• Olulised momendid

    • Karjäärinõustaja abistab ja toetab inimesi karjääriplaneerimisel, elukutse, töö, koolituse ja haridustee valikuga seotud otsuste tegemisel ning tööotsimisoskuste arendamisel.

    • Karjäärinõustaja peab ise seadma oma tööeesmärgid ning koostama tööplaani ja tegevuskava.

    • Töö eeldab laia silmaringi, koostööoskust ja suutlikkust probleeme lahendada.

    • Olenevalt töökohast võib nõustaja spetsialiseeruda noorte, täiskasvanute, töötute, erivajadustega inimeste või organisatsioonide nõustamisele.

  • Töö iseloom

    Tööjõuturul konkurentsivõimelisena püsimise eeldus on oskus oma karjääri planeerida – eesmärke seada ja nende poole püüelda. Karjäärinõustaja on inimestele nende karjääri planeerimisel abiks.

    Karjäärinõustaja peamised ülesanded on selgitada kliendi karjääriga seotud vajadused ja eeldused ning abistada teda eesmärkide seadmisel ja tegevusplaani kavandamisel. Vajaduse korral jagab ta kliendile teavet elukutsete ning õppimis- ja töötamisvõimaluste kohta ning juhendab teda töö otsimisel ja töökohale kandideerimisel. Üldjuhul toimub nõustamine eravestlusena, kuid sageli töötatakse ka rühmadega.

    Peale otsese klienditöö valmistab nõustaja ette metoodilisi nõustamismaterjale, konsulteerib teiste spetsialistidega (nt kooli karjäärikoordinaator, koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja, infospetsialist) kliendiga edasise tegevuse kavandamiseks ja peab arvestust nõustamise kohta. Tähtis on harida avalikkust karjääriteenuste küsimustes: artiklite kirjutamine, seminaridel ja meedias esinemine. Olenevalt ametikohast võivad karjäärinõustaja ülesannete hulka kuuluda ka karjäärikeskuse töö korraldamine, karjääriteemalised koolitused klientidele ja uute kolleegide juhendamine.

    Enam levinud ametinimetused on karjäärinõustaja, nõustaja, spetsialist, konsultant.

  • Töökeskkond

    Karjäärinõustaja töötab klienditeeninduseks sobivas ruumis. Tavaliselt on tal omaette kabinet klientide vastuvõtmiseks.

    Tööaeg on tavaliselt 5 päeva nädalas 8 tundi päevas. Tihti pöördutakse aga nõustaja poole abi saamiseks ka väljaspool ametlikku tööaega. Enamasti ei möödu nõustaja tööpäev ainult kabinetis kliente nõustades, vaid tal tuleb käia ka koolides, ettevõtetes ja teiste koostööpartnerite juures.

    Füüsiline koormus on karjäärinõustaja töös minimaalne. Vaimne koormus on üsna suur, sest töö nõuab teise inimese probleemi sisseelamist ning oma aja ja tegevuse oskuslikku kavandamist. Nõustajal tuleb kokku puutuda erinevate inimestega, tihti ka raskete probleemide ja olukordadega – seega on vajalikud stressijuhtimis- ja enesevalitsemisoskus.

    Karjäärinõustaja töövahendid on tavapärased kontoritarbed, psühhomeetrilised testid, küsimustikud, töölehed, andmebaasid, veebilehed, raamatukogu kataloogid jms. Tööks on vaja individuaalseks kasutamiseks mõeldud arvutit ja teisi infotehnoloogiavahendeid.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Individuaalseks karjäärinõustamiseks on vajalikud järgmised teadmised:

    • nõustamispsühholoogia;

    • nõustamisteooriad ja -meetodid;

    • karjääriplaneerimise põhimõtted;

    • karjäärinõustamise kavandamise põhimõtted;

    • isiksuse psühholoogia;

    • arengupsühholoogia;

    • individuaalsete erinevuste psühholoogia alused;

    • psühhopatoloogia alused;

    • karjääriinfo ja selle allikad.

    Klienditeenindajana peab nõustaja toime tulema erineva kultuuritaustaga inimestega, sageli ka probleemsete klientidega. Tarvis on järgida eetikapõhimõtteid ja konfidentsiaalsusnõudeid.

    Tähtsal kohal on ka koostöö teiste erialade spetsialistidega ja tahtmine tegutseda meeskonnas. Sageli on karjääriteemalised üritused ja arendustegevus projektipõhised, mis eeldavad karjäärinõustajalt projektide kirjutamise ja juhtimise oskust. Vajalikud on hea eesti keele ja võõrkeelte (eelkõige vene ja inglise) valdamine ning arvutioskus.

    Karjäärinõustaja töö eeldab laia silmaringi, suutlikkust probleeme lahendada, süsteemsust, sallivust, suhtlemisvalmidust ja -oskust, koostöövõimet, tähelepanelikkust, empaatiavõimet ja iseseisvust, oma töö korraldamise ja selle kvaliteedi hindamise oskust. Vajalikud isikuomadused on ka positiivne ellusuhtumine, loovus, avatus ja algatusvõime. Enamasti ei ole nõustajal etteantud tööplaane, mistõttu tuleb ise oma tööeesmärgid seada, tööplaan ja tegevuskava koostada ning sageli isegi kliendid omal algatusel üles otsida.

    Täpsemad kutseoskusnõuded on kirjas karjäärinõustaja kutsestandardites.

    Loe lähemalt: Kuidas saada karjäärinõustajaks? 

  • Haridus ja väljaõpe

    Karjäärinõustajana töötamise eeldus on kõrgharidus. Eelistatud on kõrgharidus psühholoogia, pedagoogika, sotsiaaltöö või sotsioloogia erialal.

    Otsi sobivat kooli kõrgkoolide õppekavade andmebaasist.

    Enamik karjäärinõustajaid on kõrghariduse omandanuna täiendanud end mitmesugustel lühi- ja pikaajalistel kursustel. Samuti on nad ennast harinud iseseisvalt õppides. Tööks vajalikke teadmisi ja oskusi saab omandada ka ülikoolides valikainetena. Paljud nõustajad on hankinud kogemusi ja teadmisi koolituskursustel välisriikides.

  • Töövõimalused

    Karjäärinõustajad töötavad noorte nõustamiskeskustes, töötukassa osakondades, koolides, ülikoolide karjäärikeskustes, konsultatsioonifirmades ja kohalikes omavalitsustes. Olenevalt töökohast võib nõustaja spetsialiseeruda noorte, täiskasvanute, töötute, erivajadustega inimeste või organisatsioonide nõustamisele. Töövõimalusi pakuvad ka karjääriteenuseid korraldavad ja arendavad asutused.

    Vajadus karjäärinõustajate järele püsib lähiaastatel muutumatuna. Piirkonniti võib sobiva väljaõppega töötaja leidmine olla üsna raske – mis tähendab, et vastava ettevalmistusega spetsialistil on head tööväljavaated.

  • Sissetulek, soodustused

    Karjäärinõustajad saavad tavaliselt kindlat kuupalka. Põhipalgale võivad lisanduda tasud täiendavate tööülesannete eest või boonused töötulemuste eest (nt erasektoris).

    Karjääriteenuseid osutavad asutused pakuvad oma töötajatele täienduskoolitusi, mobiiliarvete hüvitamist, transpordikulutuste katmist seoses koostööpartneritega suhtlemisel. Puhkus on üldjuhul 28 päeva. Haridusasutuses töötava karjäärinõustaja puhkus võib olla pikem.

  • Lisateave

    • Karjäärinõustajaid ja karjäärinõustamise arendamisest huvitatud inimesi ühendab, täiendusõpet korraldab, karjäärinõustamisega seotud teavet levitab ning kutse andmisega tegeleb Eesti Karjäärinõustajate Ühing.

    • Eesti karjääriteenuseid ja õppenõustamissüsteemi arendab SA Innove Rajaleidja arenduskeskus.

    • Karjäärispetsialistide ajaleht on Karjäärituul (ilmus kuni aastani 2013). .

    • Karjäärinõustaja tööks vajalikud teabe- ja metoodilised materjalid on saadaval Rajaleidjas.

    Loe ka Rajaleidja persoonilugu karjäärinõustaja Lydiast. 

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Karjäärinõustajate Ühingu ja SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskusega.

  • Lähedased ametid

    Psühholoog

    Nõustaja

    Personalijuht. Personalijuht juhib ettevõtte personalitegevust – inimeste värbamine, koolitused, ametijuhendite koostamine, lepingute sõlmimine, arenguvestluste ja rahuloluküsitluste läbiviimine. Personalijuht juhindub oma töös ettev&...

    Loe täpsemalt »

    Personalispetsialist

    Konsultant

    Koolipsühholoog. Koolipsühholoogi põhitöö on õpilaste abistamine nende suhtlemise, käitumise, õppimise ning emotsionaalsete probleemide puhul. Edukal psühholoogil peab olema tugev empaatiavõime ja soov probleeme mõista. ...

    Loe täpsemalt »

    Kooli karjäärikoordinaator

    Karjääriinfo spetsialist. Karjääriinfo spetsialist abistab inimesi haridust, tööturgu ja elukutseid puudutava infovajaduse selgitamisel, info leidmisel ning kasutamisel. Karjääriinfo on teave iseendast, õppimis- ja töövõimalustest...

    Loe täpsemalt »