• Olulised momendid

    • Koka põhitöö on kvaliteetsete toitude valmistamine ja serveerimine.
    • Toiduvalmistamisoskuste kõrval on olulised meeskonnatöö, hea füüsiline tervis ja vastupidavus ning korra- ja puhtusearmastus.
    • Koka töö on loominguline. Ta saab sööjatele pakkuda elamust nii toidu maitse kui ka välimusega.
    • Kokad töötavad erinevates toitlustusasutustes: restoran, pubi, kohvik, söökla.
  • Töö iseloom

    Koka põhitöö on toidu valmistamine ja selle serveerimine. Toidu valmistamiseks kasutab ta kuumtöötlusmeetodeid, nagu keetmine, hautamine, praadimine ja küpsetamine. Kokk valmistab roogi retsepti järgi.

    Hea kokk pakub sööjatele elamust nii toidu maitse kui ka välimusega. Koka valmistatud toit aitab kujundada toitlustuskoha mainet.

    Kokana saad valida, kas töötad suurköögis või restoranis. Suurköökides (koolisöökla, haigla, hotell jne) pead arvestama, et iga toidukord valmistatakse ette kindlale inimhulgale. Restoranikokk kasutab spetsiifilisemaid köögitarvikuid ja valmistab toitu konkreetse tellimuse järgi.

    Koka töö keerukus oleneb toitlustuskohast, kus ta töötab. Koolide, lasteaedade ja kiirsöögikohtade koka töö on veidi lihtsam kui näiteks restoranikokal.

    Suurepärane kokk tunneb rahva toitumisharjumusi ja oskab neid vajaduse korral ka suunata.

  • Töökeskkond

    Koka töökeskkond on köök, mis peab olema väga puhas ning hea valgustuse ja ventilatsiooniga. Koka tööaeg oleneb toitlustusasutuse lahtiolekuaegadest. Restoranides ja pubides tuleb sageli töötada graafiku alusel ka hilistel õhtutundidel ja nädalavahetustel.

    Koka välimus ja töökeskkond peavad vastama rangetele hügieeninõuetele. Kokk kannab ametirõivastusena kitlit või jakki, pükse ja põlle, mis enamasti on valget värvi. Eriti tähtis rõivalisand on müts – et toidu sisse ei satuks juuksekarvu.

    Koka kõige vajalikum töövahend on tema nuga. Kokk kasutab oma töös erinevaid seadmeid: elektri- või gaasipliiti, prae-, küpsetus- ja grillahju, aurutus-, keedu- ja külmutusseadmeid, nõudepesumasinat, lisaks hulgaliselt väikevahendeid. Kokk peab oskama kasutada mitmesuguseid serveerimisvahendeid (serviisid, klaasid, söögiriistad).

    Töö ahjude ja grillide vahetus läheduses nõuab head kuumustaluvust. Väga oluline on oskus terariistade ja kuumade pottide-pannidega ümber käia.

    Hea tervis ja vastupidavus on vajalikud, sest suurem osa tööpäevast möödub püstijalu. Seepärast ei sobi kokaamet inimesele, kellel on tõsised seljahädad. Terviseseisundi selgitamiseks peab kokal olema ka tervisetõend.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Kokana pead:

    • tundma toidutooraine eeltöötlus-, valmistus- ja säilitusviise;
    • valdama külm- (pesemine, koorimine, tükeldamine jne), kuumtöötlus- (keetmine, küpsetamine, suitsutamine jne) ja säilitusmeetodeid (soolamine, külmutamine jne).

    Tööandjad peavad kokkade puhul kõige tähtsamaks rahvusliku ja rahvusvahelise toidukultuuri tundmist, toiduvalmistus- ja serveerimisoskust, tööohutus- ja töötervishoiuteadmisi ning hügieeni- ja sanitaarnõuete täitmist.

    Tänapäeval peab kokk oskama ka võõrkeeli. Võõrkeeleoskus on väga vajalik avatud köögiga toitlustusasutustes ja enesetäiendamisel.

    Väga olulised isikuomadused on kohusetunne ja meeskonnatöö oskus. Töös tagavad edu suhtlemis- ja koostöövalmidus, loovus, kiirus ning liigutuste hea koordinatsioon (nt kuumast ahjust roogade väljavõtmisel), füüsilise koormuse, pinge ja stressi talumine, kohanemisvõime, teenindus- ja arenemisvalmidus ning hea värvi-, maitse- ja lõhnataju.

    Kokkade kutseoskusnõudeid on kirjeldatud koka kutsestandardites.

  • Haridus ja väljaõpe

    Kokaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalastel kursustel ja töökohal.

    Otsi sobivat kooli kutsekoolide andmebaasist.

    Väga vajalik on pidev enesetäiendamine. Kokad arendavad end täienduskursustel Eestis ja ka teistes riikides. Kõige tulemuslikum on ettevõttesisene koolitus, kus kõrgema taseme kokad koolitavad algajaid.

    Kui soovid saada kokaks, siis üldhariduskoolis tuleb tähelepanu pöörata eelkõige tööõpetusele, matemaatikale, keemiale ja füüsikale.

  • Töövõimalused

    Kokad leiavad tööd toitlustusteenuseid pakkuvates ettevõtetes, nagu restoran, hotell, kohvik, baar, söökla, kool, haigla, kiirtoitlustus- ja peoteenindusettevõte, suurköök.

    Koka ametikohalt on võimalik edasi areneda vanemkokaks, peakokaks ja köögi juhatajaks või asutada oma toitlustuskoht.

    Kokkadel on tööturul head võimalused leida erialast tööd. Prognooside kohaselt kasvab nii turismiteenuste nõudlus kui ka pakkumine, mis omakorda toob kaasa nõudluse kokkade järele.

  • Sissetulek, soodustused

    Hotellides ja restoranides töötavatele kokkadele makstakse enamasti põhipalka. Põhipalgale võivad lisanduda tulemuspalk ning soodustusteks koolitused, tasuta või soodsad lõunad, firma üritused, ületunnitasu, töörõivaste tasuta puhastus jm.

  • Lisateave

    Restorani- ja hotellimajandusega tegelevaid isikuid ning ettevõtteid ühendab ja esindab ning kokakutsete andmist korraldab Eesti Hotellide ja Restoranide Liit.

    Kokkade hariduse ja töö kvaliteedi eest seisab Eesti Peakokkade Ühendus.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Peakokkade Ühendusega.

  • Lähedased ametid

    Kelner. Kelner/ettekandja (edaspidi: kelner) on klienditeenindaja toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes (restoran, kohvik, pubi, ööklubi, klubi, peoteenindusfirma). Kelnerit ja ettekandjat võib pidada firma visiitkaardiks – neil on oluline ro...

    Loe täpsemalt »

    Toitlustusteenindaja

    Kondiiter. Kondiiter valmistab hõrgutavaid torte, kooke, rullbiskviite ja keekse. Kondiitritöö on suuresti kunstilooming, sest tortide ja kookide kaunistamine eeldab loovust ning ilumeelt.· Töö eripära nõuab valmisolekut alustad...

    Loe täpsemalt »

    Pagar-kondiiter. Pagar-kondiiter valmistab leibu, saiu, kringleid, pirukaid, kooke, torte ja küpsiseid. Ta peab oskama teha eri liiki tainast, tundma küpsetusprotsesse ja kaunistama torte. Töö eripära nõuab valmisolekut alustada varahommikul ning t...

    Loe täpsemalt »

    Baarmen