• Olulised momendid

    • Fotograafi töö on sündmuste, olukordade, inimeste ja nähtuste jäädvustamine selleks sobilike vahenditega.Tema peamine töövahend on fotokaamera.
    • Fotograafi töö eeldab head silma, kujutlusvõimet ja loovust, et pilt saaks sobiva valguse, kompositsiooni ning lahendusega.
    • Fotograafi töö on üldjuhul väga vaheldusrikas, sest pildistamine toimub eri kohtades ja koostöös igasuguste inimestega.
  • Töö iseloom

    Fotograafi ülesanne on jäädvustada sündmusi, olukordi, nähtusi, inimesi ja loomi. On fotograafe, kes püüavad jäädvustada kõike olenemata teemast, kuid on ka neid, kes on spetsialiseerunud kindlale valdkonnale.

    • Fotograaf-laborant töötab fotolaborites ning tema põhilised tööülesanded on foto tegemine, töötlemine ja valmistamine ning klienditeenindamine.
    • Sündmusfotograaf pildistab inimesi üksikult või rühmas. Paljud on spetsialiseerunud erinevate sündmuste pildistamisele, näiteks pulmad, koolilõpetamised jms. Enamasti töötab portreefotograaf stuudios, kuid sageli tuleb pildistada ka sündmuskohal, nt pidulikel üritustel, koolis, ette­võtetes, kodus või lihtsalt vabas õhus.
    • Fotoajakirjanik jäädvustab huvipakkuvaid inimesi, kohti ja sündmusi ajalehtede, ajakirjade, arhiivi tarvis ning tema pildid avaldatakse enamasti internetis, nt uudiste portaalides. Nad peavad toime tulema eri olukordades ja tingimustes, mis eeldab tehnilist võimekust, kohanemis­võimet, suhtlemisoskust ja stressitaluvust.
    • Tootefotograaf jäädvustab seadmeid, masinaid, toodangut, kaupa jms.
    • Arhitektuuri­fotograaf jäädvustab ehitisi ja sisekujundust.
    • Teadusfotograaf jäädvustab erinevaid objekte, et illustreerida täppis- ja loodusteaduslikke ning meditsiiniandmeid ja -nähtusi. Harilikult vajavad nad ka lisateadmisi inseneri, meditsiini, bioloogia või keemia alal.
    • Loodusfotograaf pildistab looduskeskkonda, nt taimi, loomi, linde, putukaid, maastike, nähtusi. Töö eeldab palju väljas liikumist ja huvi looduse vastu.
    • Moe- ja reklaamlavastuse fotograaf jäädvustab moe- ja reklaamlavastusi. Ta teeb koostööd paljude inimestega – modellide, stilistide, meigikunstnikega jt. Fotosid kasutatakse peamiselt reklaaminduses, ajakirjanduses ja televisioonis.
    • Fotokunstnik loob fotost pilditöötlusprogrammide ja tehnika abil kunstiteose või -pildi.

    Fotograafia ei ole ainult meelelahutuslikku laadi tegevus, vaid see on saanud üheks peamiseks teaduslik-tehniliseks teabe hankimise ja talletamise vahendiks. Fotograafi abil jäädvustatakse ajalugu ning eriti laialdaselt rakendatakse fotograafiat näiteks meditsiinis ja kriminalistikas. Fotograafia on meedias peamine inimeste teavitamise vahend.

  • Töökeskkond

    Fotograafi põhitöövahendid on fotokaamera ning mitmesugused lisaseadmed: statiivid, välklambid, valgustid, objektiivid, filtrid, makroseadmed jm. Tänapäeval on tavapärase fototehnika kõrval lahutamatud abivahendid arvuti, printer, skanner ja erialased arvutiprogrammid. Oskus neid töövahendeid tulemus­likult kasutada on sama vajalik kui teadmised fototehnikast.

    Fotograafi töötingimused olenevad töökohast ja tegevusvaldkonnast. Fotolaborites, reklaamistuudiotes töötavatel fotograafidel on tavaliselt regulaarne tööaeg ehk 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, samas fotoajakirjaniku töö­aeg on ebaregulaarsem ning ta peab olema valmis kiiresti tööle asuma, kui selleks vajadus tekib. Portreefotograaf peab sageli tegema tööd õhtuti ja nädalavahetustel stuudios või klientide juures, nt koolis, kodus, ettevõttes, vabas õhus, pulmas jne.

    Enamik fotograafe veedab ainult väikese osa tööajast otseselt pildistades. Suurem osa tööajast kulub piltide töötlemisele ja toimetamisele arvutis.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Fotograafi põhiteadmiste ja -oskuste hulka kuuluvad:

    • terminoloogia ja fototehnika põhimõisted;
    • valguse seadmine ja kasutamine;kompositsiooni põhialused;
    • fototehnika omaduste tundmine ja kasutamine;
    • arvutis piltide töötle­mine ja printimine;
    • filmide ilmutamine ja kopeerimine;
    • fotolavastus ja oskus töötada modellidega.

    Fotograafi eelised on hea ruumi-, värvi- ja kujunditaju, silmamälu, analüüsivõime, püsivus, täpsus ning rutiinitaluvus.

    Fotograafide kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis, mis tähendab, et peale erihariduse saab fotograaf taotleda endale kutsedokumendi, mis tõendab tema pädevust. Kutsetasemeid on kokku viis ning nende taotlemisel on nõutud teatud töökogemus ja haridus.

  • Haridus ja väljaõpe

    Otsi sobivat õppimisvõimalust Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist ning kutsehariduse andmebaasist. Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada fotograafia erialal, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata kunsti- ja arvutiõpetusele, pilditöötlusele, pildistamisele looduses, linnas ning inimeste keskel.

  • Töövõimalused

    Fotograafid töötavad fotolaborites, fototeenuseid pakkuvates ettevõtetes või asutustes, kus pildile jäädvustamine ja fotod on tähtis osa toote-teenuse pakkumises, näiteks ajalehetoimetuses.

    Väga paljud fotograafid on iseendale tööandjad ehk nad töötavad oma oskuste, soovide ja vajaduste järgi, sidumata end ühegi asutusega.

    Tööd võib leida igal pool, kuid suuremad võimalused on linnades. Paljudel ette­võtjana tegutsevatel fotograafidel on lepingud reklaamifirmade, ajalehtede ja -kirjade või teiste ettevõtetega, kus nad teevad üksikuid projekte kindla honorari eest.

  • Sissetulek, soodustused

    Parema sissetuleku tagab hea enesereklaam, töökogemus ja maine. Ettevõtjana tegutseva fotograafi sissetulek oleneb tehtud töödest, projekti suurusest ja oskusest majandada.

    Fotolaboris ja -ateljees töötaval fotograafil on kindel kuupalk, millele lisandub üldjuhul läbimüügitasu.

  • Lisateave

    Eesti Fotograafide Liit ühendab elukutselisi fotograafe.

    Fotograafiateavet leiad Eesti Foto koduleheküljelt.

    Fotograafile vajalikke kunstivõimeid ja loovust läheb vaja arhitekti, kunstniku, disaineri ning tele-, video- ja filmioperaatori töös. Fotoajakirjaniku töö nõuab oskust käsitleda uusi lugusid ehk näha üksikjuhtumis üldistust, mis on lähedane reporteri ja toimetaja tööle. Fotode töötlemine, mida fotograafid teevad arvutis, sarnaneb ajalehe, ajakirja, raamatu vm kujundaja tööga.

    Loe ka Rajaleidja persoonilugu fotoajakirjanikust Andrusest. 

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Fotoga.

     

  • Lähedased ametid

    Filmioperaator

    Videooperaator

    Kujundaja

    Arhitekt. Arhitekt on magistritaseme arhitektiõppe lõpetanud spetsialist, kes kavandab ehitatud keskkonda: linnu ja hooneid. Arhitekti amet sobib inimesele, kes tunneb arhitektuuri vastu huvi, on loominguline ning samas kannatlik ja suudab mõelda eri sk...

    Loe täpsemalt »

    Reporter. Reporter on ajakirjanik, kes otsib ja kirjutab uudiseid. Tänu tema tööle saavad inimesed igal hommikul värskeid teateid Eestis ja mujal maailmas toimuvast. Reporteri töö on kiireloomuline ja kohati pingeline. Samas külastab ta er...

    Loe täpsemalt »

    Toimetaja. Toimetaja on ajakirjanik, kes vastutab väljaande või kanali toimimise eest. Ta suunab ja juhendab teiste ajakirjanike tööd ning jälgib, et töö toimetuses sujuks plaanipäraselt. Toimetaja hoolitseb näiteks selle eest, ...

    Loe täpsemalt »

    Kunstnik. Kunstnikud (skulptorid, maalikunstnikud jt) loovad kunstiteoseid. Kunstnikuks saamiseks peab ennekõike olema kunstiannet. Ainuüksi andest jääb aga väheseks, lisaks tuleb palju õppida ja pidevalt tööd teha. Vabakutselise...

    Loe täpsemalt »

    Teleoperaator. Teleoperaatori töö on osa meeskonnatööst. Teleoperaatorilt oodatakse loomingulisust, kompositsioonitaju, aga ka head füüsilist vormi. Töövilumus saavutatakse tavaliselt aastatega praktilise töö abil.

    Loe täpsemalt »