja info õige kasutamise eest. Need ei tohi sattuda võõraste isikute kätte. Psühholoogi tööeetika ei luba oma kliendi probleeme teiste isikutega arutada ilma kliendi enese loata.

    Nõustamistöö on pingeline. Psühholoogile on tähtis enese ületöötamise ehk nn läbipõlemise vältimine. Üldjuhul soovitatakse, et psühholoog ei tohiks teha rohkem kui viis individuaalset konsultatsiooni päevas. Erand- ja kriisiolukordades korraldatakse töö teisiti. Psühholoog teeb pikemaid tööpäevi või kutsutakse teisi koolipsühholooge abiks.

    Füüsiline koormus on koolipsühholoogi töös väike, seevastu vaimne koormus üsna suur. Psühholoogil tuleb kokku puutuda väga erinevate inimestega, tihti ka raskete probleemide ja olukordadega. Ta peab oskama stressi juhtida ja ennast valitseda.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Koolipsühholoogil läheb vaja teadmisi psühholoogia põhivaldkondadest (arengu-, isiksuse-, sotsiaal-, tervise- ja koolipsühholoogiast, kliinilisest psühholoogiast jm), psüühika bioloogilistest alustest (anatoomiast ja füsioloogiast, geneetikast, neuropsühholoogiast), psühholoogia meetoditest ja tehnikatest, pedagoogikast, tervishoiust. Ta peab oskama teha psühholoogilisi uuringuid ja hindamisi, kasutades vaatlust, vestlust ja/või testimist ning valdama sekkumistehnikat.

    Koolipsühholoogi töö nõuab head probleemikäsitlus- ja suhtlemisoskust, mõistvat suhtumist, sõbralikkust, siirust, head eneseväljendusoskust, sallivust, head frustratsioonitaluvust, iseseisvust, paindlikkust otsuste langetamisel ning loovust. Psühholoog peab olema hea empaatiavõimega. Töö nõuab ka oma aja ja tegevuse kavandamise oskust.

    Väga vajalik on psühholoogi usaldusväärsus. Ta vastutab oma sõnade ja tegevuse eest, vale arvamus või nn sildistamine võib abi asemel hoopis kahju teha.

  • Haridus ja väljaõpe

    Koolipsühholooge koolitatakse kõrgkoolis, nõutav on psühholoogia magistriõppe läbimine.
    Koolipsühholoog on kõrgharidusega psühholoog, kes on koolipsühholoogia valdkonnas saanud 160-tunnise (lisa)koolituse.

    Otsi sobivat kooli kõrgkoolide õppekavade andmebaasist.

    Koolipsühholoog peab ennast pidevalt täiendama ja olema kursis hariduseluga. Täienduskoolitusi korraldab teiste seas ka Eesti Koolipsühholoogide Ühing.

  • Töövõimalused

    Vajadus koolipsühholoogide järele kasvab – probleeme teadvustatakse ja abi julgetakse otsida üha enam. Usaldusväärne psühholoog leiab tööd koolis või erapraksises.

  • Sissetulek, soodustused

    Ametipalk oleneb koolist, kus psühholoog töötab. Soodustused: koolis töötavatel psühholoogidel on pikk puhkus (56 päeva) ja teistmoodi töörežiim koolivaheaegadel. Enamasti võimaldab tööandja ka enesetäiendamist, tasudes osalemise eest koolitustel, seminaridel ja konverentsidel.

  • Lisateave

    Eesti Koolipsühholoogide Ühing on loodud selleks, et aidata täiendada koolipsühholoogide erialateadmisi.

    Koolipsühholoogi kutsestandard
    Ametikirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Koolipsühholoogide Ühingu spetsialistidega. Konsultant EKPÜ esimees Triin Kahre.

  • Lähedased ametid

    Psühholoog

    Sotsiaaltöötaja. Sotsiaaltöötaja on erialase kõrgharidusega spetsialist, kelle tegevus on suunatud üksikisikute, perede ja rühmade toimetuleku toetamisele ning kogukonna ja ühiskonna vastavusse viimisele nende liikmete vajadustega. Sotsiaaltö&o...

    Loe täpsemalt »

    Eripedagoog

    Personalijuht. Personalijuht juhib ettevõtte personalitegevust – inimeste värbamine, koolitused, ametijuhendite koostamine, lepingute sõlmimine, arenguvestluste ja rahuloluküsitluste läbiviimine. Personalijuht juhindub oma töös ettev&...

    Loe täpsemalt »

    Personalispetsialist

    Karjäärinõustaja. Karjäärinõustaja abistab ja toetab inimesi karjääriplaneerimisel, elukutse, töö, koolituse ja haridustee valikuga seotud otsuste tegemisel ning tööotsimisoskuste arendamisel. Karjäärinõustaja pe...

    Loe täpsemalt »

    Suhtlemistreener

    Karjäärikoordinaator

    Pedagoog