• Olulised momendid

    • Elektroonikatööstuse töölised koostavad, seadistavad, remondivad, paigaldavad ja hooldavad elektroonikaseadmeid.
    • Elektroonikatööstus on kiiresti arenev ja laienev majandusharu.
    • Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, liigutuste täpsust ja head nägemist.
  • Töö iseloom

    Elektroonikatööstuse tööliste tegevus on elektroonikaseadmete koostamine, remont, paigaldus, diagnostika jahooldus.Elektroonikatööstuse töölised koostavad ja hooldavad arvuteid, telekommunikatsiooni seadmeid, kodu- (telerid, raadiod), tööstus-, autoelektroonikat jms.

    Konkreetsed tööülesanded olenevad ettevõtte tegevusalast, toodetest ja töökorraldusest. Elektroonikatööstuse tööliste hulka kuuluvad elektroonikaseadmete koostajad, paigaldajad ja hooldajad.

    Elektroonikaseadmete koostajad koostavad elektroonikaseadmeid või nende osi etteantud protseduuride järgi. Põhilised tööülesanded on elektroonikakomponentide monteerimine ja jootmine (nii käsitsi kui ka automaatliinidel), toote katsetamine ja häälestamine ning elektroonikatoodete remontimine. Enam levinud ametinimetused on koosteoperaator, operaator, remontija, seadistaja.

    Elektroonikaseadmete paigaldajad ja hooldajad paigaldavad ning hooldavad elektroonikaseadmeid, nagu raadio- ja televisiooniseadmestik ja videosalvestuse seadmed ja muud audio-videoseadmed. Elektroonikaseadmete paigaldajate ja hooldajate töö sarnaneb üha enam info- ja telekommunikatsiooni valdkonna ning telekommunikatsiooni spetsialistide tegevusega.

    Madalama taseme elektroonikaseadmete paigaldajate ja hooldajate enam levinud ametinimetused on jootmismasina operaator, ladumismasina operaator, testija, paigaldus- ja hoolduselektroonik, hooldustehnik. Kõrgemal tasemel töötaja ametinimetus võib olla elektroonikapaigaldaja, elektroonik-seadistaja, elektroonik-veaotsija, tehnik, remondigrupi elektroonik, automaatladumismasina ja tinalainega jootemasina (lainejootemasina) seadistaja, automaatladumisseadmete hooldustehnik, mõõte- ja testseadmete tehnik.

  • Töökeskkond

    Elektroonikatööstuse ettevõtete tootmisruumid on väga puhtad, hästi valgustatud ja konditsioneeritud õhuga. Põrandad on kaetud antistaatilise kattega ning töötajad kannavad antistaatilisi kitleid ja kingi.

    Olenevalt toodangust toimub monteerimine liini või konveieri ääres või eraldi töö­laudadel, sel juhul veetakse pooltooteid kärudel. Elektroonika montaaž tehakse tavaliselt jootmise teel, mehaaniline montaaž elektri- või pneumaa­tiliste kruvikeerajatega. Peale montaaži on tüüpilised operatsioonid veel käsijoodetavate komponentide ettevalmistus, visuaalne kontroll, katsetamine, remont ja pakkimine. Kõrgelt auto­mati­seeritud tootmises on ka kontrollioperatsioone, kus töötaja sekkub ainult vajaduse korral.

    Töö võib kohati olla rutiinne ning silmadele või kätele väsitav. Tavaliselt on silmade koormus suurem väikeste toodete ja käte koormus suurem suurte toodete valmistamisel. Nõutav on täpsus ja tähelepanelikkus, seda nii enda töös kui ka eelnevate tööoperatsioonide vigade avastamisel. Hoolikalt tuleb järgida nõrkvoolu ohutusnõudeid, sest elektroonikaseadmete seadistaja puutub oma töös kokku voolu all olevate seadmetega. Samuti puutuvad elektroonikatööstuse töölised kokku kemikaalidega, mis võib ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat.

    Enamasti on tööaeg 40 tundi nädalas, kuid tihti kasutatakse summeeritud tööaega, mille korral ette­võtte tellimuste ebaühtluse tõttu tegelike töötundide arv nädalas kõigub. Töötatakse ühes, kahes või kolmes vahetuses. Mõned suured ettevõtted töötavad niinimetatud nelja vahetusega graa­fiku järgi (kõik päevad on võrdsed, puhkepäevad ei lange alati lau- ja pühapäevale). Vahetus võib olla kuni 12 tundi pikk.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Elektroonikaseadmete tööline peab oskama

    • koostada elektroonikaseadmeid (sh oskab teha käsijootmist ning komponentide monteerimist trükkplaadile);
    • lugeda seadmete komponentide ja moodulite tööjuhendeid;
    • kasutada katsetamiseks vajalikke mõõteriistu;
    • leida seadmetes vigu ning neid kõrvaldada;
    • käsitseda seadmeid ja komponente juhendi järgi;
    • suhelda kaastöötajatega, töötada meeskonnas ning edastada operatiivselt infot.

    Elektroonikaseadmete paigaldajad ja hooldajad peavad lisaks oskama seadmeid ühendada ning paigaldada vastavalt kehtivatele kvaliteedi- ja ohutusnõuetele ning suutma kontrollida, kas seadme parameetrid vastavad spetsifikatsioonile.

    Lisaks peab iga töötaja oskama järgida keskkonna- ja tööohutusnõudeid: erinevate materjalide kasutamisest tulenevad keskkonnamõjud, jäätmekäitluse põhimõtted, elektriohutusnõuded.

    Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, liigutuste täpsust ja head nägemist.

    Täpsemad kutseoskusnõuded on kirjas järgmistes kutsestandardites:

    elektroonikaseadmete koostaja,

    elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja.

  • Haridus ja väljaõpe

    Elektroonikatööstuse töötajaks saab õppida töökohal, kursustel või kutseõppeasutuses elektroonikaseadmete koostamise ja paigaldamise erialadel. Tööd leiab ka põhiharidusega, kuid soovitatav on keskharidus.

    Otsi sobivat õppimisvõimalust kutsehariduse veebilehelt.

    Elektroonikatööstuse töölistel tuleb pidevalt osaleda täiendusõppe kursustel, kuna tooted ja tehnoloogiad muutuvad ja vahetuvad. Lisaks võidakse töötajaid vastavalt tootmise ja ettevõtte vajadustele koolitada uusi töid (operatsioone) tegema. Mitmel alal on vajalik regulaarne pädevuse värskendamine ja kontroll (nt jootmine, kvaliteet).

    Elektroonikatööstuses töötamisest huvitatud noor peaks üldhariduskoolis tähelepanu pöörama reaalainetele, võõrkeeltele ja arvutiõpetusele.

  • Töövõimalused

    Elektroonikatööstuse töölised töötavad elektroonika-, automaatika-, mehhatroonika-, infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniga seonduvates ettevõtetes, samuti meditsiinitehnikat, arvuteid, side- ja kontoritehnikat, turvaseadmeid, jmt tooteid valmistavates (koostavates) ja hooldavates ettevõtetes.

    Viimastel aastatel on elektroonikatööstuse ettevõtted pidevalt oma tegevust laiendanud, mistõttu vajatakse ka uusi töötajaid. Elektroonikatööstuse kasvu ja töötajate vajadust ennustatakse ka järgnevateks aastateks.

    Karjäärivõimalustena on elektroonikatööstuse töölistel peale kõrgkooli lõpetamist võimalik tööle asuda elektroonika- ja sideinsenerina, kes tegelevad erialase uurimistöö juhtimise ja konsulteerimisega. Nad töötavad välja elektronsüsteeme, mootoreid ja seadmeid ning juhivad nende valmistamist, annavad nõu erimaterjalide, toodete ning protsesside tehnoloogia kohta.

  • Sissetulek, soodustused

    Töötasu oleneb ettevõtte palgasüsteemist. Lisaks põhipalgale rakendatakse tulemustasu, mõnes ettevõttes ka osalist tükitööd. Töötaja, kes valdab rohkem operatsioone ja tehnoloogiaid, on firmale väärtuslikum ja ka vastavalt tasustatud.

    Teatud tingimustel (jootmisega tegelevad inimesed) võidakse saada soodustust tervisekaitse reeglite järgi.

    Elektroonikatööstuse töölisel on tööandja poolt ette nähtud tööriietus, töövahendid ja vajalikud olmetingimused.

  • Lisateave

    Eestis tegutsevate elektroonikatööstuse ettevõtete, teadus- ja haridusasutuste koostööd arendab Eesti Elektroonikatööstuse Liit.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Elektroonikatööstuse Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Nõrkvooluseadmete paigaldaja

    Automaatik. Automaatik paigaldab, seadistab ja hoiab käigus automaatikaseadmeid ning -süsteeme. Automaatik töötab tavaliselt suurtes tööstushoonetes ja -kompleksides. Amet eeldab loogilist mõtlemist ning oskust oma tööd iseseisv...

    Loe täpsemalt »

    Telekommunikatsiooni spetsialist