Kiirabitöötajad

Prindi Kiirabitöötajad
  • Olulised momendid

    • Kiirabitöötajad osutavad erakorralist haiglaeelset arstiabi ägeda haigestumise, traumade ja mürgistuste korral.
    • Kiirabi on üks tervishoiu võtmevaldkondi.
    • Kiirabi teeb tihedat koostööd häirekeskuste, päästeteenistuse ja politseiga.
    • Kiirabitöö nõuab head füüsilist vormi ja vaimset tasakaalukust.
  • Töö iseloom

    Väljasõidueelsel ajal tuleb kiirabibrigaadil pidada sidet häirekeskusega ja olla valmis operatiivselt sõitma sündmuskohale. Kontrollitakse ettenähtud varustuse olemasolu ja töökorda. Sündmuskohale väljasõidul täpsustatakse häirekeskusega väljakutse asjaolusid ning kuulatakse teiste kiirabi- ja operatiivteenistuste teavet sündmuskohalt; teavitatakse häirekeskust kiirabibrigaadi saabumise ajast sündmuskohale, lahkumisest sündmuskohalt ja saabumisest haiglasse ning kantakse vastavad andmed kiirabikaardile. Sündmuskohal tagatakse kõigepealt nii enda kui ka abiandja ohutus; tuvastatakse patsiendi seisund ja antakse abi. Tähtis on töötada nii kiiresti kui võimalik, kuid hoiduda tuleb üleliigsest kiirustamisest ja lohakusest.

    Kui sündmuskohal on vaja politsei või päästetöötajate abi, teavitatakse sellest kohe häirekeskust. Patsiendi transpordil haiglasse kiirabibrigaad kontrollib patsiendi elutähtsate funktsioonide olemasolu, annab patsiendile tema terviseseisundile vastava sobivaima asendi ja fikseerib selle ning toetab patsienti psühholoogiliselt. Haiglasse saabumisel sisenetakse koos patsiendiga haigla erakorralise meditsiini osakonda ning jätkatakse patsiendile abi andmist kuni tema üleandmiseni haigla spetsialistidele. Patsienti ei tohi jätta hetkekski järelevalveta. Kui patsiendi seisund on eluohtlik, antakse arstiabi vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonnas. Haigla personalile antakse üle patsiendile kuuluvad isiklikud asjad ja dokumendid ning edastatakse erakorralise meditsiini osakonna personalile asjakohane suusõnaline teave patsiendi ja väljasõidu kohta ning täidetud dokumendid.

    Pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi üleandmist haiglale teavitab kiirabibrigaad häirekeskust lahkumisest sündmuskohalt või haiglast; tegutsemisvalmidusest või vajadu-sest teha ettevalmistusi järgmise väljasõidu täitmiseks; saabumisest kiirabibaasi.

    Kiirabitöötajad on kiirabiarst, erakorralise meditsiini õde ja kiirabitehnik.

    Kiirabibrigaadi juhib kõige kõrgema kvalifikatsiooniga kiirabibrigaadi liige.

    Kiirabibrigaadid jagunevad:

    1. reanimobiilibrigaadiks, mida juhib anestesioloog või erakorralise meditsiini arst, kes töötab ka haiglas;
    2. arstibrigaadiks, mida juhib erakorralise meditsiini spetsialiseerumise või erakorralise meditsiini residentuuri läbinud arst;
    3. õebrigaadiks, mida juhib erakorralise meditsiini eriala omandanud õde.

    Kiirabiarst vastutab valve ajal kogu kiirabibrigaadi valmisoleku ja tegevuse eest väljasõidul. Ta määrab kindlaks ja korraldab, kes kiirabibrigaadi liikmetest ja missugust varustust kannab ning oma tegevuse ajal kasutab. Haige juurde jõudmisel hindab ta tema terviseseisundi raskust, võimaluse korral määrab diagnoosi ja alustab ravi. Kui vaja, palub ta häirekeskuselt lisaabi. Olenevalt patsiendi seisundist otsustab ta, kas jätta patsient koju, sündmuskohale või viia ta haiglasse. Pärast iga väljakutset tuleb tal täita kiirabikaart (vajaduse korral elustamiskaart) ja korraldada andmete kandmine kiirabiettevõtte arvutibaasi. Kiirabiarsti pädevusse kuulub samuti bioloogilise surma diagnoosimine. Kui vahetus lõpeb, edastab ta teabe tehtud töö ja varustuse kohta vastutavale isikule. Tema tööülesannete hulka kuulub ka eriarvestuse pidamine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamise kohta. Vajaduse korral tuleb tal juhendada praktikante ja uusi töötajaid. Tähtsal kohal on erialane enesetäiendus ja tehtud töö kvaliteedi analüüsimine.

    Kiirabibrigaadi õde tagab kiirabiautos ettenähtud ravimite ning meditsiiniseadmete olemasolu ja korrasoleku, abistab arsti tema tegevuses ja täidab kiirabibrigaadi juhi teisi korraldusi. Osa kiirabibrigaadide koosseisu arsti ei kuulu. Sel juhul täidab kiirabiõde juhtiva kiirabiõe ülesandeid ning juhib kiirabibrigaadi ja vastutab selle töö eest. Kiirabibrigaadi õde osaleb patsiendi uurimisel ja ravis. Vajaduse korral õpetab ja juhendab ta patsiente, nende omakseid, praktikante ja kolleege. Kiirabiõde jälgib, et tööks vajalik varustus oleks nõuetekohaselt komplekteeritud, töökorras ja puhas. Tööd kajastav dokumentatsioon tuleb täita korrektselt, nõuete kohaselt ja õigel ajal. Dokumentatsioon tuleb sisestada elektronandmebaasi. Oma praktiliste oskuste täiendamiseks osalevad kiirabiõed kiirabibrigaadide treeningõppustel ja täienduskoolitustel.

    Kiirabitehnik vastutab valve ajal ja vahetusel varustuse korrasoleku eest ning tagab kiirabibrigaadi ja patsiendi ohutu veo. Selleks tuleb tal valida sündmuskohale sõitmiseks võimalikult ohutu (ja kiire) marsruut ning parkida kiirabiauto sündmuskohal turvalises ja patsiendi pealevõtmiseks kõige sobilikumas kohas. Sündmuskohale jõudes tuleb kiirabitehnikul aidata kiirabibrigaadil erakorraliseks meditsiiniabiks vajalikku varustust kohale tuua ja meditsiiniprotseduure teha, samuti osutada oma pädevuse piires arstiabi. Täita tuleb kiirabibrigaadi juhi teisi töökorraldusi, näiteks assisteerida meditsiiniprotseduuridel (patsiendi kinnihoidmine, teatud asendis hoidmine jm), teha lihtsamaid arstiabitoiminguid (nt vererõhu mõõtmine). Igapäevatöös vastutab kiirabitehnik kiirabiauto puhtuse eest patsiendiruumis ning on kohustatud täitma antiseptikanõudeid ning järgima üldisi hügieenijuhiseid. Nõuete kohaselt peab kiirabitehnik viibima täienduskoolitusel vähemalt 40 tundi aastas. Kõik kiirabiautot juhtivad kiirabitehnikud on läbinud alarmsõidukijuhi koolituse.

    Kiirabibrigaadi liikmed osalevad hommikustel konverentsidel, kus kiirabibrigaadi juht annab ülevaate toimunud visiitidest, ilmnenud meditsiini- ja tehnikaprobleemidest ning annavad vahetuse üle järgmisele kiirabibrigaadile.

    Kiirabiteenistusel on ka lisaülesandeid: vajaduse korral erakorralise arstiabi konsultatsioon ja abi kiirabibaasis, spordi- ja massiürituste julgestamine, VIP-persoonide turvamine riigivisiitidel.

  • Töökeskkond

    Kiirabitöötajad peavad oma ülesandeid täitma erinevates tingimustes: patsiendi juures kodus, õnnetuskohal (liiklusõnnetus, tulekahju jne). Vajaduse korral tuleb patsienti vedada kanderaamil kiirabiautosse – see eeldab head füüsilist vastupidavust.

    Kiirabiautos peab olema hulk seadmeid, et tagada patsiendile kvaliteetne abi:

    • transportimisseadmed (raam, kandelina);
    • immobiliseerimisseadmed (teatud kehapiirkonna liikumatuks muutmiseks) – eri lahased;
    • hapniku manustamise süsteemid;
    • diagnostikaseadmed, millega saab mõõta vererõhku, pulssi, temperatuuri, veresuhkru taset ja südame tööd;
    • süstimis- ja infusioonlahuste ülekandmise seadmed;
    • varustus eluohtlikus seisundis patsiendi käsitlemiseks (näiteks kardiomonitor-defibrillaator);
    • sidumis- ja põetusvahendid;
    • eriotstarbelised komplektid (näiteks puhuks, kui tuleb teha maoloputust, kirurgilisi toiminguid, võtta vastu sünnitust jne).

    Enda tervise ja turvalisuse hoidmiseks on kiirabitöötajatel kasutada hulk isikukaitsevahendeid, nagu kaitsemask, -kiiver ja -kindad ning raamiga kaitseprillid. Kiirabiautos peab olema ka viieliitrine joogiveekanister, taskulamp, pipragaas, tulekustuti, turvavöölõikur, klaasipurustushaamer. Sidepidamiseks häirekeskusega on igas kiirabiautos raadiojaam.

    Kiirabitöötaja tööriietuseks on kaheosaline punast värvi tööülikond, mis koosneb pükstest ja jopest. Tööülikonna mõlemal osal peavad olema valgust kiirgavad ribad, mis on paigutatud tööülikonna esiküljele ja seljaossa ning tagavad nähtavuse kõikidest suundadest.

    Kiirabitöötajad töötavad graafiku alusel, üldjuhul kestab vahetus 24 tundi. Töötada tuleb kellaajast ja kalendripäevast olenemata.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Kiirabiarstil peab olema erialane kõrgharidus.

    Tema põhiteadmiste hulka kuuluvad erialateadmised, samuti tööoskustega seonduvate õigusaktide ja kiirabi töö dokumentatsiooni tundmine. Vaja läheb üldteadmisi sidevahendite ja infotehnoloogia abivahendite kasutamise põhimõtetest ja võimalustest.

    Põhioskustest on tähtsaim eriala valdamine. Igapäevatöös läheb tarvis võõrkeele (soovitavalt vene ja inglise keele) oskust vähemalt kesktasemel. Töös patsientidega ja nende omastega on eriti tähtsal kohal suhtlemisoskus (vajaliku teabe saamine eeldab head kuulamis- ja küsitlemisoskust, samuti tuleb osata infot edasi anda täpselt ja patsiendile arusaadavalt ning vajaduse korral patsienti rahustada ja toetada).

    Töökohustuste täitmisel tuleb osata kasutada vajalikku tarkvara, analüüsida teavet. Vähetähtsad pole juhtimisoskused kiirabibrigaadi töö suunamisel ja juhendamisel.

    Isikuomadustest on tähtsamad analüüsi- ja algatusvõime. Tuleb osata teha meeskonnatööd, võtta vastu otsuseid ja nende eest ka vastutada. Kuna kiirabitöös tuleb ette väga erinevaid olukordi, on vaja osata kiirelt muudatustega kohaneda. Töös tuleb olla täpne ja korrektne, suuta toime tulla pingeolukorras. Kuna kiirabiarstil lasub põhi-vastutus kiirabibrigaadi töö kvaliteedi eest, tuleb tal osata oma kolleege ka juhendada ja õpetada.

    Kiirabiõena töötamiseks nõutakse meditsiinist kõrg- või keskeriharidust (õe või velskri kvalifikatsioon).

    Õe põhiteadmiste hulka kuuluvad teadmised haigustest, nende tekkepõhjustest, levikust ja ravist; psühholoogiast, eetikast ja patsiendi õigustest; farmakoteraapia põhimõtetest; eri eas inimeste füüsilistest, psüühilistest ja sotsiaalsetest vajadustest; meditsiiniseadmetest. Nõutav on kiirabi tööga seonduva dokumentatsiooni tundmine.

    Põhioskuste hulka kuuluvad erialase praktilise töö oskus, töökohustuste täitmisel vajaliku tarkvara ja arvuti kasutamise oskus, oskuskasutada juhiseid ja muid abimaterjale, suutlikkus analüüsida, organiseerida, suhelda ja juhendada, teha eetilisi valikuid. Kiirabiõena töötamise eeldus on suhtlustasemel vene keele oskus.

    Kiirabiõde peab olema hea suhtleja, organiseerija ja analüüsija ning suutma teha koostööd. Kuna töö on stressirohke, tuleb tal olla hea pingetaluvusega. Töö nõuab täpsust ja korrektsust.

    Kiirabitehnikul peab olema kesk- või kesk-eriharidus. Kiirabitöö spetsiifikast arusaamiseks peab ta olema läbinud 400-tunnise kiirabitehnikute põhikoolituse. Tal peavad olema teadmised kiirabitööst ja kiirabibrigaadi töötajatele esitatavatest nõuetest. Tema põhioskuste hulka kuulub kiirabiautodel oleva varustuse tundmine ja kasutamine. Tuleb osata kasutada sidevahendeid (raadio, mobiiltelefon).

    Kiirabitehniku töö eeldab võimet vastutada, teha koostööd ülejäänud kiirabibrigaadi liikmetega, olla täpne ja korrektne. Sageli tuleb kiiresti otsustada ja olukorda analüüsida. See omakorda eeldab head pingetaluvust.

    Meditsiinieetika üldtunnustatud põhimõtete järgimine ning kiirabitöö ja patsientidega seotud teabe konfidentsiaalsusnõuetest kinnipidamine on ühine kohustus kõigile kiirabi töötajatele.

  • Haridus ja väljaõpe

    Vaata võimalusi erakorralise meditsiini arstiks ja õeks õppimiseks Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist.

    Erakorralise meditsiini alast väljaõpet õdedele saab omandada Tallinna Kiirabi juures asuvas koolituskeskuses ning täiendustsüklitena SA Tartu Kiirabi koolituskeskuses.

    Kiirabitehnikuid Eestis riiklikult ette ei valmistata. Kiirabitehnikuid koolitatakse Tartu ja Tallinna kiirabi koolituskeskustes. Koolitusel võivad osaleda kõik vähemalt keskharidusega isikud. Meditsiiniteadmisi ega kiirabitöö kogemust ei nõuta. Koolitus on suunatud kiirabis autojuhtidena töötavatele isikutele ja tuletõrjujatele-päästjatele. Suure osa õppeprogrammi mahust moodustab õppepraktika, mis toimub haiglates ja kiirabis. Koolitus lõpeb teoreetilise (test) ja praktilise eksamiga.

    Erakorralise meditsiini tehnik – nii Tartu kui ka Tallinna Tervishoiukõrgkoolis antakse aastase õppega kutseharidust, mis vastab erakorralise meditsiini tehniku kvalifikatsioonile. Nende spetsialistide kasutusvaldkond on tervishoius laiem kui kiirabitehnikutel.

    Kiirabialast täienduskoolitust pakutakse Tartu ja Tallinna kiirabi koolituskeskustes, samuti Tartu Ülikooli arstiteaduskonna täienduskeskuses. Kiirabitöötajad saavad täiendusõppena väga laia valdkonna koolitusi (sünnist surmani) ka pääste- ja suurõnnetuste tagajärgede likvideerimisega seotud koolitusi.

    Need, kes tahavad oma tööelu siduda kiirabiga, peaksid üldhariduskoolis pöörama rohkem tähelepanu bioloogiale, keemiale ja suhtlemisõpetusele. Paha pole sportimine – hea füüsiline vorm on kiirabitöötajale tähtis.

    Kiirabitöötajate väljaõppe taseme tõstmiseks korraldatakse piirkondlikes kiirabiasutustes järjepidevalt tervishoiu- ja kiirabitöötajate diplomieelset ja -järgset koolitust. Koolitajateks on sageli kiirabitöötajad ise.

  • Töövõimalused

    Tavaliselt on iga maakonna kohta vähemalt üks ning suuremates linnades ja tööstuspiirkondades lisaarstibrigaadid. Tallinnas ja Tartus paiknevad reanimobiilibrigaadid, mis osutavad kiirabiteenust kogu Eestis.

    Eesti kiirabibrigaadid on kolmeliikmelised: (kiirabibrigaadi juhiks on erakorralise meditsiini / intensiivravi ettevalmistusega arst või vastutava õe õigusega õde ning brigaadi koosseisus õde ja alarmsõiduki juhtimise õigusega kiirabitehnik, osaliselt on regioonides kvalifitseeritud tööjõu puuduse tõttu kiirabibrigaadi koosseisus õe asemel kiirabitehnik.

    Paljud meedikud töötavad personali nappuse tõttu nii kiirabis kui ka haiglas. Eriti suuremates linnades on kiirabitöötajaid alati juurde vaja.

  • Sissetulek, soodustused

    Kiirabi töötajad töötavad tunnipalga alusel. Palgakokkulepetega on kehtestatud miinumumtunnitasud.

    Lisatasusid võidakse maksta kiirabibrigaadi juhtimise ning instruktori ülesannete täitmise (arstide, õdede, praktikantide juhendamine) eest.

    Kõigile kiirabitöötajatele makstakse võimaluse korral staaži ja kvalifikatsiooni alusel lisatasu.

    Põhipalgale lisandub tasu öötöö ja ületundide eest.

    Puhkuse pikkus on kollektiivlepingu järgi 28, 30 või 35 päeva.

    Tööandjad varustavad kiirabibrigaadide töötajad varustatakse vormiriietega. Töötajad on tööandja poolt kollektiivkindlustuslepinguga kindlustatud õnnetusjuhtumi puhuks, samuti sõlmitakse vastutuskindlustusleping.

  • Lisateave

    Eesti Kiirabi Liit ühendab erakorralise meditsiini süsteemis töötavaid isikuid. Osaletakse valdkonna õigusaktide väljatöötamisel ja arenguprotsesside suunamisel. Liit korraldab erakorralise meditsiini koolitusi.

    Erakorralise Meditsiini Arstide Selts tegeleb erakorralise meditsiini arendamisega erialase ettevalmistuse parandamise, teadussaavutuste propageerimise ja praktikasse juurutamise kaudu.

    Erakorralise Meditsiini Õdede Seltsing.

    Kiirabi tööd reguleerivate seaduste loetelu:

    Kutsealakirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Kiirabi Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Arst

    Autojuht

    Meditsiiniõde