Tegevväelased

Prindi
  • Olulised momendid

    • Tegevväelased on Kaitseväes või Kaitseliidus tegevteenistuses olevad ohvitserid, allohvitserid ja sõdurid. Tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik, sest tegevteenistuses on vajalik, et isik (olgu selleks siis naine või mees) oleks läbi teinud sõjaväelise väljaõppe ning tema tervis ja füüsiline ettevalmistus vastaks teenistuse nõuetele.
    • Tegevväelaste töö on vaheldusrikas, huvitav ja füüsiliselt aktiivne. Näiteks osalevad nad lahinglaskmistel, rahvusvahelistel õppustel ja operatsioonidel.
    • Tegevväelase tööga kaasneb mitmeid soodustusi, nagu tasuta arstiabi, tööks vajalik varustus ja pikem puhkus.
    • Tegevväelaste töö eeldab distsipliini ning nende tegevus on seaduste ja määrustega põhjalikult reguleeritud.
  • Töö iseloom

    Isikut, kes on vabatahtlikult sidunud oma elukutse Kaitseväe või Kaitseliiduga nimetatakse tegevväelaseks. Nende tööandjaks on riik ja töösuhe Kaitseväega on samasugune nagu ametniku töösuhe avaliku teenistuse asutusega, st et isik asub Kaitseväes tööle, nagu ta asuks tööle ükskõik millise teise tööandja juures.

    Tegevväelasena on võimalik teenida sõduri, allohvitseri või ohvitseri sõjaväelise auastmega ametikohal. Sõltuvalt haridusest ja sõjaväelisest väljaõppest antakse ohvitserile, allohvitserile ja sõdurile sõjaväeline nimetus ehk auaste. Näiteks maaväe ja õhuväe ohvitseri auastmed alates madalamast on: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, major, kolonelleitnant, kolonel, brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant, kindral.

    Tegevväelaste peamine ülesanne on riigi sõjaline kaitsmine ja valmistumine selleks. Selleks, et riigi kaitsmine edukas oleks korraldatakse rahuajal erinevaid õppusi, õpetatakse välja ajateenijaid, hangitakse ja hallatakse sõjaväe tehnikat ning korraldatakse Kaitseväe üksuste tegevust.

    Tegevväelaste igapäevased ülesanded rahuajal on:

    • Eesti õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll;
    • pideva kaitsevalmiduse tagamine ning selleks ajateenijate ja reservväelaste koolitamine;
    • osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel;
    • inimeste abistamine loodusõnnetuste või katastroofide korral.

    Kriisi korral või sõjaajal on tegevväelaste peamine ülesanne tagada kogu riigi territooriumi – nii mere, maismaa kui ka õhuruumi – kaitse.

    Oma ülesannete täitmiseks on Kaitsevägi jagunenud kolmeks põhiväeliigiks, milleks on maa-, õhu- ja merevägi. Sõltuvalt kasutusel olevast relvastusest jagunevad väeliigid omakorda relvaliikideks, näiteks jalavägi, suurtükivägi, õhutõrje, pioneerid jne. Igal väeliigil on täita oma ülesanded. Õhuvägi tegeleb Eesti õhuruumi seirega. Mereväe üks ülesandeid on näiteks miinitõrje Eesti mereterritooriumil. Maaväe põhiülesanne on ajateenijate ja reservväelaste väljaõpe. Samuti on maaväel kandev roll Eesti territooriumi kaitsmisel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks.

    Väeliikide ja relvaliikide kõrval tegutsevad spetsiifiliste ülesannete täitmiseks eraldiseisvad üksused, mis tegelevad näiteks sõjaväe relvastuse hankimise ja hooldamisega, sõjaväepolitsei ülesannetega ja haridusega.

    Nii sõltuvad ühe tegevväelase, olgu selleks siis sõdur, allohvitser või ohvitser ülesanded sellest, millises väeliigis ja relvaliigis ning pataljonis või kompaniis ta parasjagu teenib. Näiteks maaväkke kuuluvas pioneeripataljonis puutub tegevväelane rohkem kokku lõhkeainetega ning tõkete või sildade rajamisega.

    Tegevväelase ametikohti on Kaitseväes ja Kaitseliidus erinevaid, näiteks allohvitser või ohvitser võivad olla spetsialisti, instruktori või ülema ametikohal.

    Sõdurid on reamehe või kaprali auastmes tegevväelased, kelle peamine ülesanne on täita jao koosseisus üksikvõitleja kohustusi. Tavaliselt töötavad nad laskuri ametikohal ning spetsialiseeruvad relvaliigi järgi näiteks jalaväe, tankitõrje või miinipilduja erialale.

    Ülemad on juhtival ametikohal tegevväelased, kes vastutavad oma alluvate ja üksuse tegevuse eest. Üksuse suuruse põhjal eristatakse näiteks jao-, rühma-, kompanii- ja pataljoniülemat. Lisaks on igal staabil oma ülem. Ülema ametikoht eeldab allohvitseri või ohvitseri auastet.

    Spetsialistid täidavad Kaitseväes enamasti haldus-, tehnilisi või muid abistavaid ülesandeid. Nad on tavaliselt mõne kindla eriala asjatundjad, näiteks juristid, arstid või tehnikud.

    Instruktorid on spetsialiseerunud väljaõppele. Nad on ohvitserid või allohvitserid, kes juhendavad ajateenijaid, õppureid ja kadette väljaõppeüksustes.

    Tegevväelase töö sobib sulle, kui huvitud riigikaitsest, talud hästi füüsilist koormust, töötad meelsasti nii iseseisvalt kui ka meeskonnas.

  • Töökeskkond

    Tegevväelased töötavad nii sise- kui ka välistingimustes. Samuti võivad tegevväelased töötada välismaal NATO või teistes rahvusvahelistes staapides.

    Tegevväelaste töö eeldab head füüsilist vormi ning palju liikumist erineval maastikul igasuguse ilmaga. Väliõppused toimuvad aasta ringi ja ilmast sõltumata. Sel juhul magavad tegevväelased telgis ning töötavad ja söövad välistingimustes.

    Töökeskkond võib olenevalt väeliigist olla ka vees või õhus. Näiteks mereväelased võivad viibida pikka aega laevaga merel.

    Tegevväelased peavad töötama rasketes oludes. Õppused ja tööülesanded võivad olla füüsiliselt koormavad. Samuti on suur vastutus ja rasked ülesanded vaimselt pingelised.

    Tegevväelastele on Kaitseväe poolt ette nähtud kindel riietus nii tööks, õppusteks kui ka näiteks sportimiseks. Kaitseväelaste riietust kirjeldab täpsemalt kaitseministri määrus. Lisaks riietusele saavad tegevväelased lahinguvarustuse ja teenistusrelva.

    Olenevalt ametikohast ja tööülesannetest puutuvad tegevväelased oma töös kokku Kaitseväes kasutatavate masinate, seadmete ja relvadega. Näiteks sideväelased kasutavad sidevahendeid ja suurtükiväelased suurtükke. Staabis või halduskohtadel töötajate töövahendiks on enamasti vaid arvutit.

    Tegevväelaste töö võib olla ohtlik, sest nii õppustel kui ka välisoperatsioonidel kasutatakse laskemoona ning toimuvad laskmised, lõhkamised ja plahvatused. Ohust hoidumiseks peavad tegevväelased rangelt järgima ohutuseeskirju ja täitma ülema käsku.

    Tegevväelaste tööaeg on reeglina 40 tundi nädalas. Päevas võib tööaeg olla pikem kui 12 tundi. Õppustel, välisoperatsioonidel ning eri- või sõjaseisukorra ajal võib tööaeg olla piiramata. Samuti tuleb tegevväelastel olla vajaduse korral valmis tööks öösel, nädalavahetustel ja riigipühadel.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Tegevväelane:

    • tunneb Kaitseväe ja tegevväelaste tegevust reguleerivaid õigusakte;
    • järgib kaitseväelist distsipliini;
    • oskab kasutada Kaitseväes kasutatavaid tulirelvi ning tunneb ja järgib ohutusnõudeid tulirelva kasutamisel;
    • oskab korrektselt kasutada ja hooldada oma varustust;
    • tunneb ja oskab erinevaid liikumisviise ning oskab tegutseda ja orienteeruda välistingimustes päeval ja öösel;
    • tunneb Kaitseväe sidepidamisviise ja -nõudeid;
    • tunneb oma üksuse struktuuri, ülesandeid ja taktikat;
    • teab ja oskab tegutseda üksikvõitlejana ja meeskonnas.

    Lisaks võib tegevväelastel tarvis minna oma ametikoha ülesannetega seotud erialateadmisi. Näiteks peavad tehnikud ja autojuhid tundma Kaitseväe tehnikat ning oskama lukksepatöid; staabis töötavad erialaohvitseridest juristid tundma õigusteadust ja personaliohvitserid personalitöö eripära.

    Kõrgemal auastmel või ametikohal teenivad ohvitserid, näiteks alates kolonelleitnandist peavad tundma strateegiat, rahvusvahelisi norme ning üksuste tegevuse juhtimist ja kavandamist.

    Tegevväelastele tulevad kasuks järgmised isikuomadused:

    • iseseisvus ja otsustusvõime;
    • hea stressi- ja koormustaluvus;
    • algatusvõime;
    • kiire kohanemisvõime muutuvas keskkonnas;
    • kuulekus.

    Tegevväelastele kehtivad mitmed nõuded ja piirangud. Tegevteenistusse ei saa astuda isik, kes on kuriteo eest karistatud, kes on erakonna, volikogu või Riigikogu liige või valimistel kandidaat. Samuti on piiratud nende töötamine äriühingutes ja muudes asutustes. Täpsemad nõuded on kirjas kaitseväeteenistuse seaduses.

    Samuti kehtivad tegevväelastele füüsilise vormi ja tervisenõuded. Tegevväelane peab aastas läbima vähemalt ühe korra üldfüüsilise katse, milles tuleb teha toenglamangus kätekõverdusi ja istessetõuse ning joosta aja peale 3,2 km. Vajalikud nõuded kehtestab Kaitseväe juhataja.

    Tervisenõuetele vastavust hindab arstlik komisjon, kui tegevväelane asub teenistusse ning edaspidi iga kolme aasta tagant. Terviseuuringuid reguleerib valitsuse määrus.

  • Haridus ja väljaõpe

    Olenevalt auastmest või ametikohast tuleb tegevväelasel omandada vastav haridus ja läbida sõjaväeline väljaõpe.

    Sõduri või nooremallohvitseri kursused läbitakse tavaliselt ajateenistuse jooksul. Vanemallohvitseriks saamiseks on nõutud keskharidus ning peab lõpetama vanemallohvitseride baaskursuse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lahingukoolis, mille lõpetajad saavad kutsehariduse. Vanemallohvitseride baaskursusel omandatakse rahuaja jaoinstruktori ja sõjaaja rühmavanema kvalifikatsioon, s.t siin õpitakse juhendama ja juhtima 5-50 liikmega meeskonda.

    Ohvitseri elukutse valinutel tuleb omandada kõrgharidus ja asuda õppima Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kõrgema sõjakooli põhikursusel, kus on võimalik valida maaväe, õhuväe ja mereväe suuna vahel. Kui maaväe ja mereväe erialal kestab õpe kolm aastat, siis õhuväe erialal kolm ja pool aastat. Kõik lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja neile antakse nooremleitnandi auaste. Põhikursuse lõpetamise järel on ohvitseridel pärast mõneaastast edukat teenistust võimalus jätkata õpinguid kõrgema sõjakooli kaheaastasel keskastmekursusel, kus omandatakse teadmised ja oskused pataljoni ja brigaadi staabis teenimiseks ning saadakse sotsiaalteaduste magistrikraad sõjalise juhtimise erialal.

    Kuid eespool loetletuga ohvitseri ja allohvitseri haridustee ja väljaõpe ei lõpe, sest tegevväelasel tuleb regulaarselt läbida täienduskoolitusi, et omandada uusi teadmisi ja oskusi.

    Tutvu õppimisvõimalustega kutsekoolide andmebaasis ning Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasis.

    Tegevväelase ametist huvitunul tasub üldhariduskoolis tähelepanu pöörata riigikaitseõpetusele, matemaatikale, füüsikale, ühiskonnaõpetusele ja geograafiale. Kasuks tuleb ka inglise keele oskus ja psühholoogia tundmine ning füüsiline aktiivsus. Olenevalt ametist võib kasuks tulla ka teiste õppeainete tundmine, näiteks keemia lõhkeainete käsitsemisel või informaatika sideväelastel.

  • Töövõimalused

    Kui Kaitseväe peastaap, Kaitseliidu peastaap ning väeliikide staabid asuvad Tallinnas, siis pataljonid ja nende staabid ning Kaitseliidu malevad paiknevad üle Eesti.

    Töövõimalused Kaitseväes ja Kaitseliidus on väga mitmekülgsed. Riigi kaitsmiseks valmisoleku tagamise ning ajateenijate väljaõpetamise kõrval on Kaitseväes ja Kaitseliidus tarvis ka arste, juriste, tehnikuid, insenere, autojuhte ning teiste erialade esindajaid. Samuti suurem osa tegevteenistuses olevatest allohvitseridest ja ohvitseridest osaleb vähemalt kord oma teenistusajal välisoperatsioonil või töötab NATO staabis.

    Tegevväelase karjäärivõimalused olenevad tema tööstaažist ja täiendusõppest. Silmapaistva teenistusega ja end pidevalt täiendades on võimalik saada kõrgem auaste ning ametikoht. Samuti loovad Kaitseväes nõutud vastutustundlikkus ning distsipliin tegevväelastele head tööväljavaated ka väljaspool Kaitseväge ja Kaitseliitu.

  • Sissetulek, soodustused

    Tegevväelased saavad vastavalt ametikohale kindlat põhipalka. Lisatasu võib saada täiendavate teenistusülesannete täitmise, teise tegevväelase asendamise või ka õppustel viibimise eest.

    Tegevväelased saavad aastas 35 päeva põhipuhkust. Samuti on neil õigus saada erakorralist puhkust näiteks välisoperatsioonil osalemise ajal või selle järel.

    Piisava tegevteenistusstaažiga on tegevväelastel võimalik pensionile minna 50-aastaselt. Samuti on tegevväelastel õigus saada töövõimetuspensioni, kui nad kaotavad teenistuskohustuste täitmise käigus töövõime.

    Täpsemalt on tegevväelastele kehtivad tasud ja soodustused kirjas kaitseväeteenistuse seaduses.

  • Lisateave

    Haldus- ja toetavatel ametikohtadel tegevväelastega võivad sarnast tööd teha ka näiteks raamatupidaja, kirurg või mehaanikainsener.

    Teateid ja täpsemat infot Kaitseväe ülesehituse, karjäärivõimaluste ning tegevuse kohta saab Kaitseväe kodulehelt.

    Kaitseressursside Amet vahendab infot ajateenistuse ning tegevteenistuse kohta.

    Kaitseväe Värbamiskeskus korraldab Kaitseväele personali värbamist ning vahendab teateid vabadest ametikohtadest Kaitseväes.

    Kaitseliit on vabale tahtele ja omaalgatusele toetuv sõjaväeline organisatsioon, mis korraldab väljaõpet oma liikmetele.

    Kaitseväe ülesandeid ja korraldust reguleerib Kaitseväe korralduse seadus.

    Tegevväelaste tööd, neile esitatud nõudeid ning Kaitseväe distsipliini ja tegevust selle vastu eksinute suhtes reguleerib kaitseväeteenistuse seadus.

    Kirjeldust on uuendatud 2013. aastal koostöös Kaitseministeeriumiga.

  • Lähedased ametid

    Päästja

    Piirivalvur. • Piirivalvurid tegutsevad maal, merel ja õhus.• Piirivalvurite põhiülesanded on piirikontroll, patrull- ja vaatlustegevus välispiiril ning kuritegevuse tõkestamine ja menetlemine (uurimine).• Nad korraldavad õhu- ...

    Loe täpsemalt »

    Politsei

    Turvatöötaja. Turvatöötaja kaitseb objekte, vara ja isikuid kallaletungide, varguste ning vandalismi eest. Turvatöötaja peab olema hea füüsilise ja vaimse tervisega.

    Loe täpsemalt »