Kirurg

Prindi Kirurg
  • Olulised momendid

    • Kirurg on lõikusarst.
    • Töö nõuab palju õppimist ja pidevalt enese vormis hoidmist.
    • Kirurgile on töös abiks tema meeskond: operatsiooniõde, anestesioloog.
    • Kirurgitöö on pingeline, nõuab füüsilist vastupidavust ja keskendatud tähelepanu.
  • Töö iseloom

    On palju haigusi, mida saab ravida ainult lõikusega (vähkkasvaja, pimesoolepõletik jne). Kirurgi ehk lõikusarsti juurde saadab ravi- või perearst patsiendi siis, kui ollakse kindel, et operatsioonita ei saa haigust enam ravida. Kirurg peab kõigepealt patsiendi ja raviarstiga nõu, määratleb täpselt patsiendi terviseseisundi ning otsustab siis, kas saab opereerida ja kuidas seda tuleb teha. Kirurg tegeleb patsiendiga ka pärast lõikust: jälgib, kuidas operatsioon õnnestus ja paranemine edeneb, kas ei teki tüsistusi. Mõned lõikused on lihtsamad ja neid teeb kirurg mitu tükki päevas. Mõned aga vältavad pikki tunde ja nõuavad arvestamist kõikvõimalike ootamatustega.

    Opereerimine on meeskonnatöö. Kirurg töötab koos anestesioloogiga, kes teeb patsiendile narkoosi (tuimastuse). Neid abistavad operatsiooniõed, raskematel operatsioonidel assistentidena ka teised kirurgid. Kirurg ei tohi eksida – temast ei olene sageli mitte üksnes inimese tervis, vaid ka elu.

    Kirurgid on spetsialiseerunud kindlate organite või haiguste diagnoosimisele ja opereerimisele. Nende spetsiifika kajastub ametinimetuses: kirurg-ortopeed tegeleb luustikuga, kirurg-onkoloog lõikab vähihaigeid, kirurg-uroloog sekkub uroloogiliste ehk kuseelundite haiguste puhul, suu- ja lõualuukirurg suu- ja lõualuuhaiguste või -traumade puhul jne. Lapsi opereerivad lastekirurgid. Ainsad kirurgid, kelle patsiendid on peamiselt terved inimesed, on ilukirurgid.

  • Töökeskkond

    Kirurgid töötavad põhiliselt haiglates ja kliinikutes. Et operatsioonideks vajaminev seadmestik on kallis, tehakse suuremad lõikused suurhaiglates, kus on nõuetele vastav keskkond ja parem tehnika. Väiksemates haiglates näiteks puuduvad elustamis- jm vajalikud seadmed, mistõttu raskeid operatsioone neis teha ei saa. Operatsiooniruumides peab kõik olema steriilne alates töövahenditest ja lõpetades arsti rõivastusega.

    Kirurgidel on kohustuslikud 12-tunnised haiglavalved, ka öösiti, nädalavahetustel ja riigipühadel. Kirurgilist abi võib ju vaja minna igal ajal. Lisaks töötavad kirurgid mõned tunnid nädalas vastuvõtukabinetis. Puhkus kestab tavaliselt 28 kalendripäeva aastas.

    Kirurgid kannavad üldjuhul rohelisi töörõivaid, operatsiooni ajal kindlasti ka mütsi, maski ja kindaid. Opereerimisel kasutatakse paljusid abivahendeid alates traditsioonilisest skalpellist kuni lasertehnikaseadmeteni. Mikroskoopiliste õmbluste, lõigete ja muude protseduuride tegemisel võetakse appi suurendusseadmed ja arvutiekraan.

    Kirurgitööks on vajalikud kindlad käed ja hea silmanägemine.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Kirurg peab põhjalikult tundma inimese anatoomiat ja füsioloogiat ning selle patoloogiaid ehk haigusi, ravimeetodeid ja farmakoloogiat; olema kursis meditsiini arenguga nii Eestis kui ka mujal maailmas. Tänapäeva meditsiinis kasutatakse kallist tehnikat. Kirurg peab oskama seda õigesti ja ohutult käsitseda.

    Kirurgil peab olema hea närvikava, kiire reaktsioon, vastupidavus ja keskendumisvõime. Vajalik on hea meeskonnatunnetus ja selge eneseväljendus – operatsiooni ajal tuleb anda abilistele kindlaid ja täpseid korraldusi.

     

  • Haridus ja väljaõpe

    Kirurgiks õpitakse Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.

    Kirurgid täiendavad end pidevalt (soovitav enesetäienduseks kulunud aeg aastas on 60 tundi), käies kursustel, seminaridel, erialakonverentsidel ja -kongressidel.

    Kirurgiks õppida soovijal tuleks tavakoolis pöörata rohkem tähelepanu anatoomiale ja keemiale. Enamik operatsioone tehakse püstijalu ning nad võivad kesta mitu tundi ja nõuda füüsilist jõudu. Spordiga tegelemine arendab füüsilist vormi ja ka koordinatsiooni, mis on kirurgitöös väga vajalik.

  • Töövõimalused

    Hea väljaõppega kirurg leiab tööd nii Eesti haiglates kui ka välismaal. Paljud kirurgid käivad end teiste riikide haiglates täiendamas või lähevad sinna pikemaks ajaks tööle. Järjest enam tegutseb kirurge ka plastilise ehk ilukirurgia alal.

    Kirurgi elukutse on tõeliselt väärikas ja vastutusrikas. Kirurg peab enda kallal pidevat tööd tegema: meditsiini arenguga tuleb kursis olla ja sellega kaasas käia. Pidev praktiseerimine ja kogemuste kogumine aitab kirurgi arengule kaasa.

  • Sissetulek, soodustused

    Kirurgide töötasu on võrreldes teiste arstidega üsna suur. Erakliinikutes töötavate kirurgide tasu oleneb patsientide arvust ning diagnostika- ja raviviisist.

  • Lisateave

    Eesti Kirurgide Assotsiatsioon arendab kõiki kirurgia erialasid, kirurgide koostööd, nende kvalifikatsiooni tõstmist, sidemete arendamist erialaseltsidega Eestis ja välismaal.

    Eesti Arstide Liidu peamised tegevusvaldkonnad on arstiabi kvaliteedi edendamine, arstide töö- ja palgatingimuste parandamine, arstide täiendusõpe, meditsiinieetika ning koostöö arendamine arstiorganisatsioonidega Eestis ja välismaal.

    Kirurgid kuuluvad erialaseltsidesse olenevalt kitsamast erialast, kus nad töötavad.

    Eesti Haiglate Liidu koduleht

    Ametikirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Kirurgide Assotsiatsiooniga.

  • Lähedased ametid

    Õde. Õde osutab õendusabi. Õendusabi andmisel lähtutakse patsiendi probleemidest. Õde annab abi patsiendi vajaduste kohaselt, õendustegevus võib varieeruda. Õed töötavad tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna all...

    Loe täpsemalt »

    Ämmaemand. Ämmaemand on tervishoiutöötaja, kes juhendab, jälgib, hooldab ja nõustab naisi raseduse ajal, võtab vastu sünnitusi ning õpetab vanemaid vastsündinu vajadusi mõistma, teda hooldama ja toitma. Ämmaemand...

    Loe täpsemalt »

    Parameedik