Kinnisvarahindajad ja -maaklerid

Prindi
  • Olulised momendid

    • Kinnisvarahindajad ja -maaklerid tegelevad kinnisvaravahenduse, -hindamise ja -nõustamisega.
    • Objektide eri asukoha tõttu tuleb kontorist palju eemal olla, sest iga uus objekt tuleb üle vaadata ja seda hinnata.
    • Head eeldused on juhiluba ning ladus ja selge eneseväljendusoskus.
    • Kinnisvarahindaja amet eeldab kõrgharidust ning maakleriamet vähemalt keskharidust. Ideaalne on majandusalane, ehitusalane või juriidiline kõrgharidus.
  • Töö iseloom

    Kinnisvaramaaklerid ja -hindajad tegelevad kinnisvaravahenduse, -hindamise ja -nõustamisega. Kinnisvaramaaklerid aitavad müüa, osta ja üürida sobivat kinnisvara, nagu kortereid, maju, suvilaid, krunte, maid ja talusid. Kinnisvarahindajate ülesanne on hinnata kinnisvara väärtust ja kõige sagedamini tuleb neil leida vara turuväärtus.

    Kinnisvarahindajad hindavad kinnisvara väärtust ja annavad kinnisvaranõu. Nende teenused on vajalikud näiteks siis, kui soovitakse kinnisvara tagatisel võtta laenu või määrata sobivat müügi- või üürihinda. Hindaja korraldab hinnatava objekti ülevaatuse, valib sobiva hindamisviisi ja selle rakendamise abil leiab vara väärtuse. Hindaja koostab oma tehtud töö kohta hindamisaruande (eksperdihinnangu).

    Kinnisvarahindaja amet sobib inimesele, kellele meeldib tutvuda erinevate kohtadega ning uurida kinnisvara ja piirkondade ajalugu. Oma töös tugineb kinnisvarahindaja Eesti vara hindamise standarditele (EVS 875) ning vajaduse korral ka rahvusvahelistele dokumentidele. Kindlasti peavad kinnisvarahindajad olema oma töös sõltumatud ning neil ei tohi olla tegelikke ega võimalikke huvide konflikte.

    Kvalifikatsiooni järgi on ametinimetused hindaja assistent, kinnisvarahindaja ning varahindaja.

    Kinnisvaramaaklerid on spetsialistid, kes vahendavad kokkulepitud tasu eest kliendi ülesandel kinnisvara ostu-, müügi- ja üüritehinguid ning annavad kinnisvaranõu. Nende ülesanne on viia kokku ostja, müüja, üürileandja ja üürnik ning korraldada müügi- või üürilepingute sõlmimine. Maaklerid aitavad peale kinnisvaraobjekti leidmise ka õigusküsimusi lahendada.

    Et anda klientidele kinnisvaraturust parim ülevaade, peavad nad olema kursis selle arenguga ning teadma kinnisvaraga seotud planeeringuid ja arengukavu.

    Maaklerid registreerivad ostu- ja müügipakkumised, sisestavad need andmebaasidesse, koostavad kinnisvara müügi, ostu ja üüriga seotud kuulutusi. Kui kinnisvarahindaja töömaht oleneb tellimustest, siis maaklerid peavad enamasti ise kliente otsima. Seega kuuluvad aktiivne müügitöö, kliendisuhete loomine ja hoidmine nende igapäevaste tööülesannete hulka.

    Kinnisvarahindajate ja -maaklerite töös on vaja esmalt nii hinnatava kui ka müüdava kinnisvara kohta vajalikku teavet koguda. Nad võrdlevad hinnatavat objekti teiste sarnastega, uurivad piirkonna ja turu kohta. Selleks kasutavad nad eri allikaid, nagu registrid (kinnistusraamat, maa-amet, ehitisregister jne), arhiivid, publikatsioonid, omanike, kasutajate, kinnisvaraturu asjatundjate jt isikutega vestlemine.

  • Töökeskkond

    Kinnisvaramaakleritel ja -hindajatel tuleb objektide eri asukoha tõttu palju kontorist eemal olla. Iga uus objekt (kinnistu) tuleb üle vaadata ja anda sellele oma hinnang. Ringiliikumist on palju ning tööaja paremaks kasutamiseks on vaja juhiluba ja autot. Väga tähtsad on ka hea nägemine ja kuulmine (autojuhtimisel) ning korrektne välimus. Töö nõuab ka mõningast füüsilist pingutust. Olenevalt objekti asukohast ja eripärast tuleb minna kõrgematele korrustele jalgsi (näiteks majas puudub lift). Samuti tuleb kinnistu müüki võtmisel enne kinnistu piiridega tutvuda.

    Maakler kasutab oma töös peamiselt arvutit ja töökeskkond on enamasti internet. Samuti kasutab ta kõikvõimalikke erialaseid teabeallikaid (raamatud, ajalehed ja -kirjad, võrguväljaanded jne).

    Kinnisvarafirmade kontorid on enamasti avatud argipäeviti hommikul kella 9-st õhtul kella 17-ni. Tööaeg oleneb aga suuresti kliendi graafikust, mistõttu ei ole harvad juhud, kui tuleb töötada ka õhtuti ja nädalavahetustel.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Kinnisvarahindaja ja -maaklerina pead:

    • teadma majanduse aluseid;
    • tundma Eesti ja muu Euroopa kinnisvaraturgu ning teadma kinnisvaraturu nõudlust ja pakkumist mõjutavaid tegureid;
    • omama teadmisi kinnisvara hindamisest, rahastamisest ja kindlustusest, kinnisvaravahendusest, -korrashoiust ning -arendusest;
    • oskama kinnisvaraturgu analüüsida;
    • tundma erialaseid õigusakte (asjaõigus-, ehitus-, isikuandmete kaitse, maa hindamise ja võlaõigusseadus jms);
    • tundma ehituse kavandamise ja ehitamise põhimõtteid;
    • oskama kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid (nt veenmisoskus);
    • oskama võõrkeeli (nt vene ja inglise keel);
    • teadma tule- ja elektriohutusnõudeid, samuti keskkonnakaitse, jäätmekäitluse ning turvasüsteemidega seonduvat.

    Kinnisvarahindaja peab peale üldteadmiste oskama hinnata kõiki kinnisvara liike (nt eluruumid, äripinnad jne), valida sobiv hindamismeetod, objekti üle vaadata ning vaatlusandmeid analüüsida ja dokumenteerida. Kindlasti peab ta tundma Eesti, muu Euroopa ja rahvusvahelisi hindamisstandardeid ning üldpõhimõtteid.

    Maaklerina peaksid kindlasti oskama luua kliendikontakte ning teadma, kuidas selgitada kliendi soovid ja vajadused. Ladus ja selge eneseväljendusoskus on hädavajalik, et kliendiga suhtlemisel ei tekiks vastastikust mittemõistmist ning kõik vajalikud toimingud oleksid kliendile arusaadavad.

    Enamasti teevad hindajad hindamisaruande ning maaklerid müügikuulutuste jaoks ise fotosid. See eeldab ka head fototehnika tundmist ja oskust teha kvaliteetseid pilte.

    Soovitatavad isikuomadused on pinge-, stressi- ja keskkonnataluvus. Tähtsad märksõnad on veel ausus, usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus ja korrektsus. Hoiakult peavad kinnisvarahindajad ja ‑maaklerid olema avatud, teenindus- ja koostöövalmis, täpsed, kohusetundlikud ning distsiplineeritud. Maakleril on ka väga vajalik oskus iseseisvalt eesmärke püstitada ja oma tööd korraldada.

    Täpsemad kutseoskusnõuded on kirjas järgmistes kutsestandardites:

  • Haridus ja väljaõpe

    Kinnisvarahindaja amet eeldab kõrgharidust ning maakleriamet vähemalt keskharidust. Kinnisvarahindajana töötamiseks on eelistatud majandusalane, ehitusalane või juriidiline kõrgharidus. Hindaja assistendina võib töötada ka keskharidusega inimene, kuid siis on tal vaja läbida vähemalt sissejuhatav hindajakoolitus.

    Otsi sobivat kooli Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist.

    Erialane täiendusõpe on vajalik, sest kinnisvaraturg areneb pidevalt ning seetõttu muutuvad ka klientide soovid ja vajadused. Täienduskoolitusi korraldavad Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, kinnisvaraettevõtted ning kõrgkoolid.

  • Töövõimalused

    Kinnisvaramaaklerid töötavad kinnisvara- ja suuremates ehitusettevõtetes. Kinnisvarahindajad töötavad kinnisvarafirmades, õppejõuna ülikoolis, riigi- või omavalitsuse asutuses.

    Kinnisvarahindaja võib alustada hindaja assistendina ning seejärel liikuda edasi kutseliseks hindajaks. Karjääriredelil tõusmiseks tuleb nii kinnisvarahindajal kui ka -maakleril taotleda kutsetunnistust. Kutseid annavad Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ning Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing. Maa hindamise seaduse järgi võib maa hindaja olla isik, kellel on hindaja kutsetunnistus ning maa-ameti antud tegevuslitsents. Litsentsi eeldus on kutsetunnistus ja/või atestaat.

  • Sissetulek, soodustused

    Kinnisvarahindajad ja -maaklerid saavad enamasti tulemuspalka. Mõned üksikud ettevõtted maksavad ka ainult põhipalka või põhipalka koos tulemustasuga. Tulemuspalk sõltub maakleritel kinnisvara müügi, ostu või üüritehingu vahendustasust.

    Peale töötasu võivad tööandjad hüvitada kokkulepitud osas telefoni- ja kütusekulud.

  • Lisateave

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühinguga.

  • Lähedased ametid

    Kinnisvarahaldaja