Kinnisvarahooldajad ja -haldajad

Prindi Kinnisvarahooldajad ja -haldajad
  • Olulised momendid

    • Kinnisvarahooldajad ja -haldajad on spetsialistid, kes hoiavad kinnisvara korras.
    • Töötada tuleb nii sise- kui ka väliskeskkonnas.
    • Töö nõuab koostöövalmidust, suhtlusoskust ja vastutustunnet.
    • Kutsealal töötamise eeldus on autojuhtimisoskus (juhiluba).
  • Töö iseloom

    Kinnisvarahooldajad ja -haldajad on spetsialistid, kes tegelevad kinnisvara (korteriühistud, ärihooned, laohooned jm) korrashoiuga. Nende töö eesmärk on see, et hooldatav ja hallatav kinnisvara säilitaks oma kasutatavuse ning vastaks kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele.

    Kinnisvarahaldajad korraldavad kinnisvara korrashoiuks vajalikke töid ja teenuseid: teevad ettepanekuid hoonete tõhusamaks haldamiseks ning vajalikeks hooldus- ja remonditöödeks, korraldavad remonti, lahendavad tehnosüsteemide (elektri-, kütte-, vee- ja soojussüsteemide) avariiolukordi, sõlmivad ja valmistavad ette lepinguid, kontrollivad tööde kvaliteeti, hoiavad korras dokumentatsiooni. Töö tähtis osa on ka heakorratööde organiseerimine: majahoidja teenused, muruniitmine, lumekoristus, keldrite korrashoid jm.

    • Kinnisvarahaldurite peamised tööülesanded on kinnisvara korrashoiu kavandamine, korraldamine ja järelevalve, lähtudes poolte vahel sõlmitud kokkulepetest. Kinnisvarahaldurid töötavad iseseisvalt ja võtavad vastu otsuseid oma volituste piires, kuid keerulisemate olukordade lahendamisel ning otsuste vastuvõtmisel töötavad nad kõrgema kutsetasemega spetsialisti juhendamisel. Kinnisvarahaldur võib spetsialiseeruda ka ainult korterelamute haldamisele.

    Enam levinud ametinimetused on majahaldur, objektihaldur, haldur, kinnisvara haldusspetsialist, majandusjuhataja.

    • Kinnisvara haldusjuhid töötavad juhtspetsialistidena ning tegelevad peamiselt kinnisvara korrashoiu tõhususe analüüsimisega, töötavad välja uuenduslikke lahendusi, viivad ellu kinnisvara korrashoiu pikaajalisi tegevusstrateegiaid ja vastutavad teiste töötajate eest. Enam levinud ametinimetused on haldusgrupi juht, haldusnõunik, halduskonsultant.

    Kinnisvarahooldajate töö sisu on hoonete ja nende juurde kuuluvate kruntide hooldamine juhendi järgi.

    • Kinnisvarahooldajad tegelevad hoone ümbruse, ehituskonstruktsioonide, välisvooderduse ja siseruumide korrashoiuga, samuti kanalisatsiooni, kütte-, vee-, ja ventilatsioonisüsteemide, pääste- ning turvasüsteemide hoolduse ning lihtsamate remonditöödega. Keerulisemate tööde jaoks kutsub kinnisvarahooldaja kohale spetsialisti.
    • Kinnisvarahooldaja võib ise teha vajalikke hooldus- ja remonditöid, kuid ta võib töötada ka kinnisvara hooldusmeistri või -juhina. Hooldusjuhina on tema tööülesanded teiste hooldustööliste juhendamine, hooldustööde ja järelevalve planeerimine, hooldusraamatu täitmine ja tööohutuse tagamine.

    Ametinimetused varieeruvad ettevõtteti ja vastutuse suuruse järgi. Põhilised ametikohad on hooldaja, hooldusmeister, hooldusjuht, majahoidja, korrashoiujuht, üldremondimees. Väiksemates firmades võib üks inimene täita palju tööülesandeid.

  • Töökeskkond

    Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui ka väliskeskkonnas, mistõttu on vaja head tervist ja füüsilist vastupidavust. Iga objekt (kinnistu) on kinnisvarahaldajale ja -hooldajale kinnistu arhitektuurilise eripära ja kliendi soovide tõttu erinev ning nõuab personaalset lähenemist.

    Tööaeg oleneb kinnistul esinevatest probleemidest, mistõttu tuleb arvestada, et välja võidakse kutsuda ka õhtusel ajal või öötundidel ja nädalavahetustel.

    Sellel kutsealal töötamise eeldus on juhiluba, kuna ringiliikumist on palju ja tööaja tõhusamaks kasutamiseks on autojuhtimisoskus suur lisaväärtus. Väga tähtis on ka hea nägemine ja kuulmine, mis on vajalikud nii autojuhtimisel kui ka kinnistu olukorra hindamisel.

    Kinnisvarahaldur kasutab oma töös tavapäraseid bürootöö- ja kommunikatsioonivahendeid, kontoritarkvara, mõõtmis- ja kontrollseadmeid.

    Kinnisvarahooldaja kannab enamasti firma töörõivastust ning kasutab töövahendeid, millega saab teha hooldetöid: torutöödel torutööriistad, aiatöödel selleks vajalikud vahendid (reha, hari, hekikäärid jms).

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Kinnisvarahooldajad ja -haldajad peavad:

    • omama teadmisi majanduse alustest, erialastest õigusaktidest, tööohutusest ja -tervishoiust, keskkonnakaitsest, jäätmekäitlusest, esmaabist, turvasüsteemidest, tule- ja elektriohutusest;
    • oskama lugeda tehnilist dokumentatsiooni;
    • tundma kutsealaga seonduvat terminoloogiat eesti ja inglise või saksa keeles;
    • tundma ehituse põhimõtteid, ehituses kasutatavaid materjale ja ehitustööde kvaliteedinõudeid;
    • oskama hinnata ehitiste tehnilist seisukorda, kavandada või teha tehnilisi mõõtmisi ning kinnisvara remondi- ja hooldustöid (tehnohooldus, haljastuse ja koristamise korraldus, elektri-, kütte-, vee- ja soojussüsteemide hooldus ja remont);
    • oskama korraldada objekti tehnilist ülevaatust ja täita hoolduspäevikut;
    • tundma kinnisvara seadusi ja kinnisvaraturu suundumusi.

    Kasuks tulevad teadmised kinnisvara hindamisest ja rahastamisest.

    Erialast lähtudes on vajalik verbaalne ja matemaatiline võimekus. Kinnisvarategevus eeldab huvi ja võimet mõista majanduse toimimise mehhanisme.

    Kinnisvara korrashoid on klienditeenindusega seotud kutseala ning eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, head väljendusoskust, meeldivat ning viisakat käitumist, kannatlikkust ja paindlikkust.

    Kutsealal töötamist toetavad isikuomadused on planeerimisoskus, koostöövalmidus, täpsus, hoolikus, kohusetunne, ausus, enesedistsipliin ja usaldatavus. Samuti tuleb eri olukordades kasuks pinge-, stressi- ja keskkonnataluvus.

    Täpsemad kutseoskusnõuded on kirjas järgmistes kutsestandardites:

  • Haridus ja väljaõpe

    Kinnisvara haldamist saab õppida kõrghariduse ning kinnisvara hooldamist kutsehariduse tasemel.

    Otsi sobivat kooli Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist ja kutsekoolide andmebaasist.

    Paljud kinnisvarahaldajad ja -hooldajad on oma kutseoskused omandanud kutsealaste täienduskoolituste ja tööpraktikaga. Kinnisvara seaduste ja trendidega kursis olemiseks on täiendusõpe väga tähtis ka töötavale kinnisvarahaldajale ja -hooldajale.

    Koolinoortel, kes soovivad tulevikus asuda tööle kinnisvarahaldaja või -hooldajana, tuleb üldhariduskoolis pöörata tähelepanu matemaatikale, võõrkeeltele ning arvuti- ja tööõpetusele.

  • Töövõimalused

    Kinnisvarahooldajad ja -haldajad töötavad kinnisvara haldamise ja hooldusega tegelevates ettevõtetes või majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvara haldavas allüksuses, kes pakuvad kinnisvara korrashoiu teenuseid kontorite ja laohoonete omanikele, korteriühistutele ning kinnisvara üürimisega seotud ettevõtetele.

    Kinnisvarahooldust ja -haldust pakkuvatest firmadest Eestis puudus ei ole ning tööd leidub stabiilselt nii haldajatele kui ka hooldajatele.

    Kinnisvarahaldaja võib karjääri tehes asutada oma kinnisvarahaldust ja -hooldust pakkuva firma või osutada teenust FIE-na.

  • Sissetulek, soodustused

    Kinnisvarahooldust ja -haldust pakkuvad firmad on eraettevõtted, kus töötasu määratakse seaduse ning tööandja ja -võtja kokkuleppe alusel.

    Soodustustena on enam levinud autokütuse- ja sidekulude katmine kokkulepitud ulatuses. Hooldustöötajatele on ette nähtud ka töörõivastus.

  • Lisateave

    • Kinnisvara haldajaid ja hooldajaid ühendab, kinnisvara korrashoiu koolitusi ja kutse andmist korraldab ning valdkonda arendab Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit.
    • Kinnisvara haldus- ja hooldusteenuseid pakutakse vastavalt Eesti standardile EVS 807:2010 „Kinnisvara korrashoid” ning kinnisvara halduri töö määratleb EL-i standard EVS-EN 15221-1:2006 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine”. Lisateavet leiab EKHHL-i kinnisvara korrashoiu valdkonna kirjanduse lehelt.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Üldehitustööline

    Puhastusteenindaja. Puhastusteenindaja töö on hoida igapäevane elu- ja töökeskkond nõutaval tasemel puhtana. Amet eeldab valmisolekut töötada osaajaga, samuti puhkepäevadel ning varahommikuti, hilisõhtuti või öösi...

    Loe täpsemalt »

    Elektrik. Elektrik on oskustööline, kes teeb kõiki elektritöid kaablite paigaldusest seadmete remondini. Elektrik võib töötada erinevates ettevõtetes, näiteks kaupluses, laeval või elektrijaamas. Elektrikukutse taga...

    Loe täpsemalt »