Kaitseväe psühholoog

Prindi
  • Olulised momendid

    • Kaitseväe psühholoog toetab kaitseväelaste psühholoogilist toimetulekut, korraldab psühholoogiaväljaõpet ja uuringuid kaitseväelaste seas.
    • Vajalik on psühholoogiaalane kõrgharidus, teadmised militaarpsühholoogiast ja sõjaväelise organisatsiooni toimimisest.
    • Kaitseväe psühholoogi töö on mitmekülgne ja pakub mitmesuguseid arenguvõimalusi.
  • Töö iseloom

    Kaitseväe psühholoogi peamine ülesanne on nõustada kaitseväelasi ja toetada nende psühholoogilist toimetulekut. Väljaõppega tegelevates üksustes nõustatakse ajateenijaid, tegevväelasi ning missioonil käinud sõdureid. Vajaduse korral nõustatakse ka kaitseväelase pereliikmeid. Kaitseväe psühholoogid korraldavad psühholoogia väljaõpet peamiselt ajateenijatele, sanitaridele ja parameedikutele ning välisoperatsioonile suunduvatele sõduritele, allohvitseridele ja ohvitseridele.

    Samuti teevad Kaitseväe psühholoogid uuringuid, näiteks tööga rahulolu või mõnel teisel aktuaalsel teemal.

    Olles osa sõjaväelisest organisatsioonist, puutub Kaitseväe psühholoog üldpsühholoogia kõrval kokku ka militaarpsühholoogiaga. Tegemist on rakenduslikuma psühholoogiaharuga, mis tegeleb ühelt poolt sõjaväe kui organisatsiooni, teiselt poolt aga sõjaväelaste kui üksikisikute ja sotsiaalse grupi käitumise ja suhete uurimisega.

    Põhilised tööülesanded:
    • Ajateenijate nõustamine ja nende psühholoogilise toimetuleku toetamine.
    • Ajateenijatele militaarpsühholoogia väljaõppe korraldamine.
    • Välisoperatsioonidel osalevate tegevväelaste nõustamine enne ja pärast välisoperatsioonil viibimist.
    • Vigastada saanud tegevväelaste psühholoogiline toetamine, sh tugiisikuna.
    • Välisoperatsioonidel osalevate tegevväelaste perede ja vigastada saanud tegevväelaste perede psühholoogiline toetamine.

  • Töökeskkond

    Kaitseväe psühholoog töötab üldjuhul väljaõppega tegelevas üksuses või piirkondliku kaitseringkonna staabis ning teeb koostööd meditsiinitöötajate, arsti ja kaplaniga. Igapäevatööd tehakse enamasti üksuse territooriumil ja peamiselt kabinetis. Psühholoog osaleb ka õppustel, tegeleb nõustamisega ka väljaspool oma üksust ning teeb koostööd tsiviilasutustega.

    Kaitseväe psühholoogi töö eeldab suurt pinge- ja stressitaluvust, sest aeg-ajalt tuleb tegelda keeruliste olukordade ja psüühikaprobleemidega.

    Kaitseväe psühholoogil on võimalik tööd ja tööaega ise vajaduse järgi korraldada.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Kaitseväe psühholoogile on vajalikud:
    • Teadmised psühholoogiast, eriti nõustamisest ja psühhoteraapiast ning militaarpsühholoogiast.
    • Teadmised Kaitseväe kui militaarse organisatsiooni toimimise eripärast.
    • Oskus teha koostööd mitmesuguste erialade esindajatega ja hea läbirääkimisoskus.
    • Teadmised psühholoogi kutse-eetikast ja oskus eetilisi põhimõtteid rakendada.
    • Iseseisvus ja otsustusvõime.
    • Vastutustunne ja distsiplineeritus.
    • Suur motivatsioon.

    Lisaks tuleb kasuks:
    • Soov ja suutlikkus end pidevalt arendada nii psühholoogia kui ka militaarvaldkonnas.
    • Soov ja suutlikkus arendada militaarpsühholoogia valdkonda Eestis.
    • Hea suhtlemisoskus.

    Psühholoogidele vajalikud oskused, teadmised on määratletud Kutsekoja psühholoogi kutsestandardis.

     

  • Haridus ja väljaõpe

    Psühholoogina töötamiseks on vajalik psühholoogia kõrgharidus. Eestis õpetatakse psühholoogiat Tartu Ülikoolis ning Tallinna Ülikoolis.

    Tegevväelasena töötamiseks on vajalik sõjaväelise väljaõppe läbimine: ajateenistus, sõduri baaskursus, nooremallohvitseride kursus ja erialaohvitseride baaskursus.

     Erialase taseme säilitamiseks ja arendamiseks on kasulik osaleda koolitustel väljaspool Kaitseväge, näiteks psühholoogide korraldatud konverentsidel või psühhoteraapia koolitustel.

     Kaitseväe psühholoogi ametist huvituval koolinoorel tasub koolis õppides tähelepanu pöörata riigikaitseõpetusele ning peale selle lugeda psühholoogiakirjandust.

  • Töövõimalused

    • Kaitseväe psühholoogid töötavad üksustes üle Eesti: Tallinnas, Tapal, Paldiskis, Tartus ja Võrus.
    • Kaitseväe psühholoog võib olla tegevväelane või teenistuja ehk osa Kaitseväe psühholooge kannab vormi ja osa mitte.
    • Kuna Kaitseväe psühholoog on elukutselt eelkõige psühholoog, siis võib ta oma ettevalmistusega töötada ka mujal, näiteks koolis, psühhiaatriakliinikus, vanglas või politseis.

  • Sissetulek, soodustused

    Kaitseväes psühholoogina töötav tegevväelane või teenistuja saab ametikoha järgi põhipalka. Tegevväelasena teenistuses olevale psühholoogile on ette nähtud vormiriietus.

    Nii tegevväelasest kui ka teenistujast psühholoogile on ette nähtud 35 päeva põhipuhkust. Tegevväelasest psühholoogil on õigus saada erakorralist puhkust välisoperatsioonil osalemise ajal või selle järel.

  • Lisateave

    Informatsiooni Kaitseväe ülesehituse ja tegevuse kohta saab Kaitseväe kodulehelt.
    Kaitseressursside Amet vahendab infot ajateenistuse ning lepingulise tegevteenistuse kohta.
    Kaitseväe Värbamiskeskus korraldab Kaitseväele personali värbamist ning vahendab teateid vabadest ametikohtadest Kaitseväes.
    Eesti Psühholoogide Liit
    Tartu Ülikooli psühholoogia instituut
    Tallinna Ülikooli psühholoogia instituut
    Huvilistel on võimalik sõdurite psühholoogilise toetamise kohta lugeda praktilisest õppematerjalist Sõdurite psühholoogiline toetamine välismissioonidel.

    Foto: "Kaitseväe tugikeskuse psühholoog Anneli Liivamägi". Foto autor on Ardi Hallismaa.

    Kirjelduse on koostanud 2013. a Kaitseministeerium