Keeletoimetaja

Prindi
  • Olulised momendid

    • Keeletoimetajad toimetavad raamatuid, artikleid ja muid tekste. Kuigi tööd tehakse enamasti arvutis, toimetatakse tekste ka paberil (näiteks trükieelse faili korrektuur) ja seega on vaja selgeks õppida korrektuurimärgid.
    • Keeletoimetaja on nagu intellektuaalne koristaja – tema töö on aidata autoril korrastada tema mõtted ja ideed, panna need lugejale sobivasse vormi ning seista hea teksti keelelise ja vormilise korrektsuse eest.
    • Keeletoimetaja on ka nagu õpetaja, kes hea keelekasutuse kaudu harib nii lugejaid kui ka töökaaslasi.

  • Töö iseloom

    Keeletoimetaja tööd võib teha kas põhi- või kõrvaltööna, osa keeletoimetajaid töötab eraettevõtjana. Ajalehes ja ajakirjas töötavad nii keeletoimetaja kui ka toimetaja ning nende tööülesandeid on sageli keeruline eristada, sest peale tekstitüübi oleneb tööjaotus tööandjaga kokku lepitud töökorraldusest.

    Keeletoimetaja teeb teksti ladusaks ja üheselt arusaadavaks. Vajaduse korral sõnastab ta laused ümber, et need vastaksid keelereeglitele ja oleksid stiililt ühtsed. Ta parandab sõnajärge ja -valikut (nt kui on eksitud sõnade tähendusega), õigekeelsus-, stiili- ja loogikavead, kontrollib terminite õigsust ning ühtlustab oskussõnavara kasutamist.

    Peale keelekohmakuste silumise peab keeletoimetaja kontrollima fakte ja tegema ettepanekuid teksti ülesehituse kohta (toimetamine lõigu tasandil). Sageli hõlmab keeletoimetamine ka tehnilist viimistlemist (jutumärgid, reavahe, teksti äärised, kirjatüüp jt).

    Mõistagi on suur vahe, kas tuleb toimetada ilukirjandus- või tarbeteksti (teadustekst, seadusetekst jt). Silmaring ja valdkonnateadmised tulevad kasuks iga teksti toimetamisel. Tõlketeksti toimetamine nõuab nii lähte- kui ka tõlkekeele tundmist. Tõlketekstide puhul tuleb toimetajal kontrollida tõlketeksti vastavust algtekstile, st kas algteksti mõte on tõlkes õigesti ja midagi vahele jätmata edasi antud.

    Tõlketeksti toimetaja teeb koostööd teksti autori või tõlkijaga ja (sisu)toimetajaga.

  • Töökeskkond

    Enamik keeletoimetaja tööajast möödub arvutiekraani ees. Keeletoimetaja võib töötada ka kodus. Tööandjale ja teksti autorile on ta teabevahetuseks sel juhul kättesaadav tänapäevaste e-suhtluskanalite (Skype, Viber jpt) kaudu. Kui keeletoimetamist teha tõlkebüroole kõrvaltööna, peab keeletoimetaja samamoodi olema pidevalt kättesaadav ja sageli arvestama lühikese tähtajaga.
    Erinõudeid keeletoimetaja tervisele ei ole. Kuna sageli tuleb uurida allikaid nii internetis kui ka paberil (nt sõnaraamatud, andmebaasid, teatmeteosed), võib pidev teksti lugemine ja parandamine arvutis või väljatrükil mõjuda silmadele üsna koormavalt. Pidev koormus silmadele võib halvendada nägemist või põhjustada silmade valulikkust ja kuivust

    Kui pidevalt töötada istudes, põhjustab see eelkõige selja- ja kaelavaevusi. Seepärast on väga tähtis, et töökoht oleks ergonoomiline (tooli kõrgus vastavuses laua kõrgusega, võimalus töötada seistes, kuvari resolutsioon, töökoha valgustus, randmetugi jts) ja et töösse tehtaks kindla aja tagant puhkepause.

    Tööaeg, mis võib olla üsna erinev, oleneb eelkõige töökohast ja sellest, kas keeletoimetamist tehakse põhi- või kõrvaltööna. Üleriigilise päevalehe keeletoimetaja töötab näiteks pärastlõunast hilisõhtuni.
    Kokku lepitud tähtajast kinnipidamiseks võib keeletoimetajal olla teinekord vaja töötada ka õhtul ja puhkepäevadel. Kõige ebaühtlasem koormus on ajakirjade ja käsiraamatute keeletoimetajail, sest töö kipub kuhjuma ikka vahetult enne väljaande trükkiandmist.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Heaks keeletoimetajaks saadakse aastate jooksul ametikogemuse ja pideva enesetäiendamisega. Vajalikud on keelte valdamine, kirjalik ja suuline väljendusoskus, iseseisvus, analüüsi- ja sünteesivõime – oskus analüüsida nii teksti keelelist külge kui ka teavet üldisemalt, märgata loogilisi vastuolusid. Keeletoimetaja peab oskama toimetada teiste autorite tekste ja tundma korrektse eestikeelse teksti koostamise põhimõtteid.
    Keeletoimetaja ametis tuleb end kursis hoida keele- ja õigekirjareeglite muudatustega. Suur lugemus ja avar silmaring aitavad arendada keele- ja stiilitaju, mis on keeletoimetaja töös esmatähtsad.
    Tõlketeoste toimetamisel on vajalik tõlkekeele korralik valdamine. Enamik keeletoimetajaid kasutab oma töös nii veebi- kui ka paberallikaid, seega tuleb vallata kunsti leida usaldusväärne teave võimalikult kiiresti.

    Hea suhtlemisoskus võimaldab keeletoimetajal oma parandusi autorile ja tõlkijale paremini selgitada.
    Töö eeldab täpsust, kiirust, kannatlikkust, kohusetunnet, tähelepanu detailide suhtes ja oskust märgata trükivigu. Tähtis on ka pinge- ja rutiinitaluvus.

  • Haridus ja väljaõpe

     

    Üldiselt on keeletoimetajal eesti filoloogi haridus, kuid on võimalik eraldi õppida ka just keeletoimetajaks.

    Otsi sobivat kooli kõrgkoolide andmebaasist.

    Pärast õpingud keeletoimetaja magistrantuuris on õpinguid võimalik jätkata näiteks lingvistika doktoriõppes.

    Gümnaasiumis tuleks toimetajatööst huvitatuil pöörata suuremat tähelepanu eesti keelele, võõrkeeltele, kodanikuõpetusele ning aja- ja kultuuriloole. Kindlasti tuleb kasuks koolilehe toimetamine.

  • Töövõimalused

    Suurem osa keeletoimetajatest leiab rakendust raamatute, ajakirjade, ajalehtede ja muude väljaannete toimetustes. Nõudlus toimetamistöö järele on suur ka Euroopa Liidu tekstidega tegelevais institutsioonides ning oskussõnavara, keelekorralduse ja keelehoolde alal. Samuti vajavad keeletoimetajaid tõlkebürood, ministeeriumid jt tekstiloomega kokku puutuvad asutused. Mõned keeletoimetajad tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana või asutavad oma osaühingu, tehes sel moel lepingulisi töid.

    Kirjastamine on Eesti loomemajanduse kõige suurem valdkond. Suuremad kirjastused paiknevad Tallinnas ja Tartus. Elu on näidanud, et enamikus tekstiloomeasutustes vajatakse häid keeletoimetajaid alati.

  • Sissetulek, soodustused

    Kirjastamine on Eesti loomemajanduse kõige suurem valdkond. Suurem osa keele-toimetajatest leiabki rakendust raamatute, ajakirjade, ajalehtede ja muude väljaannete toimetustes, enamik raamatukirjastuste keeletoimetajatest on aga vabakutselised ega tööta kohapeal. Suuremad kirjastused paiknevad Tallinnas ja Tartus.

    Nõudlus toimetamistöö järele on suur asutustes, mis tegelevad Euroopa Liidu tekstidega (näiteks Eesti Pank, tõlkebürood), kuid ka ELi institutsioonides endis ning oskussõnavara, keelekorralduse ja keelehoolde alal.

    Keeletoimetajaid vajavad tõlkebürood, ministeeriumid jt asutused, kus tekste luuakse. Osa keeletoimetajaid on füüsilisest isikust ettevõtjad või on asutanud osaühingu.
    Elu on näidanud, et enamikus asutustes, kus tekste luuakse, vajatakse häid keeletoimetajaid alati.

    Sarnased ametid: keeleõpetaja, korrektor, pressisekretär.

  • Lisateave

    Eesti Keeletoimetajate Liit, asutatud 2012. aastal, seisab eriala huvide eest, väärtustades keeletoimetamist kogu ühiskonnas ja pakkudes täiendusõpet.

    Emakeele Selts aitab kaasa eesti keele, sugulaskeelte ja etnoloogia teaduslikule uurimisele. Edendatakse eesti keele kasutamist riigikeelena. Emakeele Seltsi keeletoimkond on üks kirjakeele normi määrajaid.

    Eesti Keele Instituut on teadus- ja arendusasutus, kes hooldab, korraldab ja arendab eesti kirjakeelt, koostab ja toimetab rahvuskultuuri seisukohalt vajalikke sõnaraamatuid ning teeb uuringuid.

    Eesti Kirjastuste Liit ühendab kirjastamisega tegelevaid ettevõtteid, et arendada kirjastustegevust Eestis ja selle kaudu eesti kultuuri.

    Eesti Tõlkebüroode Liit on loodud eesmärgiga korrastada Eesti tõlketurgu ja koondada tõlketeenust pakkuvad ettevõtted.

    Ametikirjeldust on uuendatud 2015. a koostöös Eesti Kirjastuste Liidu spetsialistidega ja Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatusega.

  • Lähedased ametid

    Pressisekretär

    Keeleõpetaja

    Korrektor