• Olulised momendid

    • Geodeet ehk maamõõtja mõõdab ning kaardistab maatükke, märgib hooneid ja rajatisi ning kontrollib, et need valmiksid projekti järgi.
    • Geodeedi oskusi läheb vaja igal pool, kus hakatakse ehitama hooneid, maanteid või sildu ning kaardistama territooriume.
    • Töö on mitmekesine – kontoritöö vaheldub välitingimustes töötamisega.
    • Oluline on matemaatiline võimekus ja keskendumisvõime. Välitöödeks on soovitatav hea füüsiline vorm ja valmisolek tööks erinevates ilmastikuoludes.
  • Töö iseloom

    Geodeedi ehk maamõõtja töö on maatükkide mõõtmine ja kaardistamine ning ehitusobjektide geodeetiline teenindamine. Ta mõõdab vahemaid, suundi ja nurki eri punktide vahel ning määrab punktide koordinaate. Geodeedi oskusi vajatakse mitmes valdkonnas: ehituses, maakorralduses, kaevanduses, hüdrograafias.

    Geodeet kavandab ja korraldab mõõdistustöid ning loeb plaane, kaarte ja jooniseid. Tema tegevuse tulemusena valmivad geodeetilised plaanid, mis on rajatiste projekteerimise aluseks.

    Geodeedi üks peamisi tööülesandeid on hoonete ja muude rajatiste väljamärkimine, et need rajataks nõuete ja projekti järgi. Ehitustööde käigus geodeet käib ja kontrollib, kas ehitatav tegelikult ka õigesse kohta saab ja etteantud piirides püsib. Ehituse lõppedes teeb geodeet teostusmõõdistuse ja koostab joonised, näidates nendel rajatise ja/või selle osade asukoha projekteeritu suhtes.

    Geodeedi teine tähtis tööülesanne on kinnistupiiride määramine, tähistamine ja mõõdistamine. Mõõtmistel saadud andmed tuleb kanda aerofotodele, joonestada maa plaan, arvutada maa täpne pindala ning lõpuks koostada piiriprotokoll. Selleks on geodeedil vaja teha arvutusi ja kontrollida, kas saadud tulemused vastavad etteantud tüüpvalemitele.

    Enam levinud ametinimetused on geodeet ja maamõõtja.

    Mäendusobjektide mõõdistamisele spetsialiseerunud geodeete nimetatakse markšeideriteks. Markšeideri ülesanded on kaevevälja mõõdistamine, kaevandamismahtude arvutamine ja kaeveõõnte läbindamise suuna määramine. Vesiehitiste ja muud veega seotud mõõdistajad on hüdrograafid.

  • Töökeskkond

    Geodeedid töötavad nii kontoris kui ka väljas. Tööaeg on üsna paindlik, vajadust mööda tuleb objekte mõõdistada ka väljaspool tavapärast tööaega. Töö on mitmekesine – kontoritöö vaheldub välitingimustes töötamisega. Kuna tänapäeval kasutatavad instrumendid on arendatud tõhusaks ja plaanid koostatakse arvuti abil, siis väljas tehtavate tööde ajamaht väheneb.

    Palju välitööd on kevadest sügiseni. Talvel, kui lumi on maas, tehakse rohkem paberitööd ja ka puhatakse.

    Kaugemate välitööde tõttu ning Eestis ja välismaal komandeeringus olles tuleb geodeedil ka kodust eemal olla.

    Geodeedi põhitööriistad on maapealsel mõõdistamisel GPS-seadmed, elektrontahhümeeter (elektrooniline kaugusmõõtur), teodoliidid, nivelliirid, kaugusmõõturid jm. Viimasel ajal on lisandunud laserskannerid, mis koguvad miljoneid punkte sekunditega. Vajalik töövahend on arvuti. Välitöödel käimiseks kasutab geodeet ametiautot. Olenevalt välitöö objektist on kohustuslik kanda turvavarustust (kiiver, helkurvest, turvajalatsid).

    Geodeedi töö on aktiivne, mõnikord ka pingeline. Töökeskkonnaga seotud riskitegurid tulenevad peamiselt liiklusest ja ehitusobjekti eripärast, seetõttu peab rangelt järgima ehitusobjektidel ja liikluses kehtivaid ohutusnõudeid. Sageli tuleb neil pikka aega püsti seista, kõndida märkimisväärseid vahemaid, ronida kõrgematesse paikadesse, kandes kaasas mõõteriistu ja teisi töövahendeid. Nad puutuvad kokku igasuguste ilmastikuoludega. Samuti tuleb end vaktsineerida võimalike haiguste vastu, nt puukentsefaliit.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Geodeedina töötades pead:

    • teadma kutsealaga seotud mõisteid;
    • tundma geodeesiaseadmete tööpõhimõtteid ning maamõõtmise ja välitööde viise;
    • oskama kavandada ja korraldada geodeetilisi töid ning teha mõõdistustöid;
    • oskamakäsitseda tööks vajalikke tööriistu, kasutada arvuti graafikaprogramme;
    • oskama lugeda plaane, kaarte, jooniseid ja koostada tööga seotud dokumente;
    • oskama töödelda mõõtmisandmeid ja teha geodeetilisi arvutusi;
    • järgima tööohutusnõudeid.

    Isikuomadustest eeldab geodeeditöö loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet, silmamälu, ruumilist kujutlusvõimet. Vajalikud on ka matemaatiline võimekus, keskendumisvõime, avatus, hea suhtlemisoskus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin ja stressitaluvus.

    Välitöödeks on soovitatav hea füüsiline vorm ja valmisolek tööks erinevates ilmastikuoludes.

    Täpsemad kutseoskusnõuded on kirjas geodeedi kutsestandardites.

  • Haridus ja väljaõpe

    Töötamine geodeedina eeldab keskeri- või kõrgharidust.

    Otsi sobivat kooli kõrgkoolide õppekavade andmebaasist ja kutsekoolide andmebaasist.

    Geodeet, kes võib töötada iseseisvalt, peab peale erihariduse omandamise olema osalenud täiendusõppes ning omama juba praktilist töökogemust geomaatika valdkonnas.

    Üldhariduskooli õppeainetest tuleks suurimat tähelepanu pöörata matemaatika ja füüsika õppimisele.

  • Töövõimalused

    Pärast erihariduse omandamist leiavad geodeedid tööd nii era- kui ka riiklikes geodeesia-, ehitus- ja kaardistusfirmades.

    Kuna on tekkinud küllalt tõsine puudus geomaatikaspetsialistidest, on töö saamine üsna kerge. Samas on kasvanud nõudmised töö kvaliteedile ja kvalifikatsioonile. Valdkonnas tegutsemine eeldab töötajalt kutsetunnistust ja majandustegevuse registreeringut.

    Maakorraldusega seotud litsentse väljastab Maa-amet. Kutsekvalifikatsioon on eelis ja kergendab litsentsi saamist. Geodeedi kutsetunnistusi annab Eesti Geodeetide Ühing.

    Geodeesia hõlmab laia erialaringi. Koos geodeesias kasutatavate tehnoloogiate arenguga laieneb geodeetiliste meetodite rakendamine. Ehitusmahu kasvu tõttu on Eestis viimastel aastatel suurenenud nõudlus insener-geodeetiliste tööde ja vastava ala spetsialistide järele. Geodeesia kasutusala laieneb koos mõõtmistehnika ja arvutite arenguga.

  • Sissetulek, soodustused

    Geodeedi töötasu oleneb ettevõtte suurusest, tööde mahust ja kvaliteedist ning töötaja vastutusalast. Riigi struktuurides töötavate spetsialistide töötasud sõltuvad riigiteenistujate palgaastmestikust ja kohalike omavalitsuste palgamääradest.

  • Lisateave

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Geodeetide Ühinguga.

  • Lähedased ametid

    Maastikuarhitekt. Maastikuarhitekt on magistriõppe lõpetanud spetsialist, kes loob inimestele paremat ja kaunimat elukeskkonda. Maastikuarhitekt tegeleb maastike (väljakud, pargid, matkarajad, mänguväljakud jne) ruumilise kujundamisega. Maastikuarhitekt...

    Loe täpsemalt »

    Tsiviilehitusinsener

    Geograaf

    Linnaplaneerija