Geomaatika spetsialistid

Prindi
  • Olulised momendid

    • Geomaatikaspetsialist tegeleb geodeesia ehk maamõõtmise, kartograafia, kinnisvara planeerimise ja geoinformaatikaga.
    • Sellel kutsealal töötamise eelis on matemaatiline võimekus ning välitöödeks peab olema hea kuulmine-nägemine, koormus- ja kõrgustaluvus, füüsiline vorm ning koordinatsioon.
    • Kvalifitseeritud geomaatikaspetsialistidest on tööturul üsna suur puudus.
    • Valdkonnas tegutsemine eeldab kutsetunnistust ja/või tegutsemislitsentsi.
  • Töö iseloom

    Geomaatikaspetsialist tegeleb geodeesia ehk maamõõtmise ja kartograafiaga (maakaartide valmistamine, nende uurimine ja kasutamine); mõõdistab kinnistuid, kaevandatud alasid (karjäärid, kaevandused), veekogude põhja ja erinevaid maa-alasid; märgib üles ehitisi ja rajatisi; kontrollib, kas objekt valmib projekti järgi; jälgib sildade, hoonete jt rajatiste vajumist ning kujumuutusi.

    Mäendusobjektide ja kaeveväljade mõõdistamisele spetsialiseerunud geodeete nimetatakse markšeideriteks.

    Kartograaf valmistab ette suurte alade kaarte. Tema töö hõlmab kõike alates geograafiliste uuringute tegemisest kuni andmete koondamiseni paber- ja digitaalkaartide valmistamiseks.

    Fotogramm-metrist valmistab ette täpseid kaarte ja jooniseid aerofotode põhjal. Tavaliselt puudutab see alasid, mis on raskesti või üldse mitte ligipääsetavad või on neid liiga kallis teiste meetoditega kaardistada. Tänapäeval kaardistatakse suured alad aero- või satelliitfotode järgi.

    Maakorraldaja ülesanne on maakorralduse oskuslik planeerimine.Näiteks peavad maakorraldajad maaomandi enne selle katastris registreerimist mõõdistama ja vastava plaani koostama. Peale tehniliste küsimuste lahendavad nad õigusprobleeme ning hindavad ja analüüsivad maa kui piiratud ressursi kasutamist. On vaja teada, kui palju on tarvis maad toidu tootmiseks põllumajanduses, puidu tootmiseks metsamajanduses, elamuehituseks, tööstuse tarbeks jne. Iga maatükki peab saama kasutada nõnda, et selle omanikul ei oleks probleeme, näiteks on ette tulnud olukordi, kus maatüki juurde ei vii ühtki teed. Maakorraldus aitab selliseid probleeme vältida.

    Maakorraldaja võib spetsialiseeruda maade hindamise, maakorralduse või maakatastri pidamise alale.

    Kinnisvara planeerija eesmärk on leida maale kui kinnisvarale parim kasutusotstarve. Kinnisvara kasutamisel ja planeerimisel tuleb lahendada peamiselt õigus-, majandus- ja tehnilisi probleeme. Nende ülesanne on jälgida, et ehitised sobivad ümbritseva paigaga ja on majanduslikult otstarbekad. Nad teevad tihedat koostööd kohalike omavalitsuste, maakorraldajate ja arhitektidega.

  • Töökeskkond

    Geomaatikaspetsialist töötab nii siseruumides kui ka väljas. Tööaeg on üsna paindlik ning vajadust mööda tuleb objekte mõõdistada ka väljaspool tavapärast tööaega. Töö on mitmekesine – kontoritöö vaheldub välitingimustes töötamisega. Kuna tänapäeval kasutatakse tõhusaid töövahendeid ning plaanid ja kaardid koostatakse arvuti abil, siis väljas tehtavate tööde ajamaht väheneb.

    Põhitööriistad kontoris on kontoritehnika ning erialased tarkvaraprogrammid. Maa mõõdistamisel kasutatakse asjakohaseid vahendeid (nt tahhümeeter, nivelliir, teodoliidid, GPS-mõõteriistad, laserskannerid) ning välitingimustes kasutab geodeet vajaduse korral ka tavapäraseid käsitööriistu, nagu labidas, saag ja haamer. Kaardistamisel kasutatakse erinevaid aerofotoaparaate (lennukitel, helikopteritel), satelliitidele paigutatud digitaalkaameraid, maapealseks mõõdistamiseks fototeodoliite ja ka autodele kinnitatud kaameraid.

    Olenevalt välitöö objektist on kohustus kanda turvavarustust (kiiver, helkurvest jpt).

    Töö on aktiivne, mõnikord ka pingeline. Töökeskkonnaga seotud riskitegurid tulenevad peamiselt liiklusest ja ehitusobjekti eripärast, seetõttu peab rangelt järgima ehitusobjektidel ja liikluses kehtivaid ohutusnõudeid. Sageli tuleb neil pikka aega püsti seista, kõndida märkimisväärseid vahemaid, ronida kõrgematesse paikadesse, kandes kaasas mõõteriistu ja teisi töövahendeid. Nad puutuvad kokku igasuguste ilmastikuoludega.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Geomaatikaspetsialist peab:

    • tundma kutsealaseid õigusakte ja termineid;
    • oskama planeerida ja korraldada geodeetilisi töid;
    • tundma geodeetiliste seadmete tööpõhimõtteid;
    • kasutama tööks vajalikke graafikaprogramme;
    • oskama lugeda plaane, kaarte ja jooniseid;
    • koostama tööga seotud dokumente;
    • tundma mõõdistustööviise ja välitöid;
    • tegema geodeetilisi arvutusi;
    • tundma ja järgima tööohutusnõudeid.

    Töös tulevad kasuks järgmised isikuomadused ja võimed:

    • koostöö- ja teenindusvalmidus, suhtlemisoskus;
    • korrektsus, täpsus, hoolikus, kohusetunne;
    • keskendumisvõime;
    • loogiline mõtlemine, silmamälu, ruumiline kujutlusvõime;
    • matemaatiline võimekus;
    • välitöödeks vajalik koormus- ja kõrgustaluvus, hea füüsiline vorm ja koordinatsioon, korras kuulmine ja nägemine;
    • valmisolek töötada erinevates ilmastikuoludes.

    Edukaks toimetulekuks fotogramm-meetrilistel töödel on vajalik stereonägemisvõime, mis võimaldab hinnata ruumilist pilti, kaugusi ja objektide suhteid. Keskmiselt 10% inimestest stereonägemine puudub.

    Geomaatikaspetsialisti täpsemad kutseoskusnõuded on toodud järgmistes kutsestandardites:

  • Haridus ja väljaõpe

    Geomaatikaspetsialiste õpetatakse keskhariduse omandamise järel kutseõppeasutuses ning ka bakalaureuse- ja magistrikraadi tasemel ülikoolis.

    Otsi sobivat õppimisvõimalust Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist ja kutsekoolide andmebaasist.

    Geomaatikaspetsialist, kes võib töötada iseseisvalt, peab peale erihariduse olema osalenud täienduskoolitustel ning omama juba praktilist töökogemust geomaatikas.

    Üldhariduskooli õppeainetest tuleks suurimat tähelepanu pöörata matemaatika ja füüsika õppimisele.

  • Töövõimalused

    Pärast lõpetamist leiavad geomaatikaspetsialistid tööd nii era- kui ka riiklikes maamõõdu-, ehitus- ja kaardistusfirmades, nad võivad töötada riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes või eraettevõtluses.

    Valdkonnas tegutsemine eeldab aga töötajalt kutsetunnistust ja/või tegutsemislitsentsi. Tegevuslitsentse väljastab Maa-amet ning registreeringuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

    Kuna on tekkinud küllalt suur geomaatikaspetsialistide puudus, on tööd üsna kerge leida. Samas on kasvanud nõudmised töö kvaliteedile ja kvalifikatsioonile. Kutsekvalifikatsioon on eelis ja kergendab litsentsi saamist.

  • Sissetulek, soodustused

    Geomaatikaspetsialisti töötasu oleneb ettevõtte suurusest, töömahust ja kvaliteedist ning töötaja vastutusalast. Riigi struktuurides töötavate spetsialistide tasu sõltub riigiteenistujate palgaastmestikust ja kohalike omavalitsuste palgamääradest.

  • Lisateave

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Geodeetide Ühinguga.

  • Lähedased ametid

    Maastikuarhitekt. Maastikuarhitekt on magistriõppe lõpetanud spetsialist, kes loob inimestele paremat ja kaunimat elukeskkonda. Maastikuarhitekt tegeleb maastike (väljakud, pargid, matkarajad, mänguväljakud jne) ruumilise kujundamisega. Maastikuarhitekt...

    Loe täpsemalt »

    Tsiviilehitusinsener

    Geograaf

    Linnaplaneerija