Füüsikud ja astronoomid

Prindi Füüsikud ja astronoomid
  • Olulised momendid

    • Füüsikud uurivad maailma toimimise seaduspärasusi.

    • Füüsikute töös on tähtsal kohal katsete tegemine ja tehnika.

    • Tänu füüsikutele on olemas laserid, arvutid, tuumaenergia ja nanotehnoloogia.

    • Tänapäeval on suur vajadus füüsikat ja matemaatikat hästi tundvate töötajate järele.

  • Töö iseloom

    Füüsikud ja astronoomid on loodusteadlased, kes uurivad loodust ja maailma kõige üldisemas mõttes. Nad teevad katseid ja vaatlusi ning loovad nende põhjal teooriaid selle kohta, kuidas maailm toimib. Füüsikute teadussaavutusi rakendatakse teistes teadustes ja uues tehnoloogias. Tänu neile on olemas näiteks lasertehnika ja satelliidid.

    Füüsikud uurivad mitmesuguseid nähtusi. Nende eesmärk on kindlaks teha seaduspärasused, mis kõige täpsemini kirjeldavad looduslikke vastasmõjusid, näiteks gravitatsiooni või elektromagnetismi. Nad uurivad, kuidas teiseneb energia ja millest maailm koosneb.

    Maailma uurimise ja teooriatega tegelevad füüsikateadlased. Teadlaste põhitegevus on uurimistöö. Nad teevad katseid ja kirjutavad oma saavutustest rahvusvahelistes teadusajakirjades. Teadlaste edukust näitabki tavaliselt nende kirjutatud artiklite arv ja menukus.

    Ülikoolis töötavad teadlased on tavaliselt ka õppejõud. Teadlased-õppejõud tegelevad vaheldumisi teaduslike uurimistööde ja üliõpilaste õpetamisega. Õppejõud peavad loenguid ja teevad koos üliõpilastega katseid.

    Suurem osa füüsikuid on kindla valdkonna spetsialistid. Astronoomid on kosmosele keskendunud teadlased. Nad uurivad tähti, galaktikaid ja kosmilist kiirgust. Selleks kasutavad nad satelliitidelt saadud andmeid ning teevad vaatlusi teleskoopidega. Astronoome huvitab, millest kosmos koosneb ja kuidas see areneb.

    Peale astronoomide on hulk teisi kitsamale valdkonnale keskendunud füüsikuid.

    • Osakeste füüsikud uurivad, kuidas käituvad elementaarosakesed, nagu elektronid ja footonid. Nende saavutused aitavad mõista, millest maailm koosneb.

    • Tuumafüüsikud uurivad aatomi tuumade käitumist. Selle valdkonna saavutusi kasutavad näiteks tuumaenergia ja meditsiin.

    • Optika uurib nähtava valguse omadusi. Tänu optikale on olemas mikro- ja teleskoobid, valguskaablid ning laserid.

    Teine osa füüsikuid otsib teadussaavutustele praktilist rakendust. Füüsikute töö on vajalik näiteks meditsiinis, lennunduses, elektroonikas ja sõjanduses.

    Füüsiku elukutse sobib sulle, kui tunned hästi matemaatikat ja loodusteadusi, sulle meeldib teha katseid ning sa huvitud sellest, kuidas maailm toimib.

  • Töökeskkond

    Füüsikute ja astronoomide töö nõuab suurt vaimset pingutust ja pühendumust. Tavaliselt töötavad füüsikud uurimisrühmades, sest nii on kergem mahukaid uurimistöid ja katseid teha.

    Enamus teadlaste tööst toimub laborites, kontorites ja õpperuumides ning on istuva loomuga. Peamised töövahendid on arvuti ja katseseadmed. Mõned füüsikud võivad kokku puutuda ka mürgiste ainete või kahjulike kiirgustega. Sel juhul tuleb neil täita rangeid tööohutuseeskirju.

    Mõnikord peavad füüsikud ja astronoomid töötama kodust kaugel või isegi välismaal, sest kodukohas ei pruugi olla vajalikke uurimisseadmeid.

    Füüsikateadlaste tööaeg oleneb suuresti nende uurimistöö vajadustest. Laborites katseid tehes töötavad nad teinekord ööpäev läbi. Õppejõud peavad lisaks arvestama tunniplaaniga. Ettevõtetes töötavad füüsikud lähtuvad töös klientide soovist ja lepingute tähtaegadest.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Füüsikud ja astronoomid:

    • tunnevad hästi füüsikat ja matemaatikat;

    • oskavad teha katseid ja mõõtmisi;

    • tunnevad teadustöö metoodikat;

    • valdavad hästi tehnikaaparatuuri;

    • oskavad võõrkeeli;

    • on hea eneseväljendusoskusega.

    Füüsikute töös on kõige tähtsam suur huvi tehtava töö vastu. Tavaliselt tegelevad füüsikud sama probleemiga väga pikka aega. See nõuab suurt püsivust ja järjekindlust.

    Samuti on suur osa füüsikute tööst seotud praktilise teadustööga. See eeldab huvi katsete ja mõõtmiste vastu ning head tehnilist taipu.

    Võõrkeeltest on vajalik inglise keel, sest suur osa erialakirjandusest on ingliskeelne. Inglise keel ja hea eneseväljendusoskus on tähtsad ka teadusartikleid kirjutades. Hea eneseväljendusoskus tuleb kasuks uurimistööde aruannete koostamisel ja rahataotluste esitamisel.

  • Haridus ja väljaõpe

    Füüsikutel ja astronoomidel on tööks vajalik füüsikaalane kõrgharidus. Teadustöö tegemiseks on vajalik akadeemiline kraad.

    Otsi õppimisvõimalusi Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist.

    Üldhariduskoolis tuleks tähelepanu pöörata loodusainetele, eelkõige füüsikale ja keemiale. Väga tähtis on matemaatika tundmine. Vajalikud on ka võõrkeeled, eriti inglise keel.

  • Töövõimalused

    Paljud füüsikud leiavad tööd ülikoolides ja muudes teadusasutustes füüsika, keemia, bioloogia või tehnika alal. Väiksem osa füüsikuid töötab tehnoloogiaettevõtetes, näiteks projekteerimise või infotehnoloogia valdkonnas. Mõned füüsikud ja astronoomid töötavad õpetajana üldhariduskoolides.

    Peamised füüsika uurimis- ja arenduskeskused Eestis asuvad Tartus ja Tallinnas kõrgkoolide juures. Astronoomide peamine tööandja Eestis on Tartu Observatoorium.

    Füüsikuid palkavad ka väiksemad tööstus- ja tehnoloogiafirmad, kes tegelevad tehnoloogia arendamise, tootmise ja mitmesuguste mõõtmistega.

    Füüsikute tööjõuvajadus tehnoloogiafirmades kasvab. Samuti on füüsikaõpetajaid tarvis üldhariduskoolides.

  • Sissetulek, soodustused

    Ülikoolides saavad füüsikud oma töö eest kindlat põhipalka. Nad võivad saada lisatasu loengute pidamise või lepingutööde eest. Üks lisasissetulekuid võib olla ka teadusprojektides osalemine.

    Teadusasutustes töötavad füüsikud saavad oma uurimistööde jaoks raha uurimistoetustest. Selleks peavad teadusrühma juhid kirjutama rahataotlusi. Teadlased töötavad peaaegu alati mõne uurimisprojekti kallal või teevad koostööd toetust saanud uurimisrühmadega, sest ilma rahata ei saa nad teadustööd teha.

    Tehnoloogiafirmades töötad füüsikud võivad saada ka tulemuspalka. Mõnikord võivad väiksemas ettevõttes töötavad tähtsamad füüsikud saada endale osaluse ettevõttes.

    Füüsikute töö juurde kuulub pidev enesetäiendamine. Selleks osalevad füüsikud rahvusvahelistel teaduskonverentsidel mitmel pool maailmas.

    Teadustööd tegevatel füüsikutel on õigus saada aastas 42 päeva puhkust. Füüsikaõpetajate ja ‑õppejõudude puhkus on 56 päeva aastas.

  • Lisateave

    Eesti füüsika portaalist leiab teavet uusimate füüsikasaavutuste ja õppimisvõimaluste kohta.

    Astronoomiaportaal annab ülevaate astronoomiasaavutustest ja astronoomiahuviliste tegemistest Eestis.

    Tartu Ülikooli füüsikainstituut pakub füüsikaalast kõrgharidust ja on ühtlasi tähtis teaduskeskus Eestis.

    Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut on loodusteadusi ühendav teadus- ja arenduskeskus Tallinnas.

    Tartu Observatoorium on astronoomia vallas tegutsev teadus- ja arenduskeskus.

    ESTCube on Eesti füüsikatudengite satelliidi ehitamise projekt. Nende eesmärk on ehitada satelliit, mis katsetaks päikesepurje tehnoloogiat, ja saata see orbiidile.

    Eesti Füüsika Selts ühendab Eestis tegutsevaid füüsikuid kõigist tegutsemisvaldkondadest. Seltsi eesmärk on arendada Eesti füüsikat ja suurendada huvi selle vastu.

    Interaktiivne astronoomiaõpik võimaldab huvilistel astronoomiaga tutvuda interneti vahendusel.

    Haridus- ja teadustöötajate loetelu määrab, kellel on õigus pikemat puhkust saada.

    Loe ka miks.ee lehelt persoonilugu astronoom Tiinast. 

    Kirjeldust on uuendatud 2012. aastal koostöös Tartu Ülikooli füüsikainstituudiga.

  • Lähedased ametid

    Keemik

    Bioloog. Bioloog on elu ja elusorganisme uuriv teadlane, keda huvitab elusolendite ehitus, talitlus, suhted ning päritolu. Bioloog võib uurida elu nii molekulide kui ka suurte maaalade või merede tasandil. Bioloogi töö on aluseks toi...

    Loe täpsemalt »

    Insener

    Materjaliteadlane

    Keskkonnateadlane

    Matemaatik

    Helitehnik

    Programmeerija. Programmeerija töö on tarkvara loomine. Töö eeldab loogilist ja analüütilist mõtlemist, tehnilist loomingulisust ning meeskonnatöö oskust. Programmeerija baasharidust saab omandada nii kutse- kui ka kõrgkoolis...

    Loe täpsemalt »