• Olulised momendid

    • Tarkvaraarendaja loob uusi ja arendab olemasolevaid IT-lahendusi ja -tooteid.

    • Ametinimetuse alternatiivina on kasutusel ka nt programmeerija, aplikatsioonide arendaja, tarkvarainsener, infosüsteemide/rakenduste front-end arendaja, infosüsteemide/rakenduste back-end arendaja.

    • IT-tarkvaraarendajaks saab nii ümberõppe kui ka erialase hariduse kaudu: noorem tarkvara-arendajaks saab kas kutsekoolijärgselt või täiendõppe läbimise tulemusena, ülejäänud kutsealad eeldavad erialast kõrgharidust.

    • Tegemist on erineval tasemel kutsega, kus saab areneda noorem tarkvaraarendajast tarkvaraarendajaks ning edasi vanem tarkvaraarendajaks.

    • Töö sobib ka liikumispuudega inimesele. Arvestada tuleks ka kliendikohtumistega, mis vajavad mõnevõrra liikumist.

    • Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil nõutud ametipositsioon, mille töötasu alumine määr ületab Eesti keskmise töötasu.

  • Töö iseloom

    Tarkvaraarendaja tööks on programmeerimine ehk koodikirjutamine, mille tulemuseks on tarkvaralahendus. Koodikirjutamise aluseks on kliendi täpsete soovide ja vajaduste kaardistamine. Tarkvaraarendaja vastutab kirjutatud koodi tehnilise ja efektiivse kasutamise eest ning samuti selle eest, et loodud lahendus oleks ärile/kliendile võimalikult jätkusuutlik ja edasisi muudatusi toetav.

    IT tarkvaraarendaja peamisteks tööülesanneteks on:

    • Kliendi vajaduste ja lähteülesande kaardistamine
    • Programmeerimine (koodikirjutamine). Nutikate tarkvaraliste lahenduste arendamine, mis võib olla seotud nii konkreetse projektiga, uue toote või teenuse loomise kui ka olemasolevate süsteemide täiendamisega
    • Vajadusel infosüsteemide/rakenduste või nende osade testimine
    • Koostöö erinevate projekti osapooltega, sh kliendi, projektijuhi, süsteemiadministraatori, analüütiku jt
    • Lahenduse dokumentatsiooni koostamine ja haldamine.

  • Töötulemus

    Välja töötatud tarkvaralahendused on maksimaalselt funktsionaalsed ning kliendi/organisatsiooni vajadusi rahuldavad.

  • Töökeskkond

    Tarkvaraarendaja peamine töövahend on arvuti, millel valmib kood. Enamasti on tarkvaraarendaja töö kontoris, kuid koodikirjutamist on võimalik teha ka distantsilt.

    Olenevalt töökorraldusest ja projektist, on vaja aeg-ajalt suhelda ka projekti teiste osapooltega, sh klientide ja kolleegidega, ning osaleda koosolekutel. Enamasti on tegemist istuva tööga, mistõttu sobib see ka liikumispuudega inimestele. Sõltuvalt projekti faasist võib töö olla periooditi pingeline.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Erialased pädevused

    • Põhjalikud teadmised infotehnoloogiast
    • Vähemalt ühe programmeerimiskeele oskuslik valdamine
    • Andmebaaside ja operatsioonisüsteemide tundmine
    • Teadmised süsteemide integratsioonist
    • Teadmised testimisest
    • Teadmised infosüsteemide turbest
    • Teadmised dokumentatsiooni koostamisest
    • Huvi innovaatiliste tehnoloogiate vastu

    Mõtlemisoskused

    • Analüütiline ja loogiline mõtlemisoskus
    • Tehniline loomingulisus
    • Süvenemisvõime
    • Õppimis- ja enesetäiendamistahe
    • Innovaatilisus
    • Süsteemsus ja struktureeritus
    • Probleemide lahendamise oskus

    Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused

    • Meeskonnatööoskus
    • Püsivus
    • Täpsus ja korrektsus
    • Kohanemisvõime
    • Vastutusvõime
    • Suhtlemisvalmidus

  • Haridus ja väljaõpe

    IT-tarkvaraarendajaks saab õppida nii kutse- kui ka kõrgkoolis. Lisaks pakuvad mitmed haridusasutused ka ümberõppe võimalust. Programmeerimisoskus on valdavalt seotud reaalkallakuga. Üldjuhul saab noorem tarkvaraarendajaks kas kutsekooli järgselt või täiendõppe läbimise tulemusena, ülejäänud kutsealad eeldavad aga tihti erialast kõrgharidust.

    Tarkvaraarendamist ja koodikirjutamisoskust saab omandada näiteks:

    • Tallinna Tehnikaülikoolis, Arvutisüsteemide ja Informaatika õppekavadel (bakalaureuseõpe), vt http://www.ttu.ee/sisseastujale
    • Tartu Ülikoolis, Informaatika ja Arvutitehnika erialadel (bakalaureuseõpe), vt http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad/informaatika
    • Tallinna Ülikoolis, Informaatika erialal (bakalaureuseõpe), vt http://www.tlu.ee/et/opingud/oppimisvoimalused/bakalaureuseope/Informaatika
    • Eesti Infotehnoloogia Kolledžis, IT süsteemide arenduse erialal (rakenduskõrgharidus), vt https://www.itcollege.ee/sisseastujale/

  • Töövõimalused

    Tarkvaraarendus on üks kiiremini arenevaid valdkondi maailmas, kus heade spetsialistide järele on pidevalt suur nõudlus, mistõttu tarkvaraarendaja leiab hõlpsasti tööd ka väljaspool Eestit. Tarkvaraarendaja elukutse on suuresti rutiinivaba ning pakub pidevat pinget.

    Tarkvaraarenduse haridus võimaldab tööle asuda nii tarkavara arendavas firmas, erinevate süsteemide spetsialistina kui ka programmeerija ja testijana. Tööd leitakse väga erinevates valdkondades, näiteks panganduses, logistikas, meditsiinis, tööstuses jm. Samuti on võimalik karjääris edasi liikuda teiste huvipakkuvate valdkondade suunas. Mitmed tuntud ettevõtete ja start-up’ide juhid on alustanud oma karjääri just tarkvaraarendajatena.

  • Karjääritee

    IT tarkvaraarendaja rollist on võimalik liikuda edasi näiteks järgmistele ametikohtadele:

    • Tarkvaraarhitektiks
    • IT projektijuhiks
    • IT analüütikuks
    • DevOps inseneriks
    • IT juhiks
    • Ettevõtjaks

  • Lisateave

    Loe ka IT-tarkvaraarendaja persoonilugu
    Vaata IT-tarkvaraarendaja ameti videotutvustust
    Tee läbi IT-tarkvaraarendaja test
    Loe Startit.ee veebis täiendavat infot IT hariduse ja võimaluste kohta

    Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.