Füüsik

Prindi Füüsik
  • Olulised momendid

    Füüsik uurib looduse seaduspärasusi ja püüab mõista, kuidas maailm toimib. Saadud teadmisi kasutab füüsik uute tehnoloogiate väljatöötamiseks. Tänu füüsikale on olemas laserid, nanotehnoloogia ja satelliitside.

  • Töö iseloom

    Füüsik on loodusteadlane, kes uurib loodust ja maailma kõige üldisemas mõttes. Ta teeb katseid ja vaatlusi ning loob nende põhjal teooriaid selle kohta, kuidas maailm toimib.

    Füüsiku töö võib jaotada kolme suuremasse kategooriasse:

    • Teadustöö – teadlane uurib loodusnähtusi ja maailma seaduspärasusi.

    • Õppetöö – paljud füüsikud on õpetajad ja õppejõud koolides.

    • Füüsika rakendamine – füüsik aitab füüsika saavutusi kasutada uutes seadmetes ja tehnoloogiates.

    Füüsikateadlane uurib mitmesuguseid nähtusi. Tema eesmärk on kindlaks teha seaduspärasused, mis kõige täpsemini kirjeldavad kõiksugu looduslikke vastasmõjusid, näiteks gravitatsiooni või elektromagnetismi. Ta uurib, kuidas teiseneb energia ja millest maailm koosneb.

    Teadlase põhitegevus on uurimistöö. Füüsik valib endale huvipakkuva teema ja püstitab uurimistöö hüpoteesi. Seejärel peab ta kavandama uurimistöö sisu ja tegema vaatlusi või katseid, mille abil ta saab oma teemat uurida.

    Füüsikateadlane peab katsete tulemustest järeldusi tegema. Neist tulemustest kirjutab teadlane rahvusvahelistes teadusajakirjades. Teadlase üks peamisi edukuse näitajaid ongi tavaliselt tema kirjutatud artiklite arv ja menukus.

    Ülikoolis töötav teadlane on tihtilugu ka õppejõud. Teadlane-õppejõud tegeleb vaheldumisi teaduslike uurimistööde ja üliõpilaste õpetamisega. Õppejõud peab loenguid ja teeb koos üliõpilastega praktilisi katseid.

    Füüsik võib olla ka õpetaja üldhariduskoolis. Füüsikaõpetaja peab samuti loenguid ja aitab õpilastel teha lihtsamaid katseid.

    Füüsik võib otsida ka teadussaavutustele rakendusi. Füüsiku abiga on valminud mitmed seadmed ja masinad, mis muudavad igapäevatoimingud lihtsamaks või kiiremaks. Tänu füüsikale saavad arstid kasutada näiteks magnetresonantstomograafiat, mis annab pildi inimese sisemusest.

    Füüsik ei tegele seega ainult teaduse või õpetamisega. Ta võib töötada erinevates asutustes ning tema töö oleneb tavaliselt töökoha eripärast:

    • Tehnoloogiafirmas töötab füüsik koostöös inseneridega, et leida uusi tehnilisi lahendusi.

    • Tervisekaitsetalituses mõõdab füüsik näiteks mürataset ja õhusaastet.

    • Kiirgusfüüsik kontrollib kiirgusohutust ja kasutatavat kiirgust meditsiinis.

    • Füüsik-metroloog tegeleb mõõtmisega ning töötab välja uusi ja täpseid mõõtevahendeid.

    Füüsiku elukutse sobib sulle, kui tunned hästi matemaatikat ja loodusteadusi, sulle meeldib teha katseid ja sind huvitab, kuidas maailm toimib.

  • Töökeskkond

    Füüsik töötab enamasti laboris, kontoris ja õpperuumis. Tema töö nõuab suurt vaimset pingutust ja pühendumust. Uurimistöös võib tulemuste saavutamine võtta aastaid ja see eeldab pidevalt sama probleemiga tegelemist.

    Tavaliselt töötab füüsik uurimisrühmas, sest nii on kergem teha suuri katseid. Mõnikord tuleb füüsikul töötada kodust kaugel või isegi välismaal, sest kodukohas ei pruugi olla uurimistööks vajalikke seadmeid.

    Enamus füüsiku tööst toimub siseruumis ja on istuva loomuga. Peamised töövahendid on arvuti ja katseseadmed. Mõni füüsik võib töös kokku puutuda ka mürgiste ainete või kahjuliku kiirgusega. Sel juhul tuleb tal täita rangeid tööohutuseeskirju.

    Füüsikateadlase tööaeg oleneb suuresti tema uurimistöö vajadustest. Uurimistöö alg- ja lõppstaadiumis füüsik enamasti loeb erialakirjandust või kirjutab kokkuvõtet oma uurimusest. Laborites katseid tehes töötab füüsik aga teinekord ööpäev läbi.

    Õppejõud peab oma töös arvestama tunniplaaniga. Ettevõtetes töötav füüsik lähtub töös lisaks klientide soovist ja lepingute tähtaegadest.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Füüsik:

    • tunneb hästi füüsikat ja matemaatikat;

    • oskab teha katseid ja mõõtmisi;

    • tunneb teadustöö metoodikat;

    • valdab hästi tehnikaaparatuuri;

    • oskab võõrkeeli;

    • on hea eneseväljendusoskusega.

    Füüsiku töös on kõige olulisem suur huvi tehtava töö vastu. Tavaliselt tegeleb füüsik sama probleemiga väga pikka aega. See nõuab aga suurt püsivust ja järjekindlust.

    Samuti on suur osa füüsiku tööst seotud praktilise teadustööga. See eeldab huvi katsete ja mõõtmiste vastu ning head tehnilist taipu.

    Võõrkeeltest on vajalik inglise keel, sest suur osa erialakirjandusest on ingliskeelne. Inglise keel ja hea eneseväljendusoskus on tähtsad ka teadusartikleid kirjutades. Hea eneseväljendusoskus tuleb kasuks uurimistööde aruannete koostamisel ja rahataotluste esitamisel.

  • Haridus ja väljaõpe

    Füüsikul on tööks vajalik füüsikaalane kõrgharidus. Teadustöö tegemiseks on vaja akadeemilist kraadi.

    Otsi õppimisvõimalusi kõrgkoolide õppekavade andmebaasist.

    Üldhariduskoolis tuleks tähelepanu pöörata loodusainetele, eelkõige füüsikale ja keemiale. Väga tähtis on matemaatika tundmine. Vajalikud on ka võõrkeeled, eriti inglise keel.

  • Töövõimalused

    Füüsik töötab tavaliselt ülikoolis või mujal teadusasutuses füüsika, keemia, bioloogia või tehnika alal. Peamised füüsika uurimis- ja arenduskeskused Eestis asuvad Tartus ja Tallinnas.

    Füüsik võib töötada ka eraettevõtetes, näiteks projekteerimise või infotehnoloogia valdkonnas. Füüsiku võib palgata väiksem tööstus- ja tehnoloogiafirma, kes tegeleb tehnoloogia arendamise, tootmise või mitmesuguste mõõtmistega.

    Õpetaja ametit pidav füüsik leiab tööd koolis. Füüsikaõpetajat on vaja igas Eesti üldhariduskoolis.

    Füüsiku väljavaated tööjõuturul on pigem head, sest füüsikaharidusega töötajaid läheb tehnoloogiaettevõtetes aina rohkem vaja. Samuti on just loodusteaduste õpetajatest koolides kõige suurem puudus.

  • Sissetulek, soodustused

    Ülikoolis saab füüsik oma töö eest kindlat põhipalka. Ta võib saada lisatasu loengute pidamise või lepingutööde eest. Üks lisasissetulekuid võib olla ka teadusprojektides osalemine.

    Teadusasutustes töötav füüsik saab oma töö jaoks raha uurimistoetustest. Selleks peab teadusrühma juht kirjutama oma uurimisprojektile rahataotlusi. Teadlane töötab peaaegu alati mõne uurimisprojekti kallal või teeb koostööd toetust saanud uurimisrühmaga, sest ilma rahata ei saa ta teadustööd teha.

    Tehnoloogiafirmades töötav füüsik võib saada ka tulemuspalka. Mõnikord võib väiksemas ettevõttes töötav juhtfüüsik saada endale osaluse ettevõttes.

    Füüsiku töö juurde kuulub pidev enesetäiendamine. Selleks osaleb füüsik rahvusvahelistel teaduskonverentsidel mitmel pool maailmas.

    Teadustööd tegeval füüsikul on õigus saada aastas 42 päeva puhkust. Füüsikaõpetaja ja ‑õppejõu puhkus on 56 päeva aastas.

  • Lisateave

    Tartu Ülikooli füüsikainstituut pakub füüsikaalast kõrgharidust ja on ühtlasi tähtis teaduskeskus Eestis.

    Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut on loodusteadusi ühendav teadus- ja arenduskeskus Tallinnas.

    Tartu Observatoorium on astronoomia vallas tegutsev teadus- ja arenduskeskus.

    ESTCube on Eesti füüsikatudengite satelliidi ehitamise projekt. Nende eesmärk on ehitada satelliit, mis katsetaks päikesepurje tehnoloogiat, ja saata see orbiidile.

    Eesti Füüsika Selts ühendab Eestis tegutsevaid füüsikuid kõigist tegutsemisvaldkondadest. Seltsi eesmärk on arendada Eesti füüsikat ja suurendada huvi selle vastu.

    Haridus- ja teadustöötajate loetelu määrab, kellel on õigus saada pikemat puhkust.

    Loe ka miks.ee lehelt persoonilugu astronomm Tiinast. 

    Kirjeldust on uuendatud 2012. aastal koostöös Tartu Ülikooli füüsikainstituudiga.

  • Lähedased ametid

    Keemik

    Bioloog. Bioloog on elu ja elusorganisme uuriv teadlane, keda huvitab elusolendite ehitus, talitlus, suhted ning päritolu. Bioloog võib uurida elu nii molekulide kui ka suurte maaalade või merede tasandil. Bioloogi töö on aluseks toi...

    Loe täpsemalt »

    Insener

    Materjaliteadlane

    Keskkonnateadlane

    Matemaatik

    Programmeerija. Programmeerija töö on tarkvara loomine. Töö eeldab loogilist ja analüütilist mõtlemist, tehnilist loomingulisust ning meeskonnatöö oskust. Programmeerija baasharidust saab omandada nii kutse- kui ka kõrgkoolis...

    Loe täpsemalt »

    Astronoom