Kirjastajad ja toimetajad

Prindi Kirjastajad ja toimetajad
  • Olulised momendid

    • Toimetajad on kirjastamistegevuse alussammas. Nende töö on trükiste ettevalmistamine, nende avaldamise korraldamine ja avaldamine.

    • Toimetaja on nagu intellektuaalne koristaja – tema ülesanne on korrastada teiste mõtteid ja ideid ning seista hea trükise keelelise ja vormilise korrektsuse eest.

    • Kirjastamine on Eesti loomemajanduse kõige suurem valdkond. Põhiettevõtted paiknevad peamiselt Tallinnas ja Tartus.

    • Suurem on nõudlus heade keeletoimetajate järele.

  • Töö iseloom

    Kirjastamine hõlmab kõike vajalikku trükise väljaandmiseks: trükise koostamist, sh autoritelt tekstide hankimist; tekstide toimetamist, küljendamist ja kujundamist; trükkimise korraldamist ning trükiste levitamist ehk müüki.

    Toimetajad toimetavad tekste (nt raamatuid, ajalehti, ajakirju, dokumente, veebitekste). Toimetamine on teose avaldamiseks ettevalmistamine (käsikirja sisu, keele ja stiili parandamine ja viimistlemine) ja avaldamise korraldamine. Toimetamine jaguneb kirjandus­likuks ja tehniliseks toimetamiseks. Ajalehes jaguneb toimetamine toimetamiseks, tehniliseks toimetamiseks ja keeletoimetamiseks. Kujundab kunstnik, küljendab küljendaja (teinekord ka ühes isikus). Toimetamine on teose kompositsiooni, stiili ja keele redigeerimine, tehniline toimetamine trükise trükitehniline kujundamine: formaadi ja trüki­kirjade valik, teksti ja illustratsioonide paigutus jne.

    Toimetajate ülesanded:

    • trükised avaldamiseks ette valmistada ja nende avaldamist korraldada. Nad vaatavad läbi, kirjutavad ümber ja toimetavad autori- ja tõlketekste;
    • aeg-ajalt ise originaaltekste kirjutada, näiteks toimetajaveerge, reklaame ja juhtkirju aja­lehtedele või -kirjadele;
    • olenevalt asutusest raamatute, ajakirjade ja ajalehtede sisu kavandada;
    • raamatute kirjastamisel vaadata läbi nende avaldamiseks tehtud ettepanekud ja otsustada, kas osta autorilt teose avaldamisõigus või mitte.

    Suuremate ajalehtede ja -kirjade toimetustes, samuti raamatukirjastuses, on tavaliselt ametis mitu eri ülesannete ja vastutusalaga toimetajat.

    Peatoimetajad onväljaande üldjuhid, kes määravad lehe või ajakirja ideoloogia ja sihtrühma ning vastutavad väljaande sisu eest. Nende ülesanded:

    • koordineerida allüksuste tööd ja tagada, et leht/ajakiri alati lugejani jõuab;
    • võtta tööle toimetuse töötajad;
    • olla ühenduslüli toimetuse ja väljaande omanike vahel;
    • korraldada regulaarseid toimetuse koosolekuid, kus pannakse paika tööplaan, otsustatakse, kes millest kirjutab, ning arutatakse seda, milliseid teemasid ja valdkondi võiks kajastada parajasti ja edaspidi;
    • vastutada väljaande sisu eest;
    • koordineerida ajakirjanike ja toimetajate tööd;
    • sõlmida kontakte ja leida huvitavaid teemasid, vahetada teavet väljaspool toimetust.

    Tegevtoimetajad on väljaande üldsuuniste elluviijad ja jälgijad. Nende ülesanded:

    • vastutada toimetuse iga­päevategevuse eest ning hoolitseda väljaande strateegia ja tööplaani elluviimise ja tähtaegadest kinnipidamise eest;
    • jälgida, et kogu väljaande number valmib õigeks ajaks, ja tagada selle jõudmine trükikotta;
    • juhendada toimetajate tööd, kes vastutavad konkreetsete teemade käsitlemise eest, näiteks kohalikud või välisuudised, sport, kultuur;
    • panna (enamasti) artiklitele pealkirjad või vajaduse korral neid muuta.

    Ajalehe või -kirja toimetajate (nn küljetoimetajate) ülesanne on tellida lugusid ja neid toimetada. Vahel tuleb toimetajail ka endal lugusid kirjutada, kuid üldjuhul ei ole see siiski nende ülesanne. Nende kohustus on materjal sisult ja vormilt kokku panna. Sageli on küljetoimetajad need, kes peavad kogunenud lisamaterjalist tegema valiku ja hindama selle kaalukust lugejale. Vajaduse korral tuleb selgitada reporterile, millised puudused loos esinevad. Kui materjal on koos, siis saadetakse see keeletoimetajale lugemiseks. Seejärel läheb kogu materjal tehnilise toimetaja kätte küljendamiseks. Küljendatud käsikiri tuleb toimetajal uuesti läbi vaadata.

    Tehniline toimetaja kontrollib lehekülgede makette ja vaatab, kuidas kavandatud lood sinna sobivad. Ta jälgib ka teabegraafika valmimist ja aitab küljendamisel esinevaid probleeme lahendada. Tehnilise toimetaja alluvuses töötavad küljendajad ja arvutigraafikud.

    Mõnes ajalehes on tööl eraldi fototoimetaja, kes aitab leida vajalikke fotosid ja vastutab lehte jõudvate piltide kvaliteedi eest.

    Väikese päeva- või nädalalehe toimetuses võib üks toimetaja täita palju ülesandeid või jagada vastutust ainult paari teise töötajaga.

    Trükiste toimetajate ülesanne on tagada ilmuvate trükiste keeleline ja vormiline korrektsus. Tavaliselt töötavad toimetajad kirjastuses või tõlkebüroos, kus nad saavad autoritelt ja tõlkijatelt teksti, mida on vaja toimetada. Toimetajad parandavad tekstis esinevad keele- ja stiilivead ning saadavad töö korrektuuri. Hiljem kontrollivad nad üle, kas korrektuuris on märkusi ja täiendusi arvestatud. Tõlketekstide puhul kontrollivad toimetajad selle vastavust algtekstile. Sisu toimetamisel kontrollitakse, kas algteksti mõte on tõlke­tekstis õigesti ja midagi vahele jätmata edasi antud, laused loogilised ning terminikasutus ühtne. Erialasel toimetamisel kontrollitakse tõlke­teksti terminite õigsust ja asjakohasust.

    Toimetajad koordineerivad ka tööd autori ja kujundaja vahel. Nad viivad autori kokku kujundajaga, arutavad koostöös nendega rahalisi ja trüki­tehnilisi võimalusi ning jälgivad, et tehniline, kujundus- ja toimetustöö kulgevad plaanitud ajagraafiku järgi. Toimetaja on teinud kvaliteetset tööd, kui lugejad ja kriitikud hindavad teose keelt heaks ja teoses ei esine faktivigu. Toimetajate töö on nähtamatu ja ennastsalgav; neis on koos stilist, maine­kujundaja ja mänedžer.

    Trükise toimetajail on juba olemas see, mida nad toimetavad, ajalehe toimetajail tuleb endil välja­ande sisu luua. Raamatute toimetamine võimaldab rohkem omaette nokitseda, ajalehe või ‑kirja juures töötamine aga mitte.

    Keeletoimetajad

    Keeletoimetaja teeb teksti ladusaks ja üheselt arusaadavaks. Vajaduse korral sõnastab ta lauseid ümber, et need oleksid stiililt ühtsed ja vastaksid keelereeglitele. Ta korrigeerib sõnajärge ja ‑valikut (nt kui on eksitud sõnade tähendusega), parandab õigekeelsus-, stiili- ja loogikavead, kontrollib terminite õigsust ning ühtlustab oskussõnavara. Tõlketekstide puhul tuleb toimetajal kontrollida ka tõlketeksti vastavust algtekstile, st kas algteksti mõte on tõlkes õigesti ja midagi vahele jätmata edasi antud. Keeletoimetaja teeb koostööd teksti autori/tõlkija ja (sisu)toimetajaga.

    Peale keelekohmakuste silumise peab keeletoimetaja sageli fakte kontrollima ja tegema ettepanekuid teksti ülesehituse kohta. Vahel hõlmab keeletoimetamine ka tehnilist viimistlemist (jutumärgid, reavahe, teksti äärised, kirjatüüp jt).

    Korrektorid loevad korrektuuri,stkontrollivad toimetatud teksti keelelist õigsust ja arusaadavust ning parandavad tekstis esinevad õigekirja- ja trükivead.

    Enamasti eeldatakse kirjastuses töötavalt keele­töötajalt (olgu selleks korrektor või keeletoimetaja) nii keelelist toimetamist kui ka korrektuuri lugemist.

    Kirjastuses käib töö enamasti nii, et esmalt antakse käsikiri keeletoimetajale, kes tegeleb sellega mustast käsikirjast kuni korrektuurini. Ta vaatab üle, kas käsikiri vastab kirjastuse viitamissüsteemile, märgib üles vastuolud ja eksimused, mis tuleb autoril täpsustada ja parandada. Seejärel läheb keeleliselt korrastatud käsikiri koos ettevalmistatud ja allkirjastatud illustratsioonidega küljendamisse. Küljendatud käsikirja loeb autor, seejärel toimetaja ja keeletoimetaja.

  • Töökeskkond

    Toimetajate töötunnid on küll ametlikult sätestatud, kuid töö olemus nõuab sageli ületundide tegemist ja tööülesannete täitmist nädalavahetustel. Töö on vaimselt küllaltki pingeline kindlate ilmumistähtaegade tõttu. Pidev kõikumine jõuab-või-ei-jõua tekitab stressi ja pingelist tööõhkkonda. Toredaks teeb selle töö aga võimalus rakendada uusi ideid ja leida töölaualt hulganisti tänulike lugejate kirju.

    Päevalehe toimetuses on päevas tavaliselt kaks koosolekut – hommikul ja õhtul –, kus osalevad kõik toimetuste juhatajad. Uudiste ja sporditoimetuses tuleb sageli olla kohal viimase hetkeni (umbes kella 23ni), mil leht trükikotta läheb. N-ö pehmemate toimetuste (majandus, kultuur, meelelahutus) materjal valmib kl 19–20 paiku. Kõige liikuvama iseloomuga töö on sporditoimetuse töötajatel.

    Trükise toimetajate tööaeg on nende endi määrata, tähtis on kokkulepitud tähtaegadest kinni pidada. Toimetajad võivad oma tööd teha ka kodus, kuid siiski on vajalik, et nad oleks aeg-ajalt kirjastajatele ja tööde autoritele kättesaadavad. Toimetajad peavad sageli uurima sõnaraamatuid ja teatmeteoseid ning käsiloleva valdkonna kirjandust. Selleks tuleb neil kasutada andmebaase ja käia raamatukogus.

    Keeletoimetajate ja korrektorite tööpäev on ebaregulaarsem (eelkõige ajakirja toimetuses). Sageli võib tööpäev kujuneda väga pikaks ja valmis tuleb olla ka öötööks.

    Enamik toimetajate ja korrektorite tööajast möödub istuvas asendis, mis võib süvendada jalgade veenilaiendeid ja põlvehädasid. Samuti võib pidev silmadele langev koormus halvendada niigi probleemset nägemist või põhjustada silmade valulikkust ja kuiva silma sündroomi.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Töö kirjastuses eeldab huvi kirjanduse vastu ja suurt lugemust.

    Peatoimetajal võiks olla kõrgharidus (nt meedia, majandus), vajalikud on põhjalikud tead­mised aja­kirjandusest ja kindlasti lai silmaring. Peatoimetajas peaksid olema ühendatud loomepotentsiaal ja majanduslik mõtlemine. Juhtimisoskused käivad käsikäes hea suhtlemisoskusega ja võimega mõjutada inimesi soovitud suunas tegutsema. Peatoimetajal tuleb olla nõudlik nii iseenda kui ka oma alluvate suhtes. Ajakirja ja -lehe peatoimetaja peab ka ise olema hea eneseväljendusoskuse ja analüüsivõimega. Ta peab oskama hankida teavet ja ilmutama leidlikkust teemade käsitlemisel uue nurga alt.

    Toimetaja peab oskama analüüsida nii teksti keelt kui ka infot üldisemalt. Ta peab olema kursis keele- ja õigekirjareeglite muutustega ning tal peavad olema laialdased teadmised ajaloost ja kirjandusteadusest. Palju kasu on huvist ja armastusest lugemise vastu, sest suur lugemus aitab arendada keele- ja stiilitaju, mis on toimetaja töös esmatähtsad omadused. Tänu lugemisele avardub ka toimetaja silmaring. Tõlketeoste toimetamisel peab ta valdama tõlkimiskeelt heal tasemel kõnes ja kirjas. Samuti tuleb toimetajale kasuks suhtlemisoskus, mis võimaldab tal end tööde autoritele, tõlkijatele ja teistele asjaomastele paremini arusaadavaks teha.

    Vajalikud eeldused on taktitunne, juhendamis- ja julgustamisoskus. Raamat, ajakiri, ajaleht ja teised trükised sünnivad mitme inimese koostöös ning toimetajal on selles koordineeriv roll. Toimetajale on tähtis teatme­teoste ja raamatukogufondide kasutamise oskus, nii leiab vajamineva teabe hõlpsasti ja suurema ajakuluta.

    Isikuomadustest on tähtsad kannatlikkus, kohusetunne, tähelepanelikkus üksikasjade suhtes ja paindlikkus, samuti avatus ja analüüsivõime. Nii raamatu-, ajalehe- kui ajakirjatoimetaja töös on igal tasemel vajalik algatusvõime, et pakkuda uusi teemasid ja avaldamiseks sobilikku kirjandust. Keeletoimetaja ja korrektori töö eeldab täpsust ning võimet näha trükivigu.

  • Haridus ja väljaõpe

    Kirjastusvaldkonnas töötavad mitmesuguse hariduse ja väljaõppega inimesed. Ajakirjandusväljaande toimetaja töös tuleb kasuks ajakirjandusalane väljaõpe, keeletoimetaja töös filoloogiharidus (eesti või võõrfiloloogia). Erialatrükiste toimetajana tegutsevad sageli ka vastava eriala spetsialistid (näiteks meditsiinikirjastuses arstiharidusega, tehnika­kirjanduse toimetajana inseneri ettevalmistusega spetsialist).

    Uuri õppimisvõimaluste kohta Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist.

    Gümnaasiumis tuleks toimetajatööst huvitatud noorel suuremat tähelepanu pöörata eesti keelele, võõrkeeltele, kodanikuõpetusele ning aja- ja kultuuriloole. Kindlasti tuleb kasuks koolilehe toimetamine ja kaastööde saatmine meediaväljaannetele juba kooliajal.

  • Töövõimalused

    Toimetajad ja korrektorid töötavad raamatute, ajakirjade, ajalehtede ja muude väljaannete toimetustes. Keeletoimetajad leiavad tööd ka tõlkebüroodes, ministeeriumides ja teistes riigiasutustes. Paljud keeletoimetajad tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana, tehes lepingutöid eri asutustele. Nõudlus toimetamistöö järele on suur Euroopa Liidu tekstidega tegelevates institutsioonides, samuti terminoloogia, keelekorralduse ja -­hoolde alal.

    Kirjastamine on Eesti loomemajanduse kõige suurem valdkond nii töötajate arvu kui ka toodangu mahu poolest. Tööstusharu jaguneb kaheks suuremaks allharuks: kirjastamiseks ja trükitööstuseks.

    Kirjastamisturu kasvu ei ole lähitulevikus ette näha, sest siseturule orienteeritud eestikeelsete publikatsioonide arvu määrab Eesti väike rahvaarv. Seega võib prognoosida, et nõudlus kirjastustöötajate järele püsib lähiaastatel suhteliselt muutumatuna. Rohkem on puudus headest keeletoimetajatest.

    Suuremad ettevõtted kirjastavad ajalehti, ajakirju ja teisi perioodikaväljaandeid.

    Enamik raamatukirjastajaid on spetsialiseerunud kindla temaatikaga trükiste väljaandmisele. Otseselt tõlketeenust osutavaid tõlkebüroosid on umbes 15, enamikus neist ka toimetatakse tõlketekste. Keeletoimetaja tööd tellivad ministeeriumid (justiits-, haridus-, keskkonna-, põllumajandus-, sotsiaal­ministeerium jt).

    Kutsealasisesed karjäärivõimalused on mitmekülgsed. Kogemused ja pidev enesetäiendamine võimaldavad korrektoril asuda tööle keeletoimetajana. Algatus- ja organiseerimis­võime ning suhtlemis­oskus võimaldavad toimetajal tõusta ametiredelil ning saada vanemtoimetajaks, sealt edasi tegev- ja peatoimetajaks.

  • Sissetulek, soodustused

    Kirjastustöötajate palk oleneb kirjastuse suurusest, majandustulemustest, töömahust ja vastutusest, samuti poolte konkreetsest kokkuleppest.

    Raamatukirjastustes makstakse üldjuhul põhipalka, millele võib lisanduda tulemuspalk olenevalt raamatute läbimüügist saadavast kasumist. Toimetaja kuupalk on Eesti keskmisel tasemel. Lisateenimisvõimaluseks on teha vabast ajast lepingutöid välistoimetajana.

    Ajalehe- ja ajakirjatoimetuses võivad põhi­palgale lisanduda honorarid toimetaja enda kirjutatud artiklite eest või näiteks preemia parima artikli eest. Üldjuhul on suurema ja stabiilsema väljaande (üleriigiline ajaleht) toimetuse töötaja palk palju kõrgem kui väikese väljaande (maakonnaleht) toimetajal.

    Suuremad kirjastused toetavad töötajate erialast täiendusõpet ja sportimist. Korraldatakse ka firmaüritusi. Et toimetaja töö eeldab aktiivset suhtlemist autorite ja teiste koostöö­partneritega, hüvitatakse neile sageli sellega seotud mobiiltelefoni- ja transpordi­kulud.

  • Lisateave

    Emakeele Selts aitab kaasa eesti keele, sugulaskeelte ja etnoloogia teaduslikule uurimisele. Edendatakse eesti keele kasutamist riigikeelena.

    Eesti Keele Instituut on teadus- ja arendusasutus. Instituut tegeleb eesti kirjakeele hoolde, korraldamise ja arendamisega, rahvuskultuuri seisukohalt vajalike sõnaraamatute koostamise ja toimetamisega, uuringutega.

    Eesti Kirjastuste Liit ühendab kirjastamisega tegelevaid ettevõtteid, et arendada kirjastustegevust Eestis ja selle kaudu siinset kultuuri.

    Eesti Keeletoimetajate Liit on asutatud 2012. aastal ja seisab selle eriala huvide eest, väärtustades keeletoimetamist kogu ühiskonnas ja pakkudes oma liikmetele täiendusõpet.

    Eesti Tõlkebüroode Liit on loodud eesmärgiga korrastada Eesti tõlketurgu ja koondada tõlketeenust pakkuvad ettevõtted.

    Toimetajad annavad edasi ideid ja teavet ning selles sarnaneb nende töö kirjaniku, ajakirjaniku, diktori, saatejuhi, TV- ja raadiosaadete toimetaja, pressisekretäri, tõlkija ja tõlgi tööga.

    Keeletoimetajad ja korrektorid parandavad tekstis esinevaid keele-, stiili-, õigekirja- ja trükivigu ning selle poolest sarnaneb nende töö keeleõpetaja omaga.

    Kutsealakirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Kirjastuste Liidu spetsialistide ja Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatusega.

  • Lähedased ametid

    Kirjanik

    Ajakirjanik

    Saatejuht

    Diktor

    Raadiosaadete toimetaja

    Pressisekretär

    Keeleõpetaja

    Tõlkija. Tõlkija on keelespetsialist, kelle põhitöö on kirjalike tekstide tõlkimine ühest keelest teise. Tõlketöö on ühiskonnas ja üleilmastunud maailmas väga vajalik teenus, mis aitab üksteises...

    Loe täpsemalt »

    Teletoimetaja. Toimetaja vastutab programmi sisu eest. Toimetajatöö on osa meeskonnatööst ja eeldab palju suhtlemist. Toimetaja juhtimisel arendatakse idee stsenaariumiks, mille põhjal valmib saade.

    Loe täpsemalt »