• Olulised momendid

    • Iluteenindajad kujundavad ja hooldavad inimese välimust ning on oma klientidele abiks nende parema enesetunde ja välimuse saavutamisel.
    • Iluteenindus on valdkond, mis pidevalt muutub: kasutusele tulevad uued töömeetodid, ‑vahendid, -aparaadid.
    • Hea suhtlemisoskus, sallivus, korrektsus ja koostöövõime on eduka klienditeenindaja töö alus.
    • Iluteenindajate tööpaigaks võib olla ilusalong, protseduuri- ja müügiruum, spaa, kosmeetika­pood, loodustoodete või parfümeeriakauplus, tervisekeskus, nahaarsti praksis või nahakliinik.
  • Töö iseloom

    Iluteeninduses töötavad juuksur, kosmeetik, küünetehnik, maniküürija, pediküürija, grimeerija, jumestaja, jumestuskunstnik.

    Juuksur

    • hooldab juukseid ja peanahka;
    • lõikab juukseid;
    • teeb soenguid;
    • ajab ning kujundab vuntse ja habet;
    • värvib, toonib või blondeerib juukseid;
    • teeb püsilokke;
    • nõustab klienti sobiva lõikuse, värvitooni, hooldusvahendite alal;
    • müüb kliendile sobivaid juuksehooldus- ja viimistlusvahendeid.

    Ta peab tundma juuksehooldusvahendeid ja nende mõju eri juuksetüüpidele ning olema kursis moesuundadega. Juuksuri tööoskuste hulka kuuluvad kliendi nõustamine ning kliendile sobiva juuksehooldus- ja -viimistlusvahendite müümine. Juuksurid võivad ühtaegu olla soengutegijad ja -stilistid.

    Kosmeetik on naha­hooldus­spetsialist, kes puhastab naha ning annab sellele toodete abil kauni ja terve välimuse. Protseduurid võivad hõlmata kogu keha (nt pea- ja kaelamassaaž, karvade eemaldamine kehalt jne).

    Kosmeetik peab hoolitsema selle eest, et klient tunneks tema käsutuses olevaid võimalusi. Professionaalne kosmeetik teeb kosmeetilisi raviprotseduure, massaaži, maniküüri ja pediküüri, silub arme ja kõrvaldab nahadefekte, õpetab tervislikke eluviise, õiget toitumist ja nahahooldust. Kosmeetiku juurde pöörduvad oma nahaprobleemidega üha sagedamini ka mehed. Pikaajalisema staažiga kosmeetikutel on väljakujunenud kliendid, algajad kosmeetikud peavad aga olema väga heal tasemel, et endale püsiklientuur luua ja seda hoida.

    Küünetehnik modelleerib kliendile kunstmaterjalist küüsi, kasutades selleks erinevaid tehnoloogiaid. Kliendi soovil tehakse küünte, nende naha ja käte korrashoiu protseduure. Küünetehnik soovitab kliendile sobivaid kätehooldusvahendeid ning nõustab nende kasutamisel. Ta puutub oma töös kokku küünehooldusvahenditega, mis võivad põhjustada allergiat.

    Maniküürija ja pediküürija hooldab käte- ja/või varbaküüsi. Tema tööülesanded on küünte viilimine, lõikamine, küünenaha eemaldamine, küüneplaadi puhastamine ja küünte lakkimine.

    Grimeerijad töötavad põhiliselt teatrites, kontserdiorganisatsioonides, filmistuudiotes, tsirkuses (aga ka meedias, salongides). Nad teevad kaunistavat ja korrigeerivat jumestust ning rolligrimmi. Vajaduse korral tuleb luua, valmistada ja eemaldada rolli toetavat ruumilist grimmi, viimistleda juukseid ja näokarvu ning teha erinevaid karvtöid (postiche). Sageli annab grimeerija töö kliendile tavapärasest hoopis erineva välja­­nägemise (tuleta meelde Ita Everit metsamoorina „Nukitsamehes“). Õnnestumise eeldus on hea koostöö nii artistide kui ka kostüümikunstniku ja lavastajaga. Grimeerija töö tulemuseks on isiku visuaalse välimuse rõhutamine, karakteri loomine ja rolli välislahenduse elluviimine.

    Jumestaja töö eesmärk on muuta kliendi välimus jumestusega isikupäraseks, kauniks ja stiilseks. Tema tööülesanded:

    • näonaha ettevalmistamine jumestuseks;
    • värvianalüüs;
    • õigete jumestustoodete valik vastavalt kliendi nahatüübile ja jumestuse eesmärgile;
    • jumestus;
    • klientidele jumestustoodete tutvustamine, müümine ja klientide nõustamine;
    • vajaduse korral jumestuskavandi loomine ja selle järgi töö tegemine.

    Jumestuskunstnik kavandab ja teeb jumestustöid. Ta tunneb nüüdisaegseid jumestustooteid ja -tehnikaid ning moesuundi. Ta teeb näitlikke esitlusi ja koolitusi. Jumestuskunstnik juhendab kutseala õpilaste tööd ja vastutab selle eest. Ta võib olla ka teiste jumestajate juhendaja. Tema tööülesannete hulka kuulub klientidele jumestustoodete tutvustamine, müümine ja klientide nõustamine.

    Lisaks tööle klientidega reserveerivad iluteenindajad protseduuriaegu ja säilitavad andmeid püsiklientidel kasutatud kosmeetikavahendite kohta. Üha suurem hulk neist müüb aktiivselt ilutooteid ka ilusalongides. Iluteenindajad, kes on ilusalongi omanikud, täidavad juhtimisülesandeid, mille hulka kuulub töötajate palkamine, nende töö järelevalve ja töötajate vabastamine, samuti äri- ja laoarvestuse pidamine, varude tellimine ja reklaami korraldamine. Nagu iga teine teenindusalane elukutse nõuab ka iluvaldkonnas töötamine pidevat enesetäiendamist.

  • Töökeskkond

    Iluteenindajate tööpaigaks võib olla ilusalong, protseduuri- ja müügiruum, spaa, kosmeetikapood, loodustoodete või parfümeeriakauplus, tervisekeskus, nahaarsti praksis või naha­kliinik.

    Juuksurite, kosmeetikute ja teiste iluteenindajate töökeskkond peab olema puhas, piisava valgustuse, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga, õhutatud ning mõjuma kliendile meeldivalt ja turvaliselt. Et vältida nakkusi ja nakkuste ülekandumist ühelt kliendilt teisele on kohustuslik töövahendid desinfitseerida.

    Kuna pikaajaline kokkupuude juukse- ja küünehoolduskemikaalidega võib põhjustada ärritust, tuleb kanda spetsiaalset kaitserõivastust, näiteks plastkindaid ja -põlli.

    Juuksuri peamised töövahendid:

    • lõikuskäärid ja -noad, harjad ning kammid;
    • juuksehooldusvahendid ja juuksevärvid;
    • elektrilised töövahendid (lokitangid ja -sirgendajad, juukselõikusmasinad, käsiföönid, rullföönid);
    • juuksevärvitarvikud (värvipintslid, -kausid, -kindad, -kaalud, -tarvikud, triibumütsid);
    • muud töövahendid (veepihustid, käterätikud, käsipeeglid, kotid, kohvrid, mapid);
    • kindad nahakahjustuste vältimiseks (lateksist, vinüülist jm), kilepõll, -kate.

    Kosmeetiku töövahendid:

    • nahapuhastusvahendid, maskid, kreemid naha hooldamiseks ja protseduuride tegemiseks;
    • mitmesugused instrumendid, seadmed naha, näolihaste, keha, käte ja jalgade hooldamiseks ning protseduuride tegemiseks;
    • kosmeetikulaud (maniküürilaud), abilaud, müügilett ja -riiul, töökärud ja seadmelauad, töötoolid.

    Töös tuleb kokku puutuda mitmesuguste ainete ja vahenditega, seepärast ei sobi kosmeetiku töö allergilistele inimestele.

    Maniküürija ja pediküürija töövahendite hulka kuuluvad:

    • maniküür- või pediküürlaud, kliendi- ja töötoolid, käe- ja jalatoed;
    • luuplambid;
    • küüneviilid ja muud tarvikud;
    • pediküüripuur;
    • depilatsiooniseadmed;
    • puhastus- ja hooldustooted;
    • küüne ravi- ja ilu­lakid.

    Grimeerijad, jumestajad ja jumestuskunstnikud kasutavad oma töös erinevaid kosmeetikatooteid, liime, parukaid.

    Iluteeninduses töötamiseks on vaja head tervist ja füüsilist vastupidavust, sest enamikul selle valdkonna töötajatel möödub suur osa tööpäevast püstijalu.

    Enamik täiskohaga iluteenindustöötajaid töötab 40 tundi nädalas. Eraettevõtjana töötavatel iluteenindajatel on sageli pikemad tööpäevad, sest paljud kliendid eelistavad õhtupoolseid aegu. Pühade ja näiteks kooli lõpuaktuste eel töötavad näiteks juuksurid ning kosmeetikud ka nädalavahetusel ja teevad pikki tööpäevi.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Kõik iluteeninduse valdkonna ametid nõuavad sihipärast ja loomingulist töössesuhtumist, püsivust ning head suhtlemisoskust. Töö eeldab empaatiavõimet, sallivust, koostööoskust, korrektsust, analüüsivõimet, stressitaluvust, iseseisvust ja püsivust.

    Kuna väga paljud iluteenindajad töötavad eraettevõtjana, läheb neil vaja teadmisi ettevõtlusest, tervisekaitsest, töötervishoiust ja tarbijakaitsest.

    Juuksuril peavad olema teadmised

    • juuste ja peanaha ehitusest, kahjulikest mõjudest neile;
    • juuksevärvidest, värvimistehnikatest;
    • keemilistest protsessidest juuste töötlemisel;
    • juukselõikustehnikatest;
    • soenguvormidest ja proportsioonidest;
    • juuksehooldusvahenditest.

    Juuksur peab oskama

    • juukseid pesta ja peanahka masseerida;
    • juukseid lõigata ja soengut kujundada;
    • juukseid värvida;
    • püsilokke teha;
    • klienti nõustada ning soovitada ja müüa talle sobivaid juuksehooldus- ja ‑viimistlusvahendeid.

    Kosmeetiku teadmiste ja oskuste hulka kuuluvad

    • iluprotseduurideks vajalike põhi-, abi- ja tehnikavahendite tundmine ning kasutamine;
    • teadmised kosmeetika ajaloost, ilutoodetest, nende otstarbest ja kulunormidest;
    • kliendile tema kosmeetikaprobleemide ja vajalike hooldusvõtete selgitamine;
    • näo-, käte, jalgade ja kehanaha hooldamine: puhastamine, depilatsioon, hooldusvahendite ja toodete kasutamine (nt toitemaskid), massaaž jm;
    • jumestamine;
    • oma ja salongi töö tõhus, säästlik ja turvaline kavandamine ning korraldamine;
    • kosmeetikatoodete müümine.

    Maniküürijal, pediküürijal ja küünetehnikul peavad olema teadmised

    • hügieenist, toitumisest, erialakeemiast, käte anatoomiast ja füsioloogiast ning küünte- ja nahahaigustest;
    • käte- ja küüntehoolduses kasutatavate seadmete tööpõhimõtetest;
    • käte ja küünte hooldusvahenditest ning -toodetest.

    Nad peavad oskama

    • hooldada käsi, jalgu ja küüsi;
    • masseerida käsi ja jalgu;
    • paigaldada ja hooldada kunstküüsi;
    • selgitada kliendile küünehooldusega seotud hooldusvõtteid;
    • müüa küünehooldustooteid.

    Jumestaja valdab erinevaid modelleerimis­tehnikaid ja teeb töid kavandi järgi. Ta vastutab oma töö tulemuste eest ja hoiab end pidevalt moesuundadega kursis.

    Edukatel iluteenindajatel peavad olema teadmised moe, kunsti ja tehnilise disaini alal. Nad peavad nautima tööd inimestega ja olema valmis järgima kliendi juhiseid. Suhtlemisoskus, imago kujundamine, suhtumine töösse ja erialateadmiste pidev täiendamine mängivad karjääri edukuse seisukohast tähtsat rolli.

    Koolinoored, kes soovivad saada iluteenindajaks, peavad üldhariduskooli õppeainetest tähelepanu pöörama keemiale, füüsikale, bioloogiale ning käelist tegevust ja ilumeelt arendavatele õppe­ainetele (töö- ja kunstiõpetus).

    Iluteenindustöötajate kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardites: juuksur, kosmeetik, küünetehnik

  • Haridus ja väljaõpe

    Iluteeninduse valdkonda kuuluvate kutsete erialast väljaõpet saab omandada kutsekoolides. Õppima võib asuda keskhariduse baasil.

    Uuri õppimisvõimaluste kohta kutsekoolide andmebaasist.

    Vajalik on pidev enesetäiendamine, sest iluteenindajad peavad olema kursis uusimate moevoolude ja kosmeetikatehnikatega. Nad osalevad salongide, õppeasutuste või tooteesitlejate korraldatavatel koolitustel.

    Kui sind huvitab iluteenindajaks saamine, leia koolis käies rohkem aega keemia ja võõrkeelte õppimiseks. Harjuta tähelepanelikumat kuulamist, et iluteenindajana töötades kliendi soove paremini mõista.

  • Töövõimalused

    Enamik iluteeninduse töötajaid tegutseb ilusalongis või juuksuritöökojas, kuid ka kaubakeskustes, sanatooriumides ja muudes hooldusasutustes, apteekides ning kosmeetikakauplustes.

    Iluteeninduses töötajate karjääritee on huvitav ja nõuab pidevat enesetäiendust. Iluteeninduse valdkond muutub kogu aeg: vahelduvad soengumoed, töötatakse välja uusi tooteid ja teenuseid, täiustatakse protseduuride tegemiseks vajalikke aparaate ja vahendeid. Et kõige uuega kursis olla, osalevad iluteenindajad salongide, õppe­asutuste või tooteesitlejate korraldatavatel koolitustel. Tehakse praktilisi koolitusüritusi ja demonstratsioone. Kuna toodete müük võib moodustada suure osa salongi sissetulekust, täiustatakse pidevalt ka teenindus- ja müügioskusi.

    Elukvaliteedi paranemisega täheldatakse ka suurenevat nõudlust pakutavate iluteenuste järele. Seda näitavad iluteenindajate tihedad töögraafikud ja ilusalongide pikad lahtiolekuajad.

  • Sissetulek, soodustused

    Iluteenindusega tegelevad ettevõtted maksavad oma töötajatele põhipalka, millele lisandub tulemuspalk. Vähem on levinud ainult põhipalga maksmine. Paljud iluteenindajad tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana, makstes ruumi eest üüri. Nende sissetulek oleneb otseselt klientide hulgast.

    Töötasu sõltub piirkonnast, salongi suurusest, töö sisust, vastutusest ja töökohustuste hulgast. Kindlasti on suuremates linnades asuvate salongide palgad kõrgemad kui väiksemates kohtades, seega erinevad ka teenuste hinnad.

    Rohkem teenivad need iluteenindajad, kellel on hea spetsialisti maine. Iluteeninduse valdkonnas on suust suhu reklaam kõige tõhusam. Kliendi rahulolu on see, mis ta sama spetsialisti juurde tagasi toob.

    Kõrgemat palka saavad enamjaolt need töötajad, kel on rohkem kogemusi ning kes on käinud täienduskoolitustel Eestis ja välismaal.

  • Lisateave

    Iluteeninduse (kosmeetik, küünetehnik, juuksur) kutsekvalifikatsioone andev organ on Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus (ERKÜ – Eesti CIDESCO).

    CIDESCO on maailma suurim rahvusvaheline kosmeetikute ja iluteenindajate ühendus.

    Ilu-uudiste teave veebis.

    Kutsealakirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös rahvusvahelise CIDESCO kooli spetsialistidega. Konsultant Merike Ivask.

  • Lähedased ametid

    Treener. Treener töötab spordiala juhendajana. Treener peab põhjalikult tundma spordiala, kus ta tegutseb, ning oskama neid teadmisi ka õpilastele jagada. Treeneri töö on väga liikuva loomuga, põnev ja vaheldusrikas.

    Loe täpsemalt »

    Füsioterapeut. Füsioterapeudid aitavad inimestel taastada, arendada ja/või säilitada töö- ja tegevusvõimet ning seeläbi osalemist tavapärases elus. Füsioteraapia tegemiseks on tänapäeval kasutusel palju erinevaid tehnika...

    Loe täpsemalt »

    Massaažiterapeut

    Aeroobikainstruktor