• Olulised momendid

    • Keskkonnaspetsialistid tegelevad keskkonna- ja loodushoiuga.
    • Keskkonnaspetsialistid järgivad oma töös Eesti õigusakte ning rahvusvahelisi seadusi ja leppeid.
    • Keskkonnaspetsialistide töös tuleb palju tegeleda paberimajandusega.
    • Keskkonnavaldkond on lai ja sisaldab palju ameteid.
  • Töö iseloom

    Keskkonnaspetsialistid tegelevad keskkonna- ja loodushoiuga. Nad hoolitsevad selle eest, et inimese elutegevus ei lööks looduskeskkonda tasakaalust välja. Nemad valvavad ja kontrollivad, et jälgitaks nii rahvusvahelisi kui ka kodumaised keskkonda kaitsvaid seadusi. Palju tehakse analüütilist paberitööd.

    Keskkonnaspetsialistid tegelevad laias laastus ka keskkonnateadlikkuse suurendamise ja populariseerimisega ning keskkonnauuringute ja nende analüüsimisega.

    Keskkonnaspetsialistide tööülesanded on aga erinevad. See oleneb täpsemalt ametikohast. Keskkonnaspetsialistidel on võimalik kitsamalt keskenduda mitmesugustele valdkondadele. Nende tegevusvaldkonnad on näiteks keskkonnateadus, strateegia ja arendus, keskkonnakorraldus, keskkonnaharidus, jäätmed, kalandus, jahindus, metsandus, looduskaitse, rahvusvaheline koostöö, välisrahastamine, säästev areng, vesi, välisõhu- või maapõuekaitse.

    Oluline valdkond on säästva arengu jälgimine. See tähendab, et arendatakse nii sotsiaal-, majandus-, kui ka keskkonnavaldkonda ning nõnda soovitakse tagada inimestele puhas elukeskkond.

    • Keskkonnaametis tegeletakse lubade ja litsentside haldamise, väljaandmise ja kooskõlastamisega; keskkonda puudutavate õigusaktide loomisega; keskkonnakahju heastamisega; loodusobjektide valitsemisega; metsamajandusega. Keskkonnaametil on avalikud kontorid, kuhu inimesed saavad pöörduda.

      Keskkonnaametis töötavad ametnikud, keskkonnaspetsialistid ja nõunikud.
    • Keskkonnainspektsioon kontrollib keskkonnale mõju avaldavat tegevust ja õigusaktide järgimist ning valvab keskkonna järele. Keskkonnainspektsiooni pädevuses on jälgida, kas teemakohaseid õigusakte järgitakse ning ega keegi keskkonnakahjuliku tegevusega üle piiri lähe. Vajaduse korral on nende võimuses rikkujat karistada.

      Keskkonnainspektsiooni jälgitavad valdkonnad jagunevad kolme suuremasse rühma: keskkonna-, loodus- ja kalakaitse. Tehakse järelevalvet, tegeletakse kaebustega ja leitakse lahendusi.

      Keskkonnakaitse hulka kuulub jäätmekäitluse, kemikaalide kasutuse, veekaitse, osoonkihikaitse ja pakendinõuete kontrollimine. Looduskaitse alla koondub aga metsa, loodusobjektide, ranna ja loomastiku kaitse, lisaks jahipidamise järelevalve. Nagu nimi reedab, keskendub kalakaitse kala- ja vähipüügile. Jälgitakse harrastus- ja ka kutselistpüüki ning kalalaevu Läänemerel.

    Keskkonnainspektsioonis töötavad keskkonnakaitseinspektorid ja nõunikud.

    Keskkonnaspetsialistid võivad töötada ka keskkonnakorraldust haldavate ametnikena.

    Keskkonnaspetsialiste leidub ka erasektoris, kus nad töötavad ettevõtete juures. Seal on nende ülesanne jälgida, et asutuse töö on keskkonnahoidlik ja vastab kõikidele asjakohastele seadustele. Nad analüüsivad asutuse tööd, selle tagajärgi keskkonnale ja olukorra edendamise võimalusi.

  • Töökeskkond

    Tavaliselt töötavad keskkonnaspetsialistid siseruumides. Ette võib tulla ka välistingimustes töötamist, kui analüüsimiseks külastatakse ettevõtteid, objekte või veekogusid. Keskkonnakaitseinspektoritel on õigus tegutseda Eesti riigis registreeritud laevadel sõltumata nende asukohast.

    Keskkonnaspetsialistidel on palju asjaajamist ja arvutitööd, sest nemad dokumenteerivad erialaandmebaase. Keskkonnamõjude hindamisel võivad nad kasutada erilisi aparaate ja arvutiprogramme, millega näiteks mõõta mürataset vms. Keskkonnaspetsialistide kasutuses võib olla ka näiteks GPS-seade või ametiauto. Seda kasutavad üldiselt keskkonnakaitseinspektorid.

    Võimalik on kokkupuude kemikaalide, jäätmete, reo- ja heitveega, heitgaasidega. See tähendab, et vajaduse korral tuleb kasutada kaitseriietust. Keskkonnaspetsialistide töö võib tugevalt allergilistele inimestele seetõttu ka mõnevõrra ohtlikum olla. Igapäevast kokkupuudet ohtlike ainetega aga ei esine.

    Keskkonnaspetsialistide töö ei eelda kuigi suurt füüsilist pingutust, kuid siiski piisavalt head vormi ja tervist, et jätkuks jõudu käia väljasõitudel. Töötempo võib periooditi vahelduda. Üldiselt töötatakse päevases vahetuses. Keskkonnaspetsialisti puhkus on töölepinguseaduse alusel 28 päeva, aga riigiasutuses ametnikuna töötades avaliku teenistuse seaduse alusel 35 päeva.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Keskkonnaspetsialistid on kursis keskkonnaolude ja -poliitikaga. Vajalikud on laialdased teadmised looduskeskkonnast, keemiast, bioloogiast, geograafiast ja füüsikast, aga ka matemaatikast.

    Oluline on vajalike seaduste, õigusaktide ja normatiivide tundmaõppimine, sest sellel põhineb suur osa tööst. Üks tähtsamaid seadusi on keskkonnajärelevalve seadus. Olenevalt töövaldkonnast tuleb lisaks looduskaitseseadusele tunda näiteks jäätme-, pakendi-, kemikaaliseadusi, metsandust või kalapüüki reguleerivaid seadusi.

    Kuna palju tuleb suhelda asjatundjatega välismaalt, on võõrkeelte oskus suur eelis. Keskkonnaspetsialist peaks hästi toime tulema ka keskkonna analüüsi meetoditega.

    Keskkonnaspetsialistidelt eeldatakse kohanemis- ja koostöövõimet ning head suhtlemisoskust. Head keskkonnaspetsialistid on täpsed, vastutusvõimelised ja iseseisvad – nad julgevad ise otsuseid vastu võtta. Keskkonnaspetsialistideks sobivad kohusetundlikud ja usaldusväärsed inimesed, kes hoolivad loodusest.

    Keskkonnaspetsialistidel on võimalik taotleda keskkonnajuhtimise spetsialisti kutsestandardit, mis näitab töötaja oskusi ja võib töö otsimisel marjaks ära kuluda. Uuri lähemalt kutsestandardi nõuete ja süsteemi kohta keskkonnajuhtimise spetsialisti kutsestandardi alamlehelt, mis asub Kutsekoja kodulehel.

  • Haridus ja väljaõpe

    Keskkonnaspetsialistidelt eeldatud haridustase oleneb nende töökohast. Mõnele ametikohale, nagu keskkonnakaitseinspektor, otsest väljaõpet haridusasutuses ei tehta. Sellele ametikohale tööle asujad õpetatakse kohapeal välja. Väljaõpe sisaldab koolitusi ja mentori juhendamist.

    Keskkonnaspetsialistidelt eeldatakse minimaalselt keskharidust ja keskkonnajuhtimiskoolituse läbimist. Kuid levinumalt eelistatakse töötajate palkamisel keskkonna-, loodus- või mõne spetsiifilise loodusalase kõrgharidusega kandidaate. Otsi sobivat õppeasutust Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist ja kutsehariduse veebilehelt.

    Üldhariduskoolis tasub keskkonnaspetsialisti tööst huvituval noorel erilise hoolega õppida kõiki loodusaineid ja matemaatikat. Samuti tuleks tähelepanelikult suhtuda keelte õppimisse. Paremini orienteeruda aitab ka näiteks osavõtt väljasõitudest loodusobjektidele. Igasugune kokkupuude reaalsete tööobjektidega annab tööturul eelise.

    Keskkonnaspetsialistidel tuleks kemikaalide käitlemiseks läbida täienduskoolitus. End tuleks arendada ka keskkonnakoolitustel, mida korraldavad erialaühendused.

  • Töövõimalused

    Keskkonnaspetsialistid võivad olla palgatöötajad nii avalikus kui ka erasektoris. Paljud keskkonnaspetsialistid töötavad otseselt või kaudselt ametnikena Keskkonnaministeeriumi alluvuses. Keskkonnateenistused paiknevad igas maakonnas. Keskkonnakaitseinspektorid töötavad üldjuhul riigiasutustes.

    Keskkonnaspetsialistid võivad aga oma oskused proovile panna eraettevõttes, kus nende ülesanne on jälgida ettevõtte keskkondlikku toimetulekut.

    Keskkonnaasjatundjatel on võimalik oma eriala sees mitmesuguseid ameteid katsetada, näiteks siirduda eraettevõttest riigiasutusse või vastupidi. Mida paremini tullakse toime erinevates valdkondades, seda suuremad on võimalused proovida mitmesuguseid töökohti.

    Väljavaated keskkonna alal töötamiseks on paljulubavad. Valdkond on endiselt päevakajaline ja looduse kaitsmisele pannakse ühiskonnale suurt rõhku.

  • Sissetulek, soodustused

    Keskkonnaspetsialistide kuupalk oleneb nende ametikohast.

    Vajalike töövahenditega, nagu ametiauto, erimõõdikud vms, varustab keskkonnakaitseinspektorit tavaliselt tööandja. Üldjuhul hoolitseb tööandja ka töötaja koolituste eest.

    Avalikus sektoris töötavate keskkonnaspetsialistide 35-päevane puhkus on mõnevõrra pikem kui erasektori töötajatel.

  • Lisateave

    Haakuvad aga ka teised loodusteadustega ja inseneritehnikaga seotud tööd.

    Keskkonnakorraldust riigis juhib Keskkonnaministeerium.

    Keskkonna varade kasutamise järelevalvet juhib Keskkonnainspektsioon.

    Keskkonnategevust ja -koolitusi korraldab Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon.

    Keskkonnakaitse juriidilist poolt korraldab Keskkonnaamet.

    Keskkonnaandmeid kogub Keskkonnateabe Keskus.

    Keskkonnainvesteeringuid korraldab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

    Keskkonnateadlikkuse tõstmise ja säästva eluviisi populariseerimisega tegeleb MTÜ Ökokratt.

    Keskkonnakaitse aastaraamatus (2011) on rohkelt teavet keskkonnakaitse kohta.

    Mõned tähtsamad keskkonda puudutavad seadused:

    Põhjalikum ja täpsem ülevaade keskkonda puudutavatest seadustest on Riigi Teataja veebilehe keskkonnaõiguse alamlehel.

    Fotod: Keskkonnainspektsioon

    Kirjeldust on uuendatud 2012.a koostöös Keskkonnainspektsiooniga.

  • Lähedased ametid

    Keskkonnainspektor

    Meteoroloog

    Mäeinsener. Mäeinsener on kõrgharidusega maapõue asjatundja, kes korraldab ja juhib erinevaid mäetöid – näiteks kavandab uusi kaevandusi, karjääre ning allmaaehitisi. Mäeinseneri töö on väga vastutusrikas, ...

    Loe täpsemalt »

    Geodeet. Geodeet ehk maamõõtja mõõdab ning kaardistab maatükke, märgib hooneid ja rajatisi ning kontrollib, et need valmiksid projekti järgi. Geodeedi oskusi läheb vaja igal pool, kus hakatakse ehitama hooneid, maanteid v&oti...

    Loe täpsemalt »