Geenitehnoloog

Prindi
  • Olulised momendid

    • Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, biotehnoloogia haru, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel.
    • Kõige kiiremini kasvavaid tööstusharusid, võrreldav vaid infotehnoloogia sektori kasvuga. Viimasel ajal on olnud käibe kasv aastas ligikaudu 10–15%.
    • Geenitehnoloog töötab arvuti taga või laboris.

  • Töö iseloom

    Geenitehnoloogia eesmärk on geneetilise informatsiooni kasutamine haiguste diagnoosimises ja ravis, põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmises.

    Rakendatakse niisuguseid meetodeid nagu transgeensete organismide loomine (genoomiosa kunstlik ülekandmine ühelt liigilt teisele), kloonimine, uute organismide loomine tüvirakkude baasil.
    Transgeensete organismide loomisel muudetakse bakterite, taimede ja loomade pärilikkust (neisse on viidud teiste organismide geene). Need organismid toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid, mida saab kasutada tervise taastamisel ja hoidmisel. Transgeensete loomade elundeid ja kudesid saaks siirata inimese organismi, ilma et tekiks äratõukereaktsiooni koesobimatuse tõttu.

    Geneetilise informatsiooni kasutamine hõlmab kolme suurt tegevusala:
    • meditsiin
    • põllumajandus
    • tööstus

    Meditsiinis kasutatakse geenitehnoloogiat diagnostikas – uuritakse, millist haigust tekitavad mutatsioonid on inimeste organismis ja viirustes, bakterites. Töö olemus sõltub ettevõttest.
    Geeniteraapia valdkonnas töötav geenitehnoloog tegeleb eelkõige pärilike haiguste ja vähi ravimise eesmärgil geenide (teadusliku) uurimise ja geenide viimisega inimese organismi.
    Ei uurita ainult inimese geene, vaid ka baktereid ja viirusi, mis organismi ohustavad.

    Põllumajanduses kasutatakse geenitehnoloogiat mitmel viisil. Näiteks töötatakse taimede puhul selle kallal, et saada külma- ja põuakindlaid sorte, mis oleksid samas vastupidavad viirus- ja seenhaigustele, annaksid suuremat saaki, oleksid pikema säilitusajaga jne. Veepuhastusjaamades puhastatakse geneetiliselt muundatud bakteritega vett.

    Tööstuses luuakse tooteid, kus geneetiliselt muundatud bakterid aitavad parandada toote omadusi (näiteks pesupulber, mis paremini mustust eemaldaks).

    Keskkonna puhastamisel saab geneetiliselt muundatud mikroorganismidega kõrvaldada näiteks õlireostust.

    Geenitehnoloogi tööülesanded sõltuvad suuresti ettevõttest, kus ta töötab. Laias laastus võib geenitehnoloogiaga seotud ametid jagada kaheks: laboritööle fokuseeritud ja arvutipõhised. Olenevalt ettevõttest/asutusest võib geenitehnoloogi amet hõlmata ka mõlemat poolt.

    • Diagnostikalaboris töötades ja katseid tehes eraldab ta bioloogilisest materjalist DNA/RNA või muu uurimismaterjali, valmistab ette vastavad lahused, viib läbi katsed vastavalt etteantud protokollile, kasutades üldjuhul sealjuures erinevate analüüside tegemiseks erinevat aparatuuri.
    • Arvutitööle spetsialiseerunud geenitehnoloogi ülesanne on üldjuhul analüüsida saadud andmeid ning kõrvutada saadud infot suurtes andmebaasides olevaga.

    Erinevaid baktereid kasutavas tööstuses on geenitehnoloogi ülesanne pigem jälgida, et geneetiliselt muundatud bakterid ikka „korralikult oma tööd teeksid”, ja tagada, et tootes või tootmisprotsessis ei oleks ebasoovitavaid baktereid. Akadeemia sektoris seevastu töötatakse üldjuhul välja uusi bakteritüvesid, mida tööstuses kasutama hakata. Seal töötava geenitehnoloogi (teadlase) töö lahutamatu osa on kirjutada teadusartikleid ja hoida end kursis erialakirjandusega, samuti osaleda erialakonverentsidel.

    Isikute tuvastamise puhul on geenitehnoloogi töö teha DNA-analüüse. Neid kasutatakse ka bioloogilise põlvnemise tuvastamisel (peamiselt isaduse määramiseks); kriminaaluurimises mingil objektil leitud DNA jälgede võrdlemisel konkreetsete isikute DNA-ga.

    Ettevõtetes, mis müüvad biotehnoloogia tooteid, on ka müügiinimesed üldjuhul geenitehnoloogi väljaõppega, sest tooteid tuleb väga põhjalikult tunda.

    Selles töös on tähtis vaikimiskohustus (ärisaladuse hoidmine), eriti meditsiiniga seotud tegevuses. Inimeste personaalsete andmetega ümberkäimine on rangelt reguleeritud isikuandmete kaitse seadusega. Kuna sageli on tegu patenteeritud lahendustega, on ka siin info jagamise kohta kindlad reeglid.

     

  • Töökeskkond

    Tööaeg kestab tavapäraselt kella 9–17-ni. Teaduses sageli tööaega ei järgita, oluline on, et tulemused on tähtajaks saavutatud. Osal juhtudel võivad konkreetsed katsed kesta kuid, enne kui on näha tulemust, vahel on vaja eksperimendi olemusest tulenevalt teha pikemaid päevi.

    Laborites on geenitehnoloogil kasutada laboriaparaadid, mis võivad olla üsna keerukad, eeldada ülimat täpsust ja olla väga kallid. Aparaatidega töötama õpib geenitehnoloog tavaliselt kohapeal. Paljudes geeni- ja biotehnoloogia ettevõtetes on juurutatud kvaliteedisüsteemid, kus kõik protsessid on üksikasjalikult lahti kirjutatud. Niisiis on ettevõtte kvaliteediraamat abiks igapäevatöös.

    Geenitehnoloogi töökeskkond on puhas ja turvaline. Laboris tuleb kanda maski, kitlit ja kindaid.

    Laboris puutub geenitehnoloog kokku mitmesuguste kemikaalidega. Täpsus on seda tööd tehes ülioluline, sest tegu on väga väikeste kogustega ja kindlate temperatuuridega.

     

    Tervisepiiranguid sellel tööl üldiselt pole. Tähelepanelikud peaksid olema need, kellel võib olla latekskinda-allergia, kuna paljudes laborites töötades tuleb latekskindaid kanda pidevalt. Vastava testi saab kahtluse korral teha juba enne õppima asumist.

    Arvutitööd tehes on geenitehnoloogil kasutada mitmesugused arvutiprogrammid

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Professionaalset geenitehnoloogi iseloomustab uudishimu ja pühendumine oma tööle, tervise ja haiguste geneetilisele uurimisele. Tulemuslikuks tööks on vaja täpsust, püsivust, kannatlikkust ja head suhtlemisoskust.

    Töö nõuab keskendumisoskust. Tuleb olla valmis pidevalt ennast täiendama ja juurde õppima. Ingliskeelset terminoloogiat tunda on hädavajalik, sest katsete protokollid, uute meetodite kirjeldused, kasutusjuhendid, raamatud on üldjuhul ingliskeelsed. Ka konverentside töökeel on inglise keel.

    Geenitehnoloogina töötamiseks on vaja head arvutioskust. Andmete analüüsijad peavad tundma matemaatilise statistika meetodeid.

  • Haridus ja väljaõpe

    Otsi sobivat kooli kõrgkoolide õppekavade andmebaasist.

    Asjaomane kirjeldus on kokkuleppel tehtud geenitehnoloogia eriala kohta. Sellele lähedane haridus on saadud eri ajal erineva nimetusega õppekava läbimisel, näiteks biomeditsiin, geneetika, molekulaarbioloogia, biokeemia, biotehnoloogia.

    Geenitehnoloogia valdkonna asutustes/ettevõtetes on leidnud rakendust ka meedikud, bioinformaatikud, matemaatikud, statistikud, infotehnoloogia spetsialistid, keemikud, bioloogid. Geenitehnoloogia on lai valdkond, mis hõlmab mitmeid muid valdkondi.

    Noored, kes soovivad tulevikus töötada geenitehnoloogina, peavad kooli õppeainetest suuremat tähelepanu pöörama keemiale, füüsikale, bioloogiale, matemaatikale. Teadlaseks pürgijatel peab lisaks olema väga hea arvuti- ja keeleoskus.

    Kuna iga bio- ja geenitehnoloogia ettevõte eeldab mõnevõrra spetsiifilisi valdkonna teadmisi, siis üldjuhul tehakse enne tööle asumist vastav väljaõpe ka asutuses/ettevõttes.

    Soovitatav on õppimise kõrvalt minna ettevõttesse praktikale, et saada töö olemusest parem ülevaade.

  • Töövõimalused

    Sedamööda, kuidas genoomide uurimine edeneb, laieneb ka geenitehnoloogia kasutusala.
    Geenitehnoloog võib töötada teadlasena, teha kliinilisi uuringuid, tegutseda meditsiinis või patendiõiguses. Nõudlus selle eriala spetsialistide järele suureneb jätkuvalt.

    Sedamööda, kuidas muutub aina tavapärasemaks geneetiliste testide kasutamine, vajatakse spetsialiste nende testide läbiviimiseks, samuti nõustajaid testide interpreteerimiseks ja tulemuste selgitamiseks klientidele. Samuti vajatakse üha enam geneetikat hästi tundvaid õpetajaid.

    Geenitehnoloogia eriala lõpetanud leiavad tööd teaduslaborites, haiglates, kontrolli- ja tollilaborites, põllumajandus- ja sordiaretuse laborites, geenitehnoloogiaga tegelevates ettevõtetes ehk kõikjal, kus vajatakse geenide ja valkudega töötada oskavaid inimesi.

    Ülikoolide juures ja uurimisasutustes töötavatel geenitehnoloogidel on võimalus maailmas palju reisida, et olla kursis toimuvaga: osaleda konverentsidel ja töötada sarnast uurimistööd tegevas asutuses mõnes teises riigis.

    Praegu on Eestis juhtiv haru tervishoiuga seotud biotehnoloogia, kuid põllumajandus ja toiduainetetööstus on kiirelt järele jõudmas.

    Geenitehnoloogi ametinimetuseks võib olla näiteks projektijuht, laborant, teadur, vanemteadur. Otseselt mitte-geenitehnoloogia valdkonna ettevõttes (toiduainetööstus, puhastusjaamad jne) võib selle valdkonna eest vastutaja ametinimetuseks olla ka geenitehnoloog, geneetik, molekulaarbioloog, biotehnoloog.

     

  • Sissetulek, soodustused

    Geenitehnoloogi kuutöötasu ületab üldjuhul riigi keskmist, vanemteaduritel ja professoritel võib see ulatuda 2–4-kordse keskmiseni.

    Kui ettevõte/asutus kaitseb mingi meetodi või toote patendiga, võib leiutajatel tekkida lisatulu patentide litsentsitasult.

    Müügiga tegelevatel geenitehnoloogidel võib töötasu koosneda põhipalgast ja müügist saadavast lisatasust.

  • Lisateave

    Eesti Biotehnoloogia Liit (EBL) on seadnud peamiseks eesmärgiks toetada Eesti biotehnoloogia sektori tasakaalustatud arengut ning esindada sektorit.

    Foto:Raivo Tasso, Maaleht/Raivo Tasso. Eesti Maaülikooli teadlastel õnnestus kloonida transgeen kloonvasikas Juuni. 

    Ametikirjeldus on loodud 2013.a. koostöös Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu spetsialistidega. Konsultant Merike Leego.