• Olulised momendid

    • Keskkonnakaitseinspektor valvab keskkonnanõuete täitmise järele.
    • Keskkonnakaitseinspektor töötab arvutiga ja käib ka väliobjektidel.
    • Keskkonnakaitseinspektori töö on vastutusrikas.
    • Keskkonnakaitseinspektor toetub töös õigusaktidele.
  • Töö iseloom

    Keskkonnakaitseinspektor on kui keskkonnapolitsei – tema tegeleb keskkonnakaitsega keskkonnajärelevalve kaudu. Ta juhendab ja kontrollib keskkonnanõuete täitmist, et ei kahjustataks keskkonda ega ohustataks seega inimeste elu, tervist või vara.

    Keskkonnajärelevalve sisaldabkeskkonnakaitse ja -kasutamisenõuetest kinnipidamise kontrollimist, väärtegude menetlemist, haldusmenetlust, esmaseid menetlustoiminguid kriminaalasjades ning keskkonnakahjude ja saastetasude arvestamist ning sissenõudmist.

    Keskkonnakaitseinspektori jälgimise all on nii eraisikute kui ka asutuste, sealjuures riigiasutuste ja omavalitsuste tegevus maismaal ning veekogudel. Keskkonnakaitseinspektor teeb keskkonnaseiret – võtab proove, teeb mõõtmisi, kontrollib vajalikke dokumente.

    Kui keskkonnakaitseinspektor avastab ebaseadusliku tegevuse, annab ta õigusrikkujale tema tegevuse lubamatusest märku ning teeb korralduse tegevus lõpetada. Vajaduse korral viib keskkonnakaitseinspektor läbi väärteomenetlust või edastab teavet ja materjali menetluspädevusega asutusele. Kui vaja, osaleb ta ka ise volituse alusel kohtumenetluses või määrab ise trahvi, näiteks firmale, kes paiskab õhku liiga palju saasteaineid.

    Keskkonnakaitseinspektori tööst ligi pool on vaja teha arvutiga. Sageli tuleb tal sõita objektile, kus ta hindab proovide ja mõõtmiste abil olukorda ning suhtleb rikkujatega. Suhteliselt palju tuleb käia looduses veekogude juures, et kala- ja vähipüügiseaduste järgimisel silma peal hoida. Samuti kontrollitakse tootmis- ja teenindusettevõtteid.

    Keskkonnakaitsesse mahub paarkümmend valdkonda, mis jagunevad kolmeks laiemaks põhivaldkonnaks: keskkonna-, loodus- ja kalakaitse.

    Keskkonnakaitse hulka kuulub jäätmekäitluse, kemikaalide kasutuse, veekaitse, osoonikihikaitse ja pakendinõuete kontrollimine. Looduskaitse alla koondub aga metsa, loodusobjektide, ranna ja loomastiku kaitse, lisaks jahipidamise järelevalve. Nagu nimigi reedab, keskendub kalakaitse kala- ja vähipüügile. Jälgitakse harrastuspüüki ja ka kutselist püüki, kalalaevu Läänemerel.

  • Töökeskkond

    Keskkonnakaitseinspektor teeb tööd dokumentidega sisetingimustes, ent tegutseda tuleb ka väljas, kui minnakse objekti kontrollima. Sageli tuleb minna metsa või veekogudele, olenevalt töövaldkonnast.

    Keskkonnakaitseinspektoritel on õigus vabalt tegutseda Eesti jurisdiktsiooni all olevatel ja riigis registreeritud laevadel sõltumata nende asukohast. Igale keskkonnakaitseinspektorile on määratud oma kontrollvaldkond: keskkonna-, loodus- või kalakaitse.

    Töövahendid olenevad valdkonnast ja objektist. Need võivad olla näiteks autod, laevad, kaatrid, muud ujuvahendid, ATV-d, menetlusbussid, aga ka väiksemad vee- või heitgaasiproovi võtmise riistad. Keskkonnakaitseinspektori käsutuses on arvutid koos tööks vajalike andmebaasidega.

    Töötamisel kannab ta vormiriietust. Töötades peab tal kaasas olema töötõend ja vasest ümmargune tunnusmärk, mis meenutab šerifi märki. Riigi ja kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor, kelle töökohustus on kasvava metsa, uluki- ja kalavarude kaitse, võib ametiülesannete täitmisel kanda teenistusrelva ning kasutada erivahendina ka käeraudu.

    Keskkonnakaitseinspektori tööaeg on u 40 tundi nädalas. Eriolukorras võib juhtuda, et tuleb objektile minna ka teistel aegadel, vajaduse korral ööselgi. Riigiasutuses töötavate keskkonnakaitseinspektorite põhipuhkus on 35 päeva.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Keskkonnakaitseinspektoril peavad olema olenevalt töövaldkonnast põhjalikud teadmised loodusest ja insenertehnilistest süsteemidest.

    Asendamatult tähtis on seaduste, õigusaktide ja normatiivide tundmaõppimine, sest sellel põhineb suur osa tööst. Üks tähtsamaid seadusi on keskkonnajärelevalve seadus. Olenevalt töövaldkonnast tuleb lisaks looduskaitseseadusele tunda näiteks jäätme-, pakendi- ja kemikaaliseadusi ning metsandust puudutavaid või kalapüüki reguleerivaid seadusi.

    Vajalikud on arvuti- ja keeleoskus ning kehtiv autojuhiluba, et käia objektidel. Keeleoskus on vajalik näiteks suhtlemiseks rikkujatega, kes eesti keelt ei oska.

    Keskkonnakaitseinspektoriks sobib eelkõige inimene, kes armastab loodust. Heal keskkonnakaitseinspektoril jagub otsustus- ja vastutusvõimet. Tema valikutel võivad olla mõjukad tagajärjed. Keskkonnakaitseinspektor on hea analüüsi- ja algatusvõimega.

    Töö on stressirohke. Ette võib tulla konflikte seadusrikkujatega – sellised olukorrad nõuavad head suhtlemisoskust, pingetaluvust, julgust ja enesekehtestamist.

    Keskkonnakaitseinspektor peaks olema heas füüsilises vormis ja ta tervis peaks võimaldama käia väljasõitudel, mis moodustab ligi poole tööajast.

  • Haridus ja väljaõpe

    Õppeasutustes puudub keskkonnakaitseinspektori eriala. Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektori ametikohale asujad õpetatakse välja kohapeal. Väljaõpe sisaldab koolitusi ja mentori juhendamist.

    Ometi on hariduse omandamine suureks abiks. Õppida võiks näiteks keskkonnakaitse eriala või metsanduse, looduse ja keskkonnaga seonduvaid erialasid. Keskkonnakaitseinspektorile kasulikke teadmisi saab omandada nii kutse- kui ka kõrghariduse tasemel. Otsi sobivat õppeasutust kõrgkoolide õppekavade andmebaasist või kutsekoolide veebilehelt.

    Üldhariduskoolis tasub tulevasel keskkonnakaitseinspektoril iseäranis hästi õppida kõiki loodusaineid ja matemaatikat. Samuti tasuks tähelepanelikult suhtuda keelte õppimisse. Paremini orienteeruda aitab ka näiteks osavõtt väljasõitudest loodusobjektidele, matkadele. Igasugune kokkupuude reaalsete tööobjektidega annab tööturul suure eelise.

    Kasulik oleks end arendada keskkonnakoolitustel, mida korraldavad erialaühendused.

  • Töövõimalused

    Keskkonnakaitseinspektor leiab tööd eelkõige avalikus sektoris. Töötada saab kohalike omavalitsuste juures, kaitsealadel, Keskkonnaametis ja Keskkonnainspektsioonis. Võimalik on aga töötada ka firmades keskkonnanõunikuna.

    Keskkonnakaitseinspektor võib tõusta ametiredelil vanem- või juhtivinspektoriks. Samas võib ta ka laiendada oma oskusi ja teadmisi, valides uue valdkonna, millele keskenduda.

    Keskkonnakaitse valdkond areneb pidevalt ja on ühiskonnas väga tähtsal kohal. See annab valdkonnaga tegelejatele palju võimalusi.

  • Sissetulek, soodustused

    Keskkonnakaitseinspektori kuupalk oleneb ametikohast.

    Vajalike töövahenditega, sealhulgas ametiauto või GPS-seadmetega varustab keskkonnakaitseinspektorit tavaliselt tööandja. Üldjuhul hoolitseb tööandja ka töötaja koolituste eest.

    Avalikus sektoris töötavate keskkonnakaitseinspektorite 35-päevane puhkus on mõnevõrra pikem kui erasektori töötajatel.

  • Lisateave

    Haakuvad aga ka teised loodusteaduste ja inseneritehnikaga seotud ametid.

    Keskkonnakorraldust riigis juhib Keskkonnaministeerium.

    Keskkonna varade kasutamise järelevalvet juhib Keskkonnainspektsioon.

    Keskkonnategevust ja -koolitusi korraldab Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon.

    Keskkonnakaitse juriidilist poolt korraldab Keskkonnaamet.

    Keskkonnaandmeid kogub Keskkonnateabe Keskus.

    Keskkonnainvesteeringuid korraldab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

    Keskkonnateadlikkuse tõstmise ja säästva eluviisi populariseerimisega tegeleb MTÜ Ökokratt.

    Keskkonnakaitse aastaraamatus (2011) on rohkelt teavet keskkonnakaitse kohta.

    Mõned tähtsamad keskkonda puudutavad seadused:

    Põhjalikum ja täpsem ülevaade keskkonnaseadustest on Riigi Teataja veebilehe keskkonnaõiguse alamlehel.

    Fotod: Keskkonnainspektsioon

    Kirjeldust on uuendatud 2012. aastal koostöös Keskkonnainspektsiooniga.

  • Lähedased ametid

    Meteoroloog

    Mäeinsener. Mäeinsener on kõrgharidusega maapõue asjatundja, kes korraldab ja juhib erinevaid mäetöid – näiteks kavandab uusi kaevandusi, karjääre ning allmaaehitisi. Mäeinseneri töö on väga vastutusrikas, ...

    Loe täpsemalt »

    Geodeet. Geodeet ehk maamõõtja mõõdab ning kaardistab maatükke, märgib hooneid ja rajatisi ning kontrollib, et need valmiksid projekti järgi. Geodeedi oskusi läheb vaja igal pool, kus hakatakse ehitama hooneid, maanteid v&oti...

    Loe täpsemalt »

    Keskkonnaspetsialist