Kalandustöötajad

Prindi Kalandustöötajad
  • Olulised momendid

    • Kalandus majandusharuna jaguneb kalakasvatuseks, -püügiks, -töötluseks ja -turustamiseks.
    • Eestis, eriti rannikualadel, on kalandus olnud alati tähtis tegevusvaldkond.Kalandustöö on enamasti hooajaline.
    • Enamikul kutselistel kaluritel on kalapüük kujunenud lisasissetulekuallikaks muu teenistuse kõrval.
  • Töö iseloom

    Eestis, eriti rannikualadel, on kalandus olnud alati tähtis tegevusvaldkond. Kalandussektor jaguneb põhiliselt kolmeks suuremaks valdkonnaks: kalapüük, -kasvatus, -töötlus ja -turustamine.

    Kalapüügiga tegelevad eelkõige ranna- ja kaugpüügikalur. Kala töötlevad kalatöötleja, -suitsutaja ja konservide steriliseerija. Kalandustöötajad on ka kalakasvataja ja kalandusspetsialist.

    • Rannakalurid tegelevad kutselise kalapüügiga siseveekogudel või merel, kasutades selleks püügivahendeid. Rannakaluri tööülesanded on ka saagi esmane püügijärgne käitlemine, kvaliteedi määramine ja saagi turustamine.

      Avamerekalurid on kalalaeva teki/püügi/meeskonna liikmed, kes püüavad kala avamerel, kasutades selleks kalalaeva vahendeid. Avamerekaluri tööülesanded on kalapüük, püügioperatsioonide juhtimine ning saagi esmakäitlemine laeval ja sadamas.

    • Kalatehnoloogid töötavad kalatöötlusettevõtetes või kala- ja tehaslaevadel. Kalatöötleja põhitegevus on tööoperatsioonid kala ja teiste meresaaduste töötlemisel, masinate ning seadmete teenindamine, nende puhastamine ja desinfitseerimine, oma töökoha korrashoid ning hügieenieeskirja täitmine.

    • Kalasuitsutajad töötavad kõikides kalatöötlusettevõtetes suitsukalatoodete valmistajana või kalasuitsutamisosakonna juhatajana. Kalasuitsutaja põhitegevus on mitmesuguste kalaliikide külm- või kuumsuitsutamine, vastavate seadmete teenindamine, suitsutusrežiimide määramine, suitsutamise reguleerimine ja kontrollimine.

    • Konservide steriliseerijad töötavad kõikides toidukäitlemisettevõtetes konservide (kala-, liha-, aedvilja- ja muude konservide) steriliseerijana. Nende põhitegevus on konservide steriliseerimine etteantud režiimil, seadmete kasutamine, protsesside reguleerimine ja kontrollimine.

    • Kalandusspetsialistid korraldavad riigi- ja kohalikes omavalitsusorganites ning ettevõtetes kalavarude jätkusuutlikku kasutamist, kaitset ja järelevalvet. Nad koordineerivad kalandustegevust kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu seaduste ning rahvusvahelistest lepingutest tulenevate nõuetega ja osalevad kalanduseeskirjade väljatöötamisel. Ettevõtluses on kalandusspetsialistide ülesanne valida püügipiirkonnad ja -laevad ning püünised, määrata kala- ja keskkonnakaitsenõuded, korraldada tööstuslikku kalapüüki, kala esmatöötlust, säilitamist, transporti ning üleandmist.

    • Kalakasvatajad kasvatavad ja turustavad kalu ja/või vähke ning nende põhiülesanne on tagada kalade tootmiseks vajalik kasvukeskkond. Traditsioonilistest liikidest on läbi aegade Eestis kasvatatud vikerforelli ja karpkala. Enam levinud ametinimetused on kalakasvataja ja vesiviljeleja.
  • Töökeskkond

    • Kalurid töötavad kalapüügilaevadel, mis tähendab ka pikemaajalist merel viibimist ning vajaduse korral töötamist ebaregulaarse töö- ja puhkerežiimiga. Töö võib toimuda graafiku alusel vahetustega, mis eeldab töötamist ka ööpäev läbi, nädalavahetustel ja riigipühadel.

    Töö nõuab füüsilist vastupidavust ning head tervist (sh nägemist), mitteallergilisust erinevate kalaliikide, pesemis- ja desinfitseerimisvahendite suhtes. Kalalaeva meeskonna liikmed kannavad spetsiaalseid tööriideid, -jalanõusid ja ka -kindaid.

    Arvestada tuleb rasketes ilmastikuoludes töötamisega. Väga tähtis on tööohutusnõuetest kinni pidada.

    • Kalatöötlejad ja -suitsutajad töötavad enamasti kalatöötlusettevõtetes. Töö toimub tavaliselt graafiku alusel vahetustega, mis eeldab töötamist ka ööpäev läbi ja nädalavahetustel. Kalatöötlejad teevad oma tööd peamiselt seistes.

    Samuti puutuvad nad kokku toorme ja materjalidega, mis võivad põhjustada allergiat. Kalasuitsutamistööd võivad takistada allergiad kala, puidu põlemisel tekkinud suitsu, suitsutuspreparaatide ning pesemis- ja desinfitseerimisvahendite suhtes. Kui puututakse kokku teravate varrastega, millele kalad suitsutamisel lükitakse, ja kõrge temperatuuriga, tuleb olla eriti ettevaatlik ning tähelepanelik, et vältida traumasid.

    • Kalakasvataja töö on otseselt seotud veekeskkonnaga, kus valitseb tavalisest suurem niiskussisaldus ja temperatuuride erinevus. Töö võib olla hooajaline, vajaduse korral töötab kalakasvataja ka puhkepäevadel, riigipühadel ja öösiti. Peamised töövahendid on näiteks kalapüügivahendid, vee hapnikusisalduse ja temperatuuri jälgimise seadmed, kalapumbad, sortimisseadmed, kaalud, transpordivahendid (konteinerid), kalakasvatuse opereerimiseks vajalik tarkvara jm.
  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    • Ranna- ja avamerekalurina peaksid tundma püügipiirkonna iseärasusi, kalaliike ja nende levikut, kalapüügiviise, püüniseid ning saagi esmakäitlemise ja säilitamise võtteid; samuti on tähtsad navigatsioonioskus ja oma veesõiduki tehnika tundmine.

    Töö eeldab pikemaajalist merel viibimist ning vajaduse korral töötamist ebaregulaarse töö- ja puhkerežiimiga. Arvestada tuleb rasketes ilmastikuoludes töötamisega. Tööga toimetuleku eelduseks on suur füüsiline ja vaimne koormustaluvus, hea kohanemisvõime, käitumisoskus ekstreemolukordades ning valmisolek meeskonnatööks.

    • Kalatehnoloog peab tundma kalu ja nende töötlemise tehnoloogiaid (rookimine, fileerimine ja tükeldamine; soolamine ja marineerimine; külmutamine jne). Kalatöötleja puutub kokku toorme ja materjalidega, mis võivad põhjustada allergiat.

    • Kalasuitsutaja peab tundma kalu ja suitsutamist kalade külm- ja kuumsuitsutamisel. Töö eeldab head tervist (nägemist), kuumustaluvust, mitteallergilisust erinevate kalaliikide, puidu põlemisel tekkinud suitsu, suitsutuspreparaatide ning pesemis- ja desinfitseerimisvahendite suhtes.

    • Kalandusspetsialist peab tundma vee ökosüsteeme ja nende funktsioneerimist, merendust, kalakasvatust, kala töötlemist ja säilitamist. Töö eeldab head organiseerimis-, analüüsi- ja sünteesivõimet, iseseisvat ja kiiret otsustamist, korrektsust, täpsust ja vastutustunnet, head võõrkeeleoskust, verbaalset võimekust, loogilist mõtlemist, pinge- ja stressitaluvust. Töös võib puutuda kokku allergeenidega.

    • Kalakasvataja peab oskama hoida kalade kasvukeskkonda; tundma kalade söötmise, paljundamise, nende terviseseisundi ning sortimise põhimõtteid; teadma, kuidas transportida eluskalu ning oskama neid esmaselt käidelda. Tööks vajalikud isikuomadused on vastutustundlikkus, täpsus ja korrektsus, keskkonna- ja rutiinitaluvus, püsivus, enesedistsipliini ning numbrite ja kvantitatiivsete seoste mõistmine.

    Kõik kalandustöötajad peavad tundma kalandus- ja merendusalaseid õigusakte, nagu kalapüügiseadus, kalandusturu korraldamise seadus, kalapüügieeskiri ning teised kalastamist ja meresõitu reguleerivad seadused.

    Kalandustöötajate kutseoskusnõuded on kinnitatud järgmistes kutsestandardites:

    • rannakalur,
    • avamerekalur,
    • kalatöötleja,
    • kalandusspetsialist,
    • kalakasvataja.
  • Haridus ja väljaõpe

    Kalanduses töötavatel inimestel on tavaliselt vastava eriala kutseharidus ja/või töökohal omandatud kutseoskused. Kalandustöötaja oskusi saab kutseõppes omandada ka põhihariduseta.

    Otsi sobivat kooli Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist ja kutsekoolide andmebaasist.

    Kalandusest huvitatud noorel tuleks üldhariduskooli õppeainetest suuremat tähelepanu pöörata geograafiale, bioloogiale ja kehalisele kasvatusele.

  • Töövõimalused

    Kalandustöötajad võivad leida tööd kõigis kolmes kalandussektoris: kalapüük, -kasvatus, -töötlus ja ‑turustamine.

    Kalapüük toimub sisevetel, Läänemerel ja ka väljaspool Läänemerd jäävatel meredel (nt Atlandi ookean). Kalapüük on enamasti hooajaline ning püügihooajavälisel ajal remonditakse laeva ja püügivahendeid või töötatakse mõnel teisel ametikohal. Hooajalisuse ja samuti majandusliku olukorra tõttu jääb üha vähemaks neid, kellele kalapüük on ainus sissetulekuallikas. Samas on merd ja kalapüüki armastaval inimesel kalapüügiga kindlasti võimalik tegeleda, sest kalurite arv järgnevate aastatega väheneb, seega kasvab nõudlus entusiastlike kalapüügi ja kalandusvõrgustiku hoidmisega tegelevate inimeste järele.

    Kogenud kaluril on võimalik tõusta kalapüügilaeva juhiks.

    Kalatöötlejad, -suitsutajad ja konservide steriliseerijad leiavad tööd kalatöötlusettevõtetes. Eesti kalatöötlemises on põhilised tegevused kala külmutamine, fileerimine, kalakonservide ning valmistoidu tootmine.

    Kalakasvatajad leiavad tööd vikerforelli-, karpkala- või vähikasvandustes. Kalakasvatus on maailmas üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid, mis annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast.

    Hõive kasvu kalandussektoris pole eriti ette näha, küll aga võib tekkida töökohti pensionile siirduvate töötajate arvelt ning uute kalakasvatuste tekkimisest või olemasolevate laiendamisest.

  • Sissetulek, soodustused

    Kalandustöötaja sissetulek oleneb ilmastikuoludest, saagist, töömahust ja kalanduse hinnapoliitikast.

  • Lisateave

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Kalanduse Teabekeskusega.

  • Lähedased ametid

    Pootsman

    Madrus. Töö toimub loodusstiihia tingimustes merel. Vastutusrikas, kõrgendatud riskiga ja huvitav amet. Madruse ametit valides tuleks esmajärjekorras omada head füüsilist ettevalmistust ja head tervist.

    Loe täpsemalt »

    Vahimadrus

    Kapten

    Laevajuht

    Tüürimees

    Kipper

    Päästepaadi juht