• Olulised momendid

    • Kokk valmistab toitu klientide vajaduste ja soovide järgi.
    • Töö nõuab korra- ja puhtusearmastust – koka välimus ning töökeskkond peavad vastama rangetele tervishoiunõuetele.
    • Toiduvalmistamisoskuste kõrval on olulised meeskonnatöö, hea füüsiline tervis ja vastupidavus.
    • Kokkadel on tööturul head võimalused leida erialast tööd.
  • Töö iseloom

    Kokad töötlevad toiduaineid, koostavad retsepte, valmistavad toitu ja serveerivad seda. Oluline on toitu valmistada naudinguga, sest koka valmistatud toit peab pakkuma inimestele maitseelamusi ja aitama kujundada toitlustuskoha mainet.

    Suurtel toitlustuskohtadel on tihti mitmekesised menüüd. Köögimeeskonnas on seetõttu ka erineva taseme ja erialase ettevalmistusega kokad ning köögitöölised. Peakokad koostavad menüü ning juhivad köögimeeskonda ja toiduvalmistamist. Kokkade ülesanne on valmistada maitsvat ja kvaliteetset toitu. Selle käigus tuleb neil toiduained ette valmistada (nt kartulid koorida), töödelda (nt keeta, praadida) ja serveerida. Toitude ettevalmistamisel ja serveerimisel aitab kokka abikokk.

    Olenevalt kvalifikatsioonist võib koka ametinimetus olla järgmine:

    • peakokk,
    • vanemkokk,
    • à la carte-kokk / restoranikokk,
    • kokk,
    • suurköögikokk,
    • laevakokk,
    • dieetkokk.

    Kokkade abistajad võivad olla abikokk või köögitööline.

    Tööülesanded olenevad toitlustuskoha eripärast. Koolisööklates ja haiglates peavad kokad toidukordi ette valmistama kindlaks määratud inimhulgale. Restoranis ja kohvikus valmistavad kokad toitu konkreetse tellimuse järgi. Kiirtoitlustuskohtades on aga kõige tähtsam kiire teenindamine. Edukad kokad on maailmas palju reisinud ning proovinud erinevate rahvusköökide maitseid, sest rahvusroogade tundmine on koka töös olulisel kohal.

    Kokaamet sobib sulle, kui toiduvalmistamine on sinu kirg ning sulle meeldib avastada ja luua uusi maitseid. Roogade uuendamise kõrval peab hea kokk oskama ka lihtsat rooga väga hästi valmistada.

    Suurepärased ja tööle pühendunud kokad võivad olla toiduhuvilistele suunanäitajad, avaldades kokaraamatuid ning osaledes televisiooni kokasaadetes.

  • Töökeskkond

    Kokad töötavad köögis, mis peab olema puhas ning hea valgustuse ja ventilatsiooniga. Hea tervis ja vastupidavus on vajalikud, sest suur osa tööpäevast möödub püstijalu. Töö ahjude ja grillide vahetus läheduses nõuab head kuumustaluvust, ehkki ventilatsiooniseadmetega saab õhu temperatuuri meeldivamaks muuta.

    Kokad kannavad valdavalt ametiriietust, eriti tähtis on peakate. Kokana pead olema valmis kasutama erinevaid elektri- ja teravaid seadmeid ning oskama nendega ohutult ümber käia. Kokatöös kasutatavad vahendid on järgmised:

    • köögiseadmed: lõikurid ja viilutajad, pliidid, ahjud, aurutus- ja keetmisseadmed, jahutus- ja külmutusseadmed, nõudepesumasinad, kaalud, kilepakendajad, mikserid ja vahustajad;
    • väiketöövahendid: noad, lõikelauad, praadimislabidad, mõõte-, segamis- ja vahustamisvahendid, sõelad, riivid, lihavasarad, küpsetusvormid, pannid, keedunõud, kulbid, termomeetrid, kausid;
    • serveerimisvahendid: taldrikud, klaasid, söögiriistad, serveerimisnõud ja -vahendid;
    • arvlemistehnika;
    • koristusvahendid.

    Koka tööaeg oleneb söögikoha lahtiolekuaegadest. Tavaliselt töötavad kokad vahetustega töögraafiku alusel. Koka kutsealal tuleb olla valmis töötamiseks puhkepäevadel, riigipühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla aeg-ajalt pingeline.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Professionaalse kokana pead olema pädev järgmistes valdkondades:

    • menüü koostamine ning hindade ja toorainete kalkuleerimine;
    • toidutooraine külm eeltöötlemine (pesemine, koorimine, tükeldamine jne), kuum eeltöötlemine (keetmine, aurutamine, hautamine, praadimine, grillimine jne) ja säilitusmeetodid (soolamine, marineerimine, külmutamine jne);
    • toiduvalmistamine – kokk peab oskama valmistada eelroogi, suppe, kastmeid, toitu lihast, kalast, aedviljadest, metsaandidest, teraviljatoodetest, tangainetest, piimasaadustest ja munast, magustoitu, taignatooteid, külmi ja kuumi jooke;
    • suurköögitöö (dieettoitlustus, suurürituste toitlustamine ehkpeoteenindus) ja restoranitöö korraldus (peoteenindus,rahvusköögid);
    • teenindamine – klientidega suhtlemine, menüü tundmine, laudade katmine ja teenindamine, toidu ning jookide serveerimine;
    • laomajanduse põhimõtted.

    Kindlasti peab kokk oskama oma tööd iseseisvalt kavandada, korraldada puhastus- ja korrastustöid ning teadma hügieeninõudeid. Koka välimus ja töökeskkond peavad vastama tervishoiunõuetele.

    Koka töö on meeskonnatöö, mis eeldab suhtlemisvalmidust ja -oskust ning ausust, täpsust ja vastutusvõimet. Koka töös on oluline arenenud ilumeel ning hea värvi-, maitse- ja lõhnataju. Kokk töötab püstijalu, milleks on vajalik hea füüsiline tervis ja vastupidavus. Tähtis on ka võime taluda pingelist tööd.

    Pea- ja vanemkokad peavad oskama juhtida kogu köögimeeskonna tööd.

    Kokkade kutseoskusnõudeid on kirjeldatud koka kutsestandardites.

  • Haridus ja väljaõpe

    Kokaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute töökoolitusel ja töökohal. Kui kutseõppeasutuses õpetatakse kokatöö põhialuseid, siis kokkade täienduskoolitustel käsitletakse enamasti rahvusköökide toidu valmistamist.

    Otsi sobivat kooli kutsehariduse andmebaasist.

    Koka elukutsest huvitatud noorel tuleb üldhariduskoolis enam tähelepanu pöörata tööõpetusele, matemaatikale, keemiale ja füüsikale.

  • Töövõimalused

    Kokad leiavad tööd toitlustusteenuseid pakkuvates ettevõtetes, nagu restoran, hotell, kohvik, baar, söökla, kool, haigla, kiirtoitlustus- ja peoteenindusettevõte, suurköök.

    Kokkadel on tööturul head võimalused leida erialast tööd. Kõige rohkem kokki töötab hotellide ja restoranide sektoris. Üle poole hotellide ja restoranide töötajatest tegutseb Tallinna ettevõtetes, teiste piirkondade seas kerkivad esile veel Tartu ja Pärnu.

    Prognooside kohaselt kasvab nii turismiteenuste nõudlus kui ka pakkumine, mis omakorda toob kaasa nõudluse kokkade järele.

    Koka ametikohalt on võimalik edasi areneda peakokaks, köögi juhatajaks või asutada oma toitlustuskoht.

  • Sissetulek, soodustused

    Palk oleneb piirkonnast, kus kokk töötab. Sissetulekud on kõrgemad suuremates linnades ja turismipiirkondades, teistes kohtades madalamad.

    Palk sõltub suuresti ka söögikoha tüübist. Näiteks hinnatud ja suurte restoranide kokad teenivad mitu korda rohkem kui väiksemate sööklate kokad.

    Hotellides ja restoranides töötavatele kokkadele makstakse enamasti põhipalka, millele lisandub tulemuspalk. Põhipalgaga kaasnevateks soodustusteks on enamasti koolitused, tasuta või soodsad lõunad, firma üritused ja ületunnitasu. Enamasti puhastatakse ka töörõivad ettevõtte kulul.

  • Lisateave

    Restorani- ja hotellimajandusega tegelevaid isikuid-ettevõtteid ühendab ja esindab ning kokakutsete andmist korraldab Eesti Hotellide ja Restoranide Liit.

    Kokkade hariduse ja töö kvaliteedi eest seisab Eesti Peakokkade Ühendus.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Peakokkade Ühendusega.

  • Lähedased ametid

    Kelner. Kelner/ettekandja (edaspidi: kelner) on klienditeenindaja toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes (restoran, kohvik, pubi, ööklubi, klubi, peoteenindusfirma). Kelnerit ja ettekandjat võib pidada firma visiitkaardiks – neil on oluline ro...

    Loe täpsemalt »

    Toitlustusteenindaja

    Kondiiter. Kondiiter valmistab hõrgutavaid torte, kooke, rullbiskviite ja keekse. Kondiitritöö on suuresti kunstilooming, sest tortide ja kookide kaunistamine eeldab loovust ning ilumeelt.· Töö eripära nõuab valmisolekut alustad...

    Loe täpsemalt »

    Pagar-kondiiter. Pagar-kondiiter valmistab leibu, saiu, kringleid, pirukaid, kooke, torte ja küpsiseid. Ta peab oskama teha eri liiki tainast, tundma küpsetusprotsesse ja kaunistama torte. Töö eripära nõuab valmisolekut alustada varahommikul ning t...

    Loe täpsemalt »

    Baarmen