• Olulised momendid

    • Infosüsteemide ja -teenuste spetsialistid tegelevad infosüsteemide analüüsi, disaini, arenduse ja haldusega.
    • IT-spetsialistid töötavad tavaliselt bürooruumides ja sageli ka klientide juures.
    • Infosüsteemide hooldustöid saavad IT-spetsialistid teha tihtipeale ainult töövälisel ajal ning arvestada tuleb ka pikemate tööpäevade ja nädalavahetustel töötamisega.

    • Hea väljaõppega ja motiveeritud spetsialist leiab oma erialal hõlpsasti tööd.

  • Töö iseloom

    Infosüsteemide ja -teenuste spetsialistid tegelevad infosüsteemide analüüsi, disaini, arenduse ja haldusega. Infosüsteem koosneb mitmest tark- ja riistvara lahendusest, mis on omavahel liidestatud ehk ühendatud. Infosüsteemide spetsialistid loovad, arendavad ja haldavad arvutivõrke, telekommunikatsioonisüsteeme, veebirakendusi, andmebaase, elektronmeediat jms.

    Infosüsteemid ja -teenused võib jagada kaheks:

    • infosüsteemide analüüs ja disain;
    • infosüsteemide arendus ja haldus.

    Analüüsi ja disainiga tegelevad kõrgharidusega spetsialistid, kes selgitavad klientide soovid, analüüsivad infosüsteeme, töötavad välja tarkvara arhitektuuri ja süsteemidisaini ning koostavad sinna juurde kuuluva dokumentatsiooni. Kogenumate süsteemianalüütikute töö on kirjeldada kliendi ettevõtte tööprotsesse. Suur osa nende tööst on seotud klientide nõustamisega, kus nad aitavad hinnata infosüsteemide võimalusi ja soovitavad, milliseid lahendusi valida.

    Infosüsteemide analüüsi ja disainiga tegelevate spetsialistide ametinimetused võivad olla

    • arhitekt,
    • analüütik,
    • süsteemianalüütik,
    • süsteemiarhitekt.

    Infosüsteemide arendajate ja haldajate ülesanne on vastavalt süsteemidisainile ja arhitektuurile infosüsteemide tark- ja riistvara arendamine, täiendamine, liidestamine ja juurutamine, serverite paigaldamine ja administreerimine, arvutivõrkude haldamine, kasutajate haldamine ning tehnilise toe pakkumine. Nemad tagavad, et nii ettevõtete kui ka riigi infosüsteemid töötavad turvaliselt ja häireteta ning häirete tekkimisel tuleb neil vead kõrvaldada. Väga suur osa nende tööst on hallatavate süsteemide dokumenteerimine ning infosüsteemide kasutajate koolitamine.

    Infosüsteemide arenduse ja haldusega tegelevate spetsialistide ametinimetused võivad olla:

    • arvutitehnik,
    • tugiisik,
    • administraator,
    • kasutajatoe spetsialist,
    • tehnilise toe spetsialist,
    • IT-süsteemide spetsialist,
    • süsteemiadministraator,
    • süsteemiinsener,
    • andmebaasi administraator.

    Süsteemiadministraatori, süsteemiinseneri ja andmebaasi administraatori tööülesannete hulka kuulub ka teiste tehnilise toe spetsialistide juhendamine.

  • Töökeskkond

    Infosüsteemide ja -teenuste spetsialistid töötavad tavaliselt bürooruumides. Sageli toimub töö ka klientide juures.
    Töö on üldjuhul seotud kindlate tähtaegadega. Kuna IT-süsteemide peamine kasutusaeg on tavaliselt tööajal ja hooldustöid saavad IT-spetsialistid teha tihtipeale ainult töövälisel ajal, siis tuleb aeg-ajalt teha pikki päevi ja töötada ka nädalavahetustel, mis võidakse hüvitada vabade päevade või rahalise lisatasuga.

    Tööl on abiks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid.

    Töö on vaimselt pingeline ja möödub põhiliselt istudes. Ohud on sundasend arvutiga töötamisel, koormus silmadele ja kätele (nn hiirerandme sündroom). Seetõttu tuleks teatud aja tagant teha puhkepause, liikuda ja silmi puhata. Kuna arvutiseadmed koguvad palju tolmu ja viibitakse pidevalt siseruumides, võib tekkida tolmuallergia.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Infosüsteemide spetsialistidel ei piisa vaid väga headest teadmistest mõnes kitsas valdkonnas, vaid on esmatähtis tunda ka teisi sama valdkonna suundi, ennekõike arvutite riistvara, süsteemitarkvara, kommunikatsioonivõrke ning tarkvararakendusi.

    Infosüsteemide ja -teenuste spetsialistina pead

    • tundma tarkvara arenduse põhitõdesid (analüüs, süsteemidisain, programmeerimine, testimine, juurutamine, dokumenteerimine, haldamine) ja oskama arendada tarkvara komponente;
    • tundma infosüsteemi disainimiseks ja programmeerimiseks sobivaid vahendeid (nt meetodeid ja tehnoloogiaid);
    • oskama arvestada infosüsteemi arenduse ja halduse eri poolte (tellija, teostaja, kasutaja, haldaja või klient, teostaja, haldaja) nõuete, vajaduste ja soovidega;
    • tundma testimist ja selle eri liike, oskama kavandada ja teha IKT-süsteemide teste, dokumenteerida testide tulemusi;
    • oskama juurutada IT-süsteemide lahendusi;
    • oskama dokumenteerida ja registreerida tegevust, probleeme ja nendega seotud parandustoiminguid;
    • oskama suhelda klientidega ja pakkuda kasutajatuge;
    • oskama oma töös järgida infoturbe reegleid.

    Infosüsteemide analüüsi ja arendusega tegelevad spetsialistid peavad lisaks tundma projektijuhtimise metoodikaid, oskama kindlaks määrata toote või projekti põhieesmärke, oskama dokumenteerida projekti elemente, hinnata projektide tulemuslikkust, kindlaks teha võtmekasutajaid, oskama määratleda kõige sobivamad IKT-lahendused vastavalt kasutaja/kliendi vajadustele ning lõimida erinevaid infosüsteeme.

    Töö nõuab vaimset pingutust. Tähtis on täita mitu tööülesannet samal ajal ning säilitada emotsionaalne tasakaal kiiret reageerimist eeldavates olukordades ja klientidega suheldes. Süsteemi erisuste ja riskide märkamine ning infosüsteemi kui terviku toimimisega arvestamine eeldab head analüüsi- ja keskendumisvõimet. Kliendi vajaduste mõistmiseks ja lahenduste selgitamiseks on vajalik hea suhtlemisoskus ning oskus selgitada IT-süsteemide toimimist. Eeldatakse ka head meeskonnatööd.

    Oma töös vajavad infosüsteemide spetsialistid oskust planeerida, kui palju aega töö mingi osa tegemiseks võib kuluda.

    Väga vajalik on hea inglise keele oskus.

    Täpsemad kutseoskusnõuded on kirjas järgmistes kutsestandardites:

  • Haridus ja väljaõpe

    Infosüsteemide spetsialisti baasharidust saab omandada kutse-, rakendus- ja kõrgkoolis.

    Otsi sobivat kooli Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist ja kutsehariduse portaalist.

    Üldhariduskooli õppeainetest tuleks suuremat tähelepanu pöörata matemaatikale, inglise keelele ja tööõpetusele. Valdkond areneb kiiresti, mistõttu on vaja end pidevalt täiendada.

  • Töövõimalused

    Info- ja telekommunikatsiooni (IKT) tööstusharu on tihedalt seotud teiste valdkondadega, mis tähendab, et spetsialistil on võimalik saada hea töökoht ükskõik millises tööstusharus alates IKT ettevõtetest kuni muusika-, toiduaine- või näiteks puidutööstuseni.

    Infosüsteemide spetsialistide puudus on suur ja hea ettevalmistusega ning motiveeritud spetsialist leiab oma erialal hõlpsasti tööd. Sageli pöörduvad tööandjad õppeasutuste poole, et leida endale spetsialist juba enne kooli lõpetamist.

    End täiendades, töökogemust omandades ja kvaliteetset tööd tehes võib infosüsteemide spetsialist karjääriredelil edasi liikuda süsteemiinseneriks või -arhitektiks ning samuti tiimijuhiks, IT-projektijuhiks või IT-juhiks.

    Karjääri edenemise eeldus on ka eri valdkondade sertifikaadid, mida tuleb aeg-ajalt uuendada. Sertifikaat annab võimaluse tõendada oma oskusi ning tõstab usaldusväärsust tööandjate ja klientide seas.
    Heale IKT haridusega spetsialistile on kõik uksed avatud nii Eestis kui ka mujal maailmas.

  • Sissetulek, soodustused

    Infosüsteemide spetsialistidele makstakse põhipalka ja sageli ka tulemustasu. Tulemustasu oleneb enamasti töö kvaliteedist.

    Samuti makstakse pigem suuremat töötasu kui pakutakse lisasoodustusi.

    Kindlasti on aga IKT töötajatel head kontoritingimused ning mõnes ettevõttes pakutakse ka sooje jooke ja suupisteid.

  • Lisateave

    • Kogu teabe infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni haridus- ning karjäärivõimalustest leiab veebilehelt Start IT.
    • Eesti infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonifirmasid ühendab, nende koostööd arendab, valdkonda populariseerib ning erialaharidust edendab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.
    • Infotehnoloogiavaldkonna kutsete andmist korraldab IKT valdkonna koolitus-, projektijuhtimis- ja konsultatsiooniettevõte BCS Koolitus.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Infotehnoloogia Liidu ja Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusega.

  • Lähedased ametid

    Telekommunikatsiooni spetsialist

    Tarkvaraarendaja

    Arvutisüsteemide spetsialist