• Olulised momendid

    • Karjäärispetsialistid abistavad ja toetavad inimesi kutse, töö, koolituse ning haridustee valikul.

    • Karjäärispetsialistid seavad üldjuhul ise oma tööeesmärgid, koostavad tööplaanid ja valivad metoodika.

    • Töö eeldab väga head empaatiavõimet, suhtlemisoskust ning haridus- ja töömaailma tundmist.

  • Töö iseloom

    Karjäärispetsialistid – karjäärinõustajad, karjääriinfo spetsialistid, kooli karjäärikoordinaatorid, osalt ka personalikonsultandid – on inimestele abiks nende karjääri planeerimisel. Nad aitavad noori ja täiskasvanuid töö- ning õpivalikute tegemisel.

    Karjäärinõustajad toetavad inimesi karjääriplaneerimisel, aidates neil suurendada teadlikkust iseendast, haridus- ja tööturuvõimalustest, püstitada eesmärke ning kavandada tegevust nende saavutamiseks. Üldjuhul toimub nõustamine individuaalvestlusena, kuid sageli töötatakse ka rühmadena. Peale otsese klienditöö valmistavad nõustajad ette metoodilist materjali ning koguvad ja analüüsivad klientidelt saadud tagasisidet. Tähtsal kohal on avalikkuse teavitamine karjääriteenustest.

    Sagedasemad ametinimetused on karjäärinõustaja, nõustaja, spetsialist, konsultant.

    Karjääriinfo spetsialistid on abiks haridust, tööturgu ja elukutseid puudutava teabevajaduse selgitamisel, info leidmisel ning selle kasutamisel. Suuremates keskustes või arendusasutustes töötavad infospetsialistid võivad koordineerida piirkonna infoliikumist, koostada karjääritrükiseid ja metoodilist materjali ning arendada andmebaase. Lisaks teavitavad nad avalikkust karjääriteenustest ja toetavad teisi karjäärispetsialiste (karjäärinõustaja, kooli karjäärikoordinaator) karjääriinfoga.

    Sagedasemad ametinimetused on infospetsialist, infotöötaja, EURESe spetsialist, noorsootöötaja.

    Kooli karjäärikoordinaatorite põhitegevus on kavandada ja koordineerida karjääriõpet koolis ning siduda see õppeprotsessi ja õppevälise tegevusega ka teiste karjääriteenuste kaudu (karjääriinfo vahendamine ja karjäärinõustamine). Nad juhivad kooli karjäärimeeskonna tööd, koordineerivad õpetajate koostööd karjääriõppe kavandamisel, sobilike meetodite ja õppesisu valikul. Nad juhendavad õpilasi õpivalikute tegemisel ja on ka karjääriõpetuse õpetajad, andes karjääriplaneerimise valikaine tunde. Karjäärikoordinaatori töö sobib lisategevuseks koolis juba töötavale spetsialistile.

    Personaliotsingu- ja konsultatsioonifirmade konsultandid aitavad inimestel karjääri planeerida, on neile abiks töölt lahkumisel ja uute eesmärkide otsingul. Personaliotsingukonsultandid võivad nõustada töökonkurssidel osalenud kandidaate sobivate karjäärieesmärkide seadmisel ja tööandjatega läbirääkimiste pidamisel. Erasektoris tegutsevad konsultandid pakuvad karjäärinõustamist tavaliselt muu töö käigus.

  • Töökeskkond

    Karjäärispetsialistid töötavad enamasti nüüdisaegsetes kontoriruumides. Karjäärinõustajal on tavaliselt omaette kabinet klientide vastuvõtmiseks. Suuremates keskustes ja firmades võivad karjäärispetsialistid töötada mitmekesi ühes ruumis, kus igal töötajal on eraldatud töönurk klientide teenindamiseks. Väiksemas asutuses võivad nad olla ka ainsaks töötajaks.

    Kooli karjäärikoordinaator töötab tavapärases koolikeskkonnas, kasutades nüüdisaegseid infotehnoloogiavahendeid. Kooli karjäärikoordinaatori tööaeg vastab pedagoogide tööaja jaotusele. Töö nõuab aeg-ajalt viibimist koolivälises keskkonnas ning messidel käimist, tööandjate ja teiste koostööpartnerite külastamist.

    Kliendi vajadusi mööda kasutavad karjäärinõustajad oma töös erinevaid meetodeid ja abivahendeid: küsimustikke, teste jms. Karjääriinfo spetsialisti tööriistad on andmebaasid, küsimustikud, veebilehed, raamatukogu kataloogid jm info vahendamise vahendid. Karjäärispetsialisti tähtis töövahend on individuaalseks kasutamiseks mõeldud arvuti, samuti infootsinguteks vajalikud arvutid klientidele.

    Füüsiline koormus on karjäärispetsialisti töös minimaalne, vaimne koormus aga üsna suur. Töö nõuab inimese vajadustesse ja probleemi sisseelamist, klienditeenindajana tuleb kokku puutuda erinevate inimestega ja tihti ka raskete juhtumitega.

    Karjäärispetsialistide tööaeg on tavaliselt viis päeva nädalas ja kaheksa tundi päevas. Tihti pöördutakse spetsialisti poole ka väljaspool ametlikku tööaega. Töö nõuab sageli ringiliikumist – koolide, tööandjate ja teiste koostööpartnerite külastamist. Maapiirkondades töötaval karjäärispetsialistil võiks olla ka juhiluba.

    Karjäärispetsialistide kliendid võivad olla õpilased, üliõpilased, lastevanemad, õpetajad, töötavad täiskasvanud, töötud, tööandjad, tudengid, teised karjäärispetsialistid.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Karjäärispetsialistina pead:

    • tundma hästi karjääriplaneerimist, sh selle etappe;

    • omama põhjalikke teadmisi karjääriteenustest ning teistest info- ja nõustamisteenustest, haridussüsteemist, karjääriteabeallikatest ning sellest, kuidas neid leida ja kasutada;

    • oskama kirjutada ja juhtida projekte, sest sageli on karjääriteemalised üritused projektipõhised;

    • valdama eesti keelt ja võõrkeeli (eelkõige vene ja inglise keel).

    Karjäärinõustajal peavad lisaks olema põhjalikud teadmised psühholoogiast, pedagoogikast, karjäärinõustamisest ja üldisest nõustamisest. Töö eeldab koolitamis- ja juhendamisoskust, laia silmaringi, probleemikäsitlemise oskust. Klienditeenindajana tuleb tal toime tulla erinevate klientidega ja järgida konfidentsiaalsusnõudeid. Olenevalt töökohast ja spetsialiseerumisest peab nõustaja valdama ka töötute, noorte, täiskasvanute, erivajadustega inimeste ja organisatsioonide nõustamise spetsiifikat.

    Karjääriinfo spetsialist peab teadma, kuidas infot otsida ja karjääriinfoallikaid kasutada. Ta peab oskama selgitada kliendi infovajaduse ja suutma hinnata otsingutulemusi.

    Kooli karjäärikoordinaatoril peavad olema teadmised pedagoogikast, psühholoogiast, sotsiaaltööst ja ‑poliitikast, hindamis-, tagasiside- ja analüüsimeetoditest, õpilaste arengu seaduspäradest ja erisustest. Kooli karjääriõppe koordineerimine eeldab riiklike õppekavade ja nende rakendusvõimaluste väga head tundmist. Samuti peab karjäärikoordinaator tundma karjääriõppe sisu, et osata seda siduda teiste õppeainetega, ümbritseva keskkonna ja õppekavavälise tegevusega.

    Karjäärispetsialistide töös on lisaks vajalik juhendamise, nõustamise ja edasisuunamise oskus. Koolituste korraldamisega seotud tööülesanded eeldavad ka planeerimis- ja läbiviimisoskust ning aktiivõppe- ja rühmatöömeetodite valdamist. Kindlasti on vaja end oma erialal pidevalt arendada, et olla kursis töö- ja koolitusvaldkonna muutustega.

    Isikuomadustest tulevad kasuks positiivne ellusuhtumine, loovus, avatus ja algatusvõime. Tähtsal kohal on koostöö teiste erialade spetsialistidega, oskus töötada meeskonnas, planeerida oma aega ja tegevust. Töö inimestega eeldab suhtlemisvalmidust ja -oskust, tähelepanelikkust, empaatiavõimet, sallivust, tasakaalukust, koostöövõimet ja -valmidust ning stressijuhtimise oskust, samuti otsustus- ja vastutusvõimet. Tähtis on oskus end väljendada ning analüütiliselt ja kontseptuaalselt mõelda.

    Karjäärispetsialistide kutseoskusnõudeid on kirjeldatud järgmistes kutsestandardites:

  • Haridus ja väljaõpe

    Karjäärispetsialistina töötamise eeldus on kõrgharidus. Karjäärinõustaja puhul on eelistatud psühholoogia, pedagoogika, sotsiaaltöö või sotsioloogia eriala ning karjääriinfo spetsialisti puhul infoteaduste eriala läbimine. Koolis töötavale karjäärikoordinaatorile tuleb kasuks ühiskonna- või inimeseõpetuse õpetaja kutse.

    Otsi sobivat kooli Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist.

    Enamik Eestis ametis olevaid karjäärispetsialiste on kõrghariduse omandamise järel täiendanud end mitmesugustel kursustel ja omandanud nii põhioskused kutsealal töötamiseks. Samuti on nad omandanud kogemusi ja teadmisi koolituskursustel välisriikides.

    Karjääriteenuste valdkonnas töötamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi saab omandada ülikoolide valikainete kaudu (nt karjäärinõustamine ja -koordineerimine, karjäärinõustamise moodul personalijuhtimise ja arendamise valikainena, organisatsioonikäitumine magistriõppes; karjääriinfo moodul infojuhtimise magistriõppekavas).

    Üldhariduskoolis tuleb tulevastel karjäärispetsialistidel pöörata rohkem tähelepanu psühholoogiale, ühiskonna- ja majandusõpetusele, inimese- ja terviseõpetusele.

  • Töövõimalused

    Karjäärinõustajad töötavad noorte maakondlikes teavitus- ja nõustamiskeskustes ehk Rajaleidja keskustes, töötukassa osakondades, kõrgkoolide karjääriteenistustes, haridusasutustes, konsultatsioonifirmades, riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes. Karjääriinfo spetsialistid võivad lisaks leida rakendust noorsootööasutustes. Kooli karjäärikoordinaatorid töötavad enamasti üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes.

    Inglise või muud Euroopa Liidu liikmesriigi keelt hästi oskav inimene võib tööle asuda Eesti Töötukassasse EURESe spetsialistina. Tema ülesanne on anda teavet vabade töökohtade, praktikavõimaluste, tööprobleemide ning tööotsimist puudutavate kasulike allikate kohta Euroopa majanduspiirkonna riikides.

    Personaliotsingu- ja konsultatsioonifirmades enamasti eraldi karjäärinõustajaid ega infospetsialiste ei tööta. Sellealaseid ülesandeid täidavad konsultandid, kes pakuvad karjäärinõustamist nii eraisikutele kui ka firmadele.

    Karjäärispetsialistidel on võimalus töötada ka karjääriteenuseid korraldavates ja arendavates asutustes (SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus ja Eesti Töötukassa).

    Eraldi karjäärikoordinaatori ametikohti koolides enamasti ei ole. Tema ülesandeid võib täita koolipsühholoog, direktori asetäitja õppetöö alal, huvijuht, mõni aineõpetaja jne. Kooli karjäärikoordinaator võib töötada nii üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses kui ka kõrgkoolis.

    Vajadus karjäärispetsialistide järele püsib lähiaastatel muutumatu. Piirkonniti võib sobiva väljaõppega inimest olla raske leida, mistõttu on spetsialistil alati head tööväljavaated. Karjääriõppe valikainekava rakendamise tõttu koolides võib tulevikus suureneda vajadus kooli karjäärikoordinaatori oskustega inimeste järele.

  • Sissetulek, soodustused

    Karjäärispetsialistide kuupalgale võib lisanduda tasu täiendavate tööülesannete täitmise eest.

    Erasektoris töötavate konsultantide töötasu koosneb tavaliselt põhipalgast ja boonustest, kuid arvestada tuleb, et karjäärinõustamine ei moodusta nende tööst põhiosa.

    Rajaleidja keskuste töötajatele korraldab koolitusi ja seminare SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus, tavaliselt on need üritused osalejatele tasuta.

    Paljud karjääriteenustega seotud asutused pakuvad oma töötajatele täienduskoolitusi, sportimisvõimalusi, mobiiliarvete hüvitamist, koostööpartneritega suhtlemiseks vajalike sõidukulude katmist. Samuti on riigisektoris töötavatel karjäärispetsialistidel tavalisest pikem puhkus (nt noorte teavitus- ja nõustamiskeskustes ehk Rajaleidja keskustes, ülikoolides, haridusasutustes). Töötukassa karjäärispetsialistide puhkus on 28 päeva.

  • Lisateave

    Samalaadset tööd teeb ka psühholoog-nõustaja, personalijuht, personalispetsialist, personalikonsultant, konsultant, koolipsühholoog. Karjäärikoordinaatori amet sarnaneb õpetaja, koordinaatori, noorsootöötaja, huvijuhi tööga. Karjääriinfo spetsialisti ametit võib võrrelda infotöötaja, raamatukoguhoidja, arhivaari tööga.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Karjäärinõustajate Ühinguga ning SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskusega.

  • Lähedased ametid

    Psühholoog

    Nõustaja

    Personalijuht. Personalijuht juhib ettevõtte personalitegevust – inimeste värbamine, koolitused, ametijuhendite koostamine, lepingute sõlmimine, arenguvestluste ja rahuloluküsitluste läbiviimine. Personalijuht juhindub oma töös ettev&...

    Loe täpsemalt »

    Personalispetsialist

    Personalikonsultant

    Konsultant

    Koolipsühholoog. Koolipsühholoogi põhitöö on õpilaste abistamine nende suhtlemise, käitumise, õppimise ning emotsionaalsete probleemide puhul. Edukal psühholoogil peab olema tugev empaatiavõime ja soov probleeme mõista. ...

    Loe täpsemalt »