Hambaravitöötajad

Prindi
  • Olulised momendid

    • Hambaravitöötajad hooldavad ja ravivad inimese suud ning hambaid.
    • Hambaravitöötajad on hästi tasustatud.
    • Hambaravitöötajad töötavad peamiselt erasektoris.
    • Hambaravi on meeskonnatöö.
    • Hambaravitöö on täpne ja puhas.
  • Töö iseloom

    Hambaravi on meeskonnatöö, kuhu on kaasatud hambaarst, õde/assistent, suuhügienist ja vajaduse korral hambatehnik. Hambaravitöötajate ülesanne on hoolitseda selle eest, et inimeste hambad ja suuõõs oleksid terved. Nad ravivad nii hammaste kui ka suu pehmete kudede haigusi.

    Hambaravijate põhitööülesanded:
    • hambahaiguste profülaktika – tervete hammaste eest hoolitsemine; hambakaariese ravi;
    • hambakivi eemaldamine;
    • igemete ravi;
    • hammaste juureravi;
    • hammaste eemaldamine;
    • proteesimine;
    • hammaste asendi ja hambumuse korrigeerimine;
    • vast esimeseks tõsta
    • suu limaskesta haiguste ravi
    • Kui tekib vajadus väga keerulise kirurgilise sekkumise järele, suunab hambaarst patsiendi suu-, näo- ja lõualuukirurgi juurde.

    Koostööd tehakse perearsti, eriarstidega, logopeedi , füsioterapeudi ja psühholoogiga..
    Hambaravi on perspektiivikas ala ja spetsialiseerumine selles valdkonnas jätkub. Üha enam eristuvad näiteks suuhügienisti, endodontisti ja parodontoloogi ravivaldkonnad. Hambaravi on hambaravispetsialistide koostöö. Hambaravi kutsealal eristatakse järgmisi spetsialiste:
    • hambaarst;
    • suu- ja näolõualuukirurg;
    • ortodont;
    • taastava (restauratiivse) hambaravi eriarst (alaerialad: endodontist, parodontoloog, hambaproteesieriarst);
    • hambaarsti abiline/assistent;
    • suuhügienist;
    • hambatehnik.

    Restauratiivse hambaravi eriarst: endodontist teostab kaariese komplikatsioonide korral juureravi, parodontoloog on spetsialiseerunud igemehaiguste ravile. Pikaajaline põletik hammast ümbritsevates kudedes viib hammaste väljalangemisele. Parodontoloogi ülesanne on tegeleda selle haigusega, juhendada patsienti, kuidas igemehaigusi ennetada ja juba väljakujunenud haigust kontrolli all hoida. Raskematel juhtudel teeb ta ka operatsioone. Hambaproteesieriarst asendab puuduvad hambad proteesidega.

    Ortodont on hambaarst, kes on spetsialiseerunud hammaste asendi ja hambumusanomaaliate korrigeerimisele. Õige hambumus on tähtis nii välimuse kui ka tervise pärast. Ortodondi ülesanne on suusiseste ja -väliste aparaatidega nihutada hambaid vajalikus suunas, et hambumust parandada. Ortodont teeb koostööd hambatehnikuga.

    Hambatehnik on keskeri- või rakendusliku kõrgharidusega tervishoiutöötaja. Ta valmistab suuõõnde paigaldatavaid proteese ja ortodontilisi raviaparaate. Ta oskab tehnoloogiliselt valmistada eri materjalidest proteese, mis vastavad tehnilistele, füsioloogilistele, esteetilistele, bioloogilistele ja ökoloogilistele nõuetele. Proteeside ja raviaparaatide tehniline kavandamine ning valmistamine on hambatehniku vastutusala. Hambatehnik teeb täpsust nõudvat käsitööd, mis eeldab keerulise aparatuuri ja materjalide käsitsemise oskust. Väga tähtis on arsti ettekirjutuse tõlgendamise oskus, töö planeerimine ja töövahendite ratsionaalne ning keskkonnaohutu kasutamine. Põhiloomult on hambatehniku töö individuaalne, kuid tuleb olla valmis meeskonnatööks hambaarsti ja patsiendiga.

    Hambaarsti abiline/assistent on keskeri- või rakendusliku kõrgharidusega meditsiinitöötaja. Hambaarst ei saa töötada ilma assistendita. Assistendi (varasemas käsitluses hambaarstiõe) tööülesannete hulka kuulub patsiendi ettevalmistamine: patsienti peab suunama mugavalt istuma ja varustama ta kaitsepõlle. Hambaarsti õde teeb arstile kõik vajaliku ettevalmistustöö: seab valgust, ulatab steriliseeritud töövahendeid, segab materjale, puhastab patsiendi suud prepratsioonijääkidest ja süljest. Töö nõuab materjalide tundmist, kiiret reageerimist arsti korraldustele täpsust ja head suhtlemisoskust. Hetekel Eestis assistentide koolitus puududb. Hambaravis töötavad õed on saanud hariduse tervishoiu kõrgkoolis ja töökohal spetsialiseerunud. Eriettevalmistuseta assistendid on saanud väljaõppe töökohal.

    Suuhügienist. Suuhügienistid on esmatasandi tervishoiu töötajad, kes töötavad meeskonnas koos hambaarsti ja teiste hambaravi- ja tervishoiu spetsialistidega, et pakkuda kvaliteetset hambaraviteenust, suuõõne haiguste ennetust ja patsiendi üldtervise kaitset. Hetkel Eestis koolitus puudub.

  • Töökeskkond

    Hambaravitöötajad töötavad suuremates hambaravikeskustes ja erakabinettides. Hambaravi personali töötingimused ja -koht on väga täpselt määratletud: töö toimub hambaravikabinetis, kus on nüüdisaegne tehnika. Hambaravikabinet on hambaravi korraldamise eeldus. Hambaarst saab litsentsi siis, kui tal on kabinet, mis vastab tervisekaitsenõuetele.

    Hambaravitöötajad vajavad instrumente alates skalpellist ja hambapuurist ning lõpetades mikroskoobi ja hambaröntgeniaparaadiga, mille töökorda ja õiget kasutamist kontrollib pidevalt kiirguskeskus.

    Hambaravitöötaja peab osavalt käsitsema kõiki instrumente ja vastutama nende steriilsuse eest. Töö nõuab suurt täpsust.

    Kabineti sisustamine on hambaarsti vastutusel, selle korrashoidu kontrollivad tervisekaitseorganid.

    Hambaravitöötajad kasutavad tööriietust ja kaitsevahendeid: kindaid, kaitseprille ja maski. Töö on seotud kemikaalidega, mis õigel kasutamisel tervist ei ohusta. Kaitsma peab end ka hambapuurimisel eemalduva hambatolmu eest. Et hoiduda kiiritusest, peab hambaravitöötaja hambaröntgeni tegemise ajal käituma täpselt juhendi järgi. Hoolimata sellest, et nüüdisaegne hambaravitool ja varustus on ergonoomiline (keha järgi), on hambaravitöötaja ikka teatud määral sundasendis. Suur koormus on ka silmadel, vaatamata sellele, et abivahenditeks on ka luubid, mikroskoop ja korralik valgustus.

    Hambaarstid ja nende õed töötavad vahetustega, vahelduvalt hommikul ja õhtupoolikul. Tavaliselt on kabinet jagatud erinevate hambaarsti meeskondade vahel: ruumi kasutatakse vaheldumisi, nii on ka soodsam kabinetti majandada. Hambatehnikud töötavad tavaliselt kl 8–17.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Hambaarsti kutset tõendab Tartu Ülikooli diplom.

    Hambatehniku kvalifikatsiooni taotlemiseks on nõutav erialane kutsekeskharidus või rakenduslik kõrgharidus, töökogemus ja täienduskoolituse läbimine.
    Hambatehniku kutsetööks vajalikud oskused ja teadmised on kirjas kutsestandardites.

    Hambatehnikute üldoskuste hulka kuuluvad teadmised tervishoiu ja kutseala õigusaktidest, tööõigusest, töökeskkonnaohutusest, psühholoogiast, andragoogikast, klienditeenindusest, asjaajamisest, ettevõtluse alustest jne. Vajalik on hea eesti keele ja arvuti kasutamise oskus.

    Hambatehniku põhioskused on Eesti sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi tundmine, teadmised inimese elutalitlusest ja arengust, mikrobioloogia põhialused, teooriateadmised hambatehniku tööst, materjalidest ja töövahenditest.

    Hambaravitöötaja on klienditeenindaja: töö toimub eri vanuses inimestega ja nendega peab looma usaldusliku kontakti. Hambaravitöötaja peab olema kannatlik ja oskama täpse töö tegemiseks hästi keskenduda.

    Hambaravitööd toetavad isikuomadused:
    • püsivus,
    • kohanemisvõime,
    • koostöövõime ja -valmidus,
    • vastutusvõime,
    • täpsus,
    • suhtlemisoskus,
    • liigutuste täpsus,
    • käte osavus,
    • silmamälu,
    • ruumiline kujutlusvõime.

  • Haridus ja väljaõpe

    Hambaarstiks õpitakse Tartu Ülikoolis arstiteaduskonnas.

    Hambatehnikuks saamiseks tuleb omandada rakenduskõrgharidus. Vaata õppimisvõimaluste kohta kõrgkoolide õppekavade andmebaasist.

    Täiendusõpet korraldab TÜ stomatoloogia kliinik ja hambatervishoiuga seonduvad firmad, kes õpetavad hambatehnikuid kasutama uusi tooteidja töövõtteid.

    Hambaarsti abid/assistendid on peamiselt õenduse alusharidusega meditsiinitöötajad,kes on spetsialiseerunud hambaarsti abiks hambaarsti juures praktilise töö käigus.

  • Töövõimalused

    Hambaravi töötajad töötavad:
    • hambaravikliinikutes (linnaosalusega polikliinikutes, väiksemates (1–5 hambaarsti) ja suuremates erakliinikutes (6 ja enam hambaarsti) . Riiklik sektor hambaravis puudub;
    • hambaraviga seotud firmades, näiteks müügifirmad;
    • õpetajana tervishoiu kõrgkoolis või ülikoolis.

  • Sissetulek, soodustused

    Hambaravijad on hästi tasustatud. Väikseim sissetulek on assistendil. Sissetulek oleneb töö mahust, töökohast (erakabinet, hambaravikeskus) ja asukohast (suurlinn, väikeasula).

    Puhkus on 28 tööpäeva.

  • Lisateave

    Eesti Hambaarstide Liit (EHL) on hambaarstide vabatahtlik kutseliit. EHL liikmed on nii linnapolikliinikutes kui ka erasektoris töötavad hambaarstid.

    EHL kaitseb oma liikmete huve ja õigusi, kujundab hambaravi tervishoiupoliitikat ning parandab hambaraviteenuse kvaliteeti (koolituste korraldamine). Liit annab välja ajakirja Hambaarst.

    Vabariiklik Kutseliste Hambatehnikute Selts on hambatehnikutele kutset andev organisatsioon.

    Hambaproteesimise Selts

    Eesti hambaraviportaal http://www.hambaarst.ee/.

    Kutsealakirjeldust on uuendatud 2015. a koostöös Eesti Hambaarstide Liidu spetsialistidega, konsultandid Mare Saag ja Rita Nõmmela.

  • Lähedased ametid

    Perearst. Perearst on kõrgharidusega meditsiinitöötaja, kes hoolitseb inimeste tervise eest, ravib haigeid ja annab nõu abivajajaile. Eestis on igal haigekassa liikmel ehk ravikindlustatud inimesel oma perearst, kes valitakse enamasti elukoha jä...

    Loe täpsemalt »

    Nina-kõrva-kurguarst