Hooldustöötajad

Prindi
  • Olulised momendid

    • Sotsiaalhoolekanne tegeleb laste, eakate, puuetega inimeste, varjupaiga­taotlejate, kuriteoohvrite, pikaajaliste töötute, kodutute ja sotsiaalselt tõrjutud inimestega.
    • Hooldustöötajad tegutsevad avahoolduses ning hoolekande- ja tervishoiuasutustes.
    • Elanikkonna vananemise tõttu on see amet üha vajalikum.
  • Töö iseloom

    Hooldustöötajad hoolitse­vad abivajajate füüsiliste, psühhosotsiaalsete vajaduste rahuldamise eest ning juhendavad ja toetavad neid.

    Hooldustöötajate mahukamad töövaldkonnad on sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamine, konkreetne abi, ava- ja koduhooldus, eakate ja puuetega inimeste probleemid. Hooldustöötajad töötavad hooldusasutustes, haiglates ja koduhoolduses.

    Hooldustöötajate ülesanded on kõigepealt abivajaja otsene abistamine toimetulekul: eluaseme korrastamine, puhastustööde korraldamine ja läbiviimine, majapidamis­toimingute organiseerimine. Vajaduse korral tuuakse abivajajale toiduained, valmistatakse toit ja abistatakse teda söömisel. Jälgida tuleb seda, kuidas abivajaja tuleb toime isikliku hügieeniga – pesemise ja enese korrastamisega. Kui vaja, tuleb abivajajat nendes toimingutes juhendada või abistada. Hooldustöötajad abistavad abivajajat arstiabi korraldamisel ja abivahendite kasutamisel. Vajaduse korral ja arsti ettekirjutusel manustab hooldustöötaja abivajajatele ravimeid, teeb lihtsamaid toiminguid, mõõdab vererõhku ja kehatemperatuuri, määrab pulsi- ja hingamissagedust.

    Hooldustöötaja on mõnikord abivajajale ainus kaaslane. Seetõttu on lihtsalt abivajajaga suhtlemine ja tema abistamine asjaajamisel väga tähtis.

    Hooldustöötajad abistavad inimesi tervisekahjustuste ja nendest taastumise korral. Nad toetavad inimest tema surma lähenedes. Hooldustöötajad jälgivad, et ümbrus oleks abivajajale ohutu ( pole liikumistakistusi jne).

    Ühe osa tööst moodustab koostöö tegemine abivajaja, tema lähedaste ja teiste võrgustikutöötajatega (nt arsti, oma tööandja ja kolleegidega). Võrgustiku abi võib vaja minna nii abivajaja terviseseisundi kui ka igapäevaelu küsimuste puhul.

    Hooldustöötaja enam levinud ametinimetused on hooldaja, sotsiaalhooldaja, hooldusõde, põetaja.

  • Töökeskkond

    Hooldustöötajad töötavad haiglates, hooldekodudes, abivajaja kodus või asutuses, kus abivajajatele teenuseid osutatakse. Kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna hooldustöötaja töö on seotud peamiselt koduhooldusega. Koduhooldus on olemuselt liikuv töö. Tuleb käia võõrastes kodudes, mis ei pruugi alati olla kuigi korras ja puhtad. Haigete hooldamisel tuleb aga olla eriti ettevaatlik just nakkushaiguste puhul.

    Tööaeg võib olla nii paindlik kui ka kindlaks määratud, sageli töötatakse vahetustega ning koduhoolduse puhul on osa tööajast väljas viibimine (asjaajamine asutustes jm), haiglas ja hoolekande­asutuses. Töö nõuab vaimset ja füüsilist pingutust. Kõik abivajajad, kelle eest hoolitsetakse, on erineval tasemel abi vajavad inimesed – sageli on neid vaja abistada ka füüsiliselt (hooldus- ja põetustoimingud). Selliste abivajajate puhul on vaja head füüsilist vastupidavust.

    Hooldustöötaja kasutab oma töös sobivaid abi-, kaitse-, hooldus- ja puhastusvahendeid (nt kindad, A- ja antiseptikud, tõstmisvahendid, libistuslinad, olmekeemia jm), kodu- ja majapidamistehnika (pliit, külmik, pesumasin, mikrolaineahi jm) ning ka infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendid (nt telefon, arvuti jm).

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Oma töös puutuvad hooldustöötajad kokku erineva ea ja kultuuri­taustaga inimestega. Lähtuda tuleb abivajaja vajadustest, jõuvarudest ning toimetulekuvõimest, tõeks­pidamistest, väärtushinnangutest ja kogemustest, õigustest ja iseseisvuse toetamisest. Igasse inimesesse tuleb suhtuda austusega ja võrdväärselt, olenemata tema east, soost, usu- ja kultuuritaustast.

    Hooldustöötajal peavad olema teadmised tervishoiust ja tervislikest eluviisidest ning ta peab oskama kodus hooldada kroonilisi haigeid, eakaid ja erivajadustega inimesi. Ta peab oskama teha koostööd abivajaja ja tema lähedastega, luua abivajajat toetavat võrgustikku. Tunda tuleb hooldus-, abi- ja töövahendeid. Koduste korrastustööde tegemise oskus on samuti väga vajalik. Tavaliselt on ühele abivajajale kulutatav aeg piiratud.

    Selles töös on vaja head suhtlemisoskust ja soovi inimesi aidata. Tähtsal kohal on suutlikkus tegutseda kriisiolukorras ja abivajajatesse puutuva teabe hoidmine salajasena. Vajalikud on klienditeenindus- ja koostöö­oskused, heal tasemel eesti keele ja alg­tasemel vene keele valdamine ning arvuti kasutamise oskus. Samuti tuleb tunda asjaajamiskorda ja dokumenditööd.

    Hooldustöötaja on empaatia- ja vastutusvõimeline, hooliv, usaldusväärne ning aus. Vajalik on kohusetundlikkus oma töös. Ta on hea suhtleja ja koostööaldis. Hooldustöötaja töö eeldab kõlbelist hoiakut, pingetaluvust, inimkeskseid väärtushoiakuid ja sallivust. Samuti on tähtsad kehtestamisoskus, analüüsivõime, sihikindlus ja järjepidevus.

    Hooldustöötaja kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis hooldustöötaja, tase 4.

  • Haridus ja väljaõpe

    Hooldustöötajaks saab õppida kutsehariduse tasemel hooldustöötaja eriala riikliku õppekava järgi või erialakursustel.

    Uuri õppimisvõimaluste kohta Rajaleidja andmebaasist.

    Õpingud hooldustöötaja erialal sisaldavad õppeaineid tervise, psühholoogia, toitumise, kodumajanduse jm kohta, hõlmates palju inimese igapäevaeluks vajalikke teadmisi.

    Õpitakse ka suhtlemist ja klienditeenindust, majanduse ning asjaajamise aluseid, arvutikasutamist ja vene keelt ning omandatakse kutse-eetika põhitõed.

    Neil, kes soovivad tulevikus asuda tööle hooldustöötajana, tuleks üldhariduskooli õppeainetest pöörata tähelepanu vene keelele (pooled või rohkemadki abivajajad on muulased), psühholoogiale, perekonna- ja ühiskonnaõpetusele.

  • Töövõimalused

    Hooldustöötajad töötavad avahoolduses ning hoolekande- ja tervishoiuasutustes: hoolde- ja erihooldekodudes, päevakeskustes, eakate pansionaatides, lastekodudes, turvakodudes, erirühmades ja -klassides, valdade või linnade sotsiaalametites hooldustöötajatena, haiglates, erapraksises ning muudes tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega tegelevates asutustes.

  • Sissetulek, soodustused

    Hooldustöötajal on tavaliselt kuupalk. Kui töötada tuleb ka öösiti ja pühade ajal, arvestatakse eritöötasu seaduse järgi.

  • Lisateave

    Sotsiaalvaldkonna kutset andev organ on Tallinna Sotsiaaltöö Keskus.

    Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon ühendab sotsiaaltööga seotud ja seda väärtustavaid isikuid ning sotsiaaltöö valdkonnas tegutsevaid mittetulundusühinguid.

    Sotsiaalhoolekande seadus

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse ja Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni spetsialistidega.