Keemiatööstuse spetsialistid

Prindi Keemiatööstuse spetsialistid
  • Olulised momendid

    • Kogu meid ümbritsev keskkond – looduslik või inimese tehtud – koosneb keemilistest elementidest ning keemikud uurivad erinevate ainete koostist, omadusi ja reaktsioone.
    • Keemiauuringud on aidanud avastada ja sünteesida väga palju aineid ning arendada tooteid (nt sünteeskiud, värvid, ravimid, kosmeetika, elektroonikakomponendid).
    • Keemiku töö on mitmekesine ja huvitav ning sobib inimesele, kellel on huvi reaalainete ja uurimistöö vastu.
  • Töö iseloom

    Keemikud uurivad ainete koostist, ehitust ja omadusi. Neid huvitab, miks ja kuidas ained omavahel reageerivad ning mis kasu need reaktsioonid inimtegevusele tooksid. Nad otsivad võimalusi uute ainete valmistamiseks ja kindlakstegemiseks.

    Keemiatööstuse spetsialistide tööülesanded olenevad sellest, millises valdkonnas ja kellena nad töötavad.

    Keemiaprotsesside operaatorite põhiülesanne on tagada keemiliste tootmisprotsesside ja tehnoloogiaseadmete talitluse kvaliteet. Töö oleneb ettevõtte toodangust ja tootmisprotsessist. Näiteks võib olla operaatori ülesanne jälgida põlevkivi töötlemist, kemikaalide, ravimite, hügieenivahendite ja teiste keemiatoodete tootmist või metallesemete viimistlemiseks kasutatavate masinate tööd.

    Suuremate kogemustega töötaja korraldab lisaks tootmisprotsessi, juhendab töötajaid, analüüsib ja korrigeerib tehnoloogiaprotsessi ning kontrollib tööohutust.

    Keemiaprotsesside operaatori ametinimetus võib olla masinist, reaktoritööline, protsessioperaator, protsessijuht, keemilise sünteesi juht, vanemoperaator.

    Laborandid analüüsivad tooraineid, materjale ja valmistoodangut. Nad võivad analüüsida vee- ja pinnaseproove, toiduainete ja jookide kvaliteeti, ravimite ja kosmeetikatoodete koostist ning vereproove. Laborandi enam levinud ametinimetused on laborant, vanemlaborant ja keemilise analüüsi laborant.

    Keemiatööstuses töötavad ka laborianalüütikud, kelle töö sarnaneb laborandi omaga, kuid nende tööülesandeid on laiendatud, sest peale katsete on laborianalüütikute ülesanne andmeid analüüsida ja tõlgendada. Oma töös kasutavad nad laborantidelt saadud andmeid ja sageli sarnaneb nende töö keemiatehnoloogi ametiga.

    Keemiatehnoloogid tegelevad tootearenduse ja analüüsimetoodika arendusega. Kui laborandi töö on enamasti analüüside tegemine katse juhtnööre järgides, siis keemiatehnoloogi töö on loov ehk sündima peaks midagi uut. Keemiatehnoloogide tööülesanded olenevad konkreetsest töökohast, kuid üldjuhul on keemikud spetsialiseerunud kindlale alale.

    • Analüütikud eraldavad proovides segu komponente ning identifitseerivad aineid. Näiteks määravad nad keemiliste saastajate olemasolu ja hulka õhus, vees, toidus, pinnases ning mujal.
    • Orgaanikud uurivad süsinikahelal põhinevate ühendite struktuuri, omadusi ja koostist ning nende omavahelisi reaktsioone (ravimid, plast, elastomeerid).
    • Anorgaanikud uurivad anorgaanilisi ühendeid, näiteks selliseid, mida kasutatakse elektroonikas (erinevad kristalsed ühendid).
    • Füsiko-keemikud uurivad aatomite ja molekulide füüsikalisi omadusi ning selgitavad, kas ja kuidas keemiline reaktsioon toimub. Nende töö tulemuseks võib näiteks olla uus ja parem energiaallikas.
    • Materjalikeemikud (ka materjaliteadlane) uurivad materjalide omaduste ja struktuuri seoseid ning selle alusel arendavad välja uusi materjale. Materjaliteadus hõlmab materjale, mida kasutatakse autodest, lennukitest ja sildadest kuni rõivaste ning majapidamistarveteni.
    • Biokeemiku töö hõlmab bioloogiat ja keemiat. Uuritakse keemilisi ühendeid, nende reaktsioone ja vastastikust toimet elusorganismides.

    Pidevalt laienevad keemia need valdkonnad, mis hõlmavad ka teisi loodusteadusi. Selle tulemusena teevad omavahel koostööd bioloogid, füüsikud, insenerid, arvutispetsialistid ja keemikud.

    Teatud aladel kuulub keemikute ülesannete hulka ka müügi- ja turundusega seotud tegevus. Keemikud võivad töötada laboriseadmete ja -vahendite (kemikaalid, reaktiivid) müüjana või turustada farmaatsiatooteid (ravimiesitleja).

    Osas laborites tuleb suhelda ka klientidega (nt kaevu omanik võib viia veeproovi tervisekaitse- või keskkonnalaborisse).

  • Töökeskkond

    Suurema osa tööajast veedab keemik ruumis, mõnikord tuleb töötada ka välitingimustes (proovide võtmine ja välimõõtmine). Olenevalt valdkonnast võivad keemikute töökeskkonna tingimused varieeruda.

    Keemiaprotsessi operaatorite töökeskkondon tehase tootmisruumid. Ümbruses võib olla müra, vibratsiooni, kemikaalidest tulenevaid spetsiifilisi lõhnu jm. Töö on siiski suuresti automatiseeritud, mistõttu suur osa tööajast võib mööduda puldi taga arvutiekraani jälgides. Operaatori töövahendid on pumbad, kompressorid, kõrgrõhuaparaadid, reaktorid, soojusprotsessiaparaadid (ahjud, külmutusseadmed), purustid, ainete transpordiseadmed (konveierid, elevaatorid) jms.

    Laborandid ja keemiatehnoloogid töötavad teadusasutuste või tööstusettevõtete keemialaboris. Laboritöö igapäevased töövahendid on laborinõud, mõõtenõud ja -vahendid, elektriseadmed, gaasipõletid, kaalud jms. Nüüdisaegsetes keemiauuringutes kasutatakse abivahendina arvutitehnikat.

    Keemiatööstuses käideldakse kergestisüttivaid gaase, vedelikke ja tahkeid aineid mitme protsessi puhul. Nende protsesside tulemusena võivad tekkida plahvatavad segud. Seega võib olla töö keemiatööstuses ohtlik ning nõuab tööohutusnõuete ranget täitmist, täpsust ja kiiret reageerimisvõimet avariiolukorras. Kemikaalidega peaksid ettevaatlikud olema allergikud ja astmaatikud, et nende terviseseisund ei halveneks.

    Operaatorina võib töötada alates 18. eluaastast, samuti peavad kõik operaatorid käima korrapäraselt tervisekontrollis, et ennetada võimalikke haigusi (nahaekseem, hingamisteede ärritusnähud, allergiline bronhiit, tolmust tulenev astma, kopsupõletik, silmapõletik jms).

    Töötajatele on ette nähtud spetsiaalne tööriietus ja isikukaitsevahendid.

    Üldjuhul töötatakse tavapärasel ajal, aga tootmises tuleb pideva tööprotsessi eripära tõttu töötada ka muul ajal. Töö võib toimuda mitmes vahetuses, mis eeldab valmisolekut öötööks. Vahetustöö korral ei lange puhkepäevad alati nädalavahetusele.

    Kõrgkoolides või uurimislaborites töötavatel keemikutel tuleb käia ka seminaridel ja konverentsidel, mis eeldab reisimisvalmidust.

    Vaimse töö osa on keemiku töös päris suur, füüsiline osa järjest väheneb. Enamikus kohtades on töö vaheldusrikas, rutiinse osa tööst teevad tavaliselt laborandid.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Keemiatööstuses töötamine eeldab teadmisi keemiast, matemaatikast ja füüsikast. Nad peavad tundma kutsealaterminoloogiat, keemiatööstuse seadmeid, tootmises kasutatavaid aineid, valmistoodangute füüsikalis-keemilisi omadusi ning tootmises rakendatavate keemiliste protsesside olemust ja sisu. Oluline on tunda kemikaalide märgistuse põhimõtteid ning nõudeid, mis on kehtestatud kemikaalide vastuvõtule ja ladustamisele.

    Keemiaprotsesside operaatorina pead lisaks tundma tooraineid, oskamakasutada tehnoloogiaseadmeid ja juhtida tehnoloogiaprotsesse. Lisaks tuleb tunda laboritöö tehnikat ning kutsealaga seotud metalli- ja plastitöid.

    Laborandi ja keemiatehnoloogi töö eeldab väga head laboritöö oskust – valmistada, puhastada ja analüüsida keemilisi ühendeid. Samuti peavad nad oskama kasutada laboriaparatuuri ja -seadmeid.

    Töö kemikaalidega nõuab tööohutusnõuete järgimist ning isikukaitse- ja ohutustehniliste vahendite kasutamist. Väga oluline on kemikaalidega ümberkäimise oskus ning nõuetekohane jäätmete käitlemine.

    Keemiatööstuses töötamine eeldab selliseid isikuomadusi nagu iseseisva meeskonnatöö oskus, täpsus, korrektsus, vastutustunne ja rutiinitaluvus. Tööga edukat toimetulekut toetavad silmamälu, loogiline mõtlemine, üldistus- ja analüüsivõime. Keemia valdkonna kiire areng ja automatiseerimine eeldab võimet ning tahet arendada oma kutseoskusi.

    Keemik peab pidevalt kursis olema teaduse uusimate saavutuste ja teooriaga ning oskama uurimustest saadud andmeid igapäevaeluga sobitada. See eeldab eriala arengu pidevat jälgimist. Kasu on heast keeleoskusest, eriti inglise keelest, sest selle valdkonna uusimad saavutused on tavaliselt kättesaadavad ingliskeelsetes ajakirjades või internetis. Keemikul tuleb olla kursis teaduskirjandusega ja osata seda kriitiliselt kasutada.

    Keemiatööstuse töötajate kutseoskusnõudeid on täpsemalt kirjeldatud järgmistes kutsestandardites:

  • Haridus ja väljaõpe

    Keemikuks saab enamasti õppida kõrgkoolis, kuid laborandi teadmisi on võimalik omandada ka mõnes kutsehariduskeskuses.

    Otsi sobivat kooli Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist ja kutsehariduse veebilehelt.

    Keemiaprotsesside operaatori tööks vajalikke oskusi on võimalik omandada ka ettevõtete korraldatud kursustel ja meistrite juhendamisel praktilise töö käigus. Kohapealne väljaõpe võib kesta 1–4 kuud olenevalt konkreetsest töökohast ja töötaja varasemast töökogemusest selles valdkonnas. Kui tööandja on kehtestanud vastava korra, tuleb väljaõppe lõpus teha eksam ja alles peale edukalt sooritatud eksamit lubatakse töötaja iseseisvale tööle.

    Keemikud peavad pidevalt kursis olema teaduse uusimate saavutustega ning nende töös on väga oluline osaleda teaduskonverentsidel Eestis ja välismaal.

    Koolinoorel, kellele pakub huvi tulevikus töötada keemiaprotsesside operaatori või laborandina, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata keemiale, matemaatikale ja füüsikale.

  • Töövõimalused

    Keemikuna võid leida tööd:

    • keemiatööstusettevõtetes (tarbe- ja tööstuskeemiatööstus, värvi-lakitööstus, paberi- ja tselluloositööstus, põlevkivi töötlemine, farmaatsia- ja toiduainetööstus);
    • veepuhastusjaamades, tööstus- ja olmejäätmete käitlemise ettevõtetes;
    • tootmis-, katse- ja uurimislaborites, samuti riiklikes laborites (keskkonnauuringute ja tervisekaitseinspektsiooni laborid, veterinaar-, toidu- ja teised meditsiinilaborid, veevärgiettevõtete laborid jt);
    • teadusasutustes ja kõrgkoolides;
    • keemiaõpetajana koolis, keemiavaldkonna koolitaja või õppematerjali loojana.

    Kõrgharidusega keemikutel avaneb sageli ka võimalus töötada rahvusvahelistes ülikoolides õppejõudude ja teaduritena või õppida sealses doktorantuuris.

    Suurem osa Eesti keemiatööstusest on koondunud Ida-Virumaale, kus enamik ettevõtteid tegeleb põlevkivi termilise töötlemisega. Lisaks toodetakse Eestis kodukeemia- ja kosmeetikatooteid. Tugev on veel ehituskeemiasektor, kus toodetakse ehitusvärve ja -lakke.

    Keemiatööstus on tööhõive poolest suhteliselt stabiilne tööstusharu – ühest küljest tootmine mõõdukalt kasvab, kuid samas toimub ka pidev automatiseerimine, seega pole ette näha ei hüppelist tööjõu vajaduse vähenemist ega suurenemist. Samas suureneb Ida-Virumaal nõudlus vene keelt oskavate keemiaprotsesside operaatorite järele, sest töötajaskond vananeb.

    Eestis on keemiatööstuse osatähtsus üsna tagasihoidlik, kuid Saksamaal või ka Aasias on väga tugevad keemiatööstused ning vajadus keemikute järele suhteliselt suur.

  • Sissetulek, soodustused

    Keemiatööstuse töölistel on enamasti kindel kuupalk, millele võivad lisanduda lisatasud õhtusel ja öisel ajal töötamise ning ületundide eest. Töötasu suurus oleneb konkreetsest ettevõttest, piirkonnast, töö sisust ja töötaja kvalifikatsioonist.

    Sageli sõltuvad keemikute sissetulekud ka teadustööde rahastamisest. Eraettevõtluses, kui keemik tegeleb müügitööga, võib palk oleneda ka läbimüügist.

  • Lisateave

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Keemiatööstuse Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Bioloog. Bioloog on elu ja elusorganisme uuriv teadlane, keda huvitab elusolendite ehitus, talitlus, suhted ning päritolu. Bioloog võib uurida elu nii molekulide kui ka suurte maaalade või merede tasandil. Bioloogi töö on aluseks toi...

    Loe täpsemalt »

    Füüsik. Füüsik uurib looduse seaduspärasusi ja püüab mõista, kuidas maailm toimib. Saadud teadmisi kasutab füüsik uute tehnoloogiate väljatöötamiseks. Tänu füüsikale on olemas laserid, nanotehnoloogia ja...

    Loe täpsemalt »

    Meditsiinilabori töötaja