• Olulised momendid

    • Elektrikud on oskustöölised, kes teevad kõiki elektritöid kaablite paigaldusest elektriseadmete remondini.
    • Elektrikud võivad töötada erinevates ettevõtetes, näiteks kauplustes, laevadel või elektrijaamades.
    • Elektrikukutse tagab kindla töö, sest elektrikuid on alati tarvis.
    • Elektrikud peavad regulaarselt käima tervise- ja erialateadmiste kontrollis.
  • Töö iseloom

    Elektrikud on elektritööde asjatundjad. Nad paigaldavad, hooldavad ja hoiavad töös elektrivõrke ning ‑seadmeid. Nende tegevusalasse jääb kõik elektriga seonduv elektrijaamadest koduste elektritöödeni.

    Elektrikute töö on vajalik lisaks elektrienergia tootmisele ja jaotamisele ka kõikvõimalikeks teisteks elektriga seotud tegevusteks. Nad aitavad leida vigu autode elektronsüsteemides, paigaldavad elektrikaableid ehitusel ning remondivad elektriseadmeid.

    Elektrikute töö eeldab palju käelist tegevust. Nad kasutavad mõõteriistu seadmete ja elektrivõrkude kontrollimiseks. Tööriistade abil nad lõiguvad ja paigaldavad kaableid ning ühendavad need seadmetega.

    Elektrikute konkreetsed tööülesanded olenevad suuresti nende ametist ja erialast. Üldisemalt saab tööülesannete järgi eristada paigaldus-, käidu- ja remondielektrikuid. Lisaks võib elektrikuid eristada nende spetsialiseerumise alusel kindlat tüüpi seadmetele või töökeskkonnale.

    Nõrkvoolusüsteemi paigaldajad on nõrkvoolule spetsialiseerunud elektrikud. Nemad paigaldavad ja hooldavad näiteks valvetehnika-, tuletõrjesignalisatsiooni- või sidevõrke.

    Välispaigalduse elektrikud ehitavad ja hoiavad töös elektriliine, alajaamu, jaotlaid ning elektrienergiat tootvaid seadmeid. Nemad paigaldavad ka näiteks kõrgepingeliine ning aitavad taastada elektrivõrke, mis on tormiga kahjustada saanud.

    Sisetööde elektrikud töötavad elektriseadmete ja -võrkudega siseruumides. Nemad paigaldavad masinaid ja seadmeid tehnohoonetes ning kaableid ja elektritarvikuid elamutes.

    Elektriku töö sobib sulle, kui huvitud elektritöödest, oled tehnilise taibu ja loogilise mõtlemisega ning sul on hea koordinatsioon ja mälu.

  • Töökeskkond

    Elektrikud töötavad nii siseruumides kui ka väljas. Samuti võib ette tulla tööd kõrgustes, tunnelites või suurtes tootmishoonetes.

    Elektrikute töös võib olla palju seismist või liikumist, mis võib muuta töö füüsiliselt koormavaks. Mõned elektrikud peavad liikuma ka erinevate objektide ehk tööpaikade vahel, näiteks külastama elamuid, tööstushooneid või väliliine.

    Töös kasutavad elektrikud erinevaid töö- ja mõõteriistu, materjale ning elektriseadmeid. Mõnikord võivad elektrikud töötada ka pingestatud seadmete või võrkudega.

    Elektritööd võivad olla ohtlikud ning nõuavad tähelepanu ja ohutusnõuete järgimist. Võimalikud ohud on elektrilöök ja kukkumine. Vigastustest hoidumiseks peavad elektrikud kasutama kaitsevahendeid ja eririietust.

    Elektrikud töötavad enamasti 40 tundi nädalas. Nende konkreetsem tööaeg sõltub töökohast. Käitamisega tegelevad elektrikud töötavad enamasti ettevõtte töögraafiku alusel vahetustega. Paigalduselektrikud töötavad paigalduskoha graafiku järgi. Elektrikutel võib tööd ette tulla ka nädalavahetustel ja öösiti. Samuti esineb ootamatuid väljakutseid.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Elektrikutel on tööks tarvis järgmist:

    • tunda matemaatikat, elektroonikat ja automaatikat;
    • teada elektrimaterjalide omadusi ja kasutusviise;
    • tunda elektriseadmeid, nende komponente ja lülitusi;
    • tunda ehituskonstruktsioone ja elektriseadmete paigaldusviise;
    • osata kasutada töö- ja mõõteriistu;
    • osata lugeda ja koostada tehnilisi dokumente.

    Lisaks peavad elektrikud tundma põhjalikumalt oma töövaldkonda. Näiteks nõrkvooluelektrikud peavad tundma erinevaid side- ja turvasüsteeme. Mõned sisetööde elektrikud peavad tundma elektriliste meditsiiniseadmete paigaldusviise ja eripära.

    Elektrikutel tulevad töös kasuks järgmised isikuomadused:

    • hea loogiline mõtlemine ja silmamälu;
    • keskendumis- ja kohanemisvõime;
    • järjekindlus ja täpsus;
    • hea analüüsioskus;
    • oskus töötada hästi meeskonnas.

    Lisaks eeldab elektrikute töö head füüsilist vormi, täpset koordinatsiooni ning teravat nägemist. Kohustuslik on läbida perioodiliselt tervisekontroll.

    Elektriohutusseaduse järgi peavad elektrikud korrapäraselt läbima elektriohutusteadmiste ja oskuste kontrolli. Samuti nõutakse elektritööde juhtidelt pädevustunnistust. Pädevusnõuded on kirjas vastavas määruses.

    Olenevalt töökohast võidakse elektrikutelt nõuda tuletöö- või kõrgtööde tunnistust. Elektrikuna töötamiseks on vaja ka erialast kutsetunnistust. Kutsenõuded on kirjas elektrikute kutsestandardites.

  • Haridus ja väljaõpe

    Elektrikuna töötamiseks on vajalik vähemalt põhiharidus ning erialane ettevalmistus. Elektritööde ettevalmistust saab kutsekoolis, erialakursustel või töökohal.

    Keerulisemate ja suuremat vastutust nõudvate elektritööde tegemiseks ja juhtimiseks on üldjuhul tarvis füüsika-, elektroonika- või energeetikaalast kõrgharidust, mõnikord isegi elektriinseneri kutsekvalifikatsiooni.

    Otsi sobivaid õppimisvõimalusi kutsekoolide andmebaasist ja Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist.

    Üldhariduskoolis tasub elektrikutööst huvitunul tähelepanu pöörata matemaatikale ja füüsikale. Kasuks tulevad ka keelte õppimine, informaatika ning tööõpetus.

    Erialaseid täienduskoolitusi korraldavad elektritööde ettevõtted, kutse- ja kõrgkoolid. Koolitustel saab valmistuda elektriku kutseeksamiks või omandada põhjalikumaid teadmisi näiteks elektriohutuse või liigpinge vallas.

  • Töövõimalused

    Elektrikud töötavad enamasti energeetika, ehitus-, kinnisvara või tööstusvaldkonnas. Elektriku abi on vaja igas suuremas hoones või tehases, kus kasutatakse elektriseadmeid või -masinaid.

    Tavaliselt töötavad elektrikud energeetika- või elektritöid tegevates ettevõtetes või on ise ettevõtjad. Harvem töötavad nad füüsilisest isikust ettevõtjana.

    Elektrikutel on head karjäärivõimalused oma valdkonnas. Elektrikuks saab õppida juba põhihariduse järel. Parema hariduse ja töökogemusega elektrik võib tõusta ametiredelil keerulisemaid töid tähendavale või isegi juhtivale ametikohale. Samuti on võimalik omandada kõrgharidus ning saada elektriinseneriks. Ettevõtlikum elektrik võib asutada oma ettevõtte.

    Üldiselt on elektrikute tööväljavaated head. Elekter on muutunud oluliseks igas eluvaldkonnas, mistõttu on elektrikuid alati tarvis. Vajadust uute elektrikute järele kasvatab elektrienergia tarbimise suurenemine ning vajadus elektritööde järele. Samuti võib nõudlust kasvatada vanemate töötajate pensionile jäämine.

  • Sissetulek, soodustused

    Elektrikud saavad enamasti põhipalka, mille suurus oleneb tööülesannetest ja ka -kohast. Paigalduselektrikud võivad saada tasu tükitöö alusel.

    Elektrikutele kehtivad soodustused sõltuvad eelkõige töökohast. Mõned elektrikud saavad kasutada ametiautot tööülesannete täitmiseks. Olenevalt ettevõttest võivad elektrikud saada ka muid soodustusi, näiteks tasuta sportimisvõimalusi.

  • Lisateave

    Elektriku kutse annab Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, mis ühendab Eesti elektritööde tegijaid. Liidu eesmärk on esindada oma liikmete huve ning edendada Eesti elektriala ja elektrikute väljaõpet üldisemalt.

    Loe ka Rajaleidja persoonilugu elektrik Janarist. 

    Kirjeldust on uuendatud 2012. aastal koostöös Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Füüsik. Füüsik uurib looduse seaduspärasusi ja püüab mõista, kuidas maailm toimib. Saadud teadmisi kasutab füüsik uute tehnoloogiate väljatöötamiseks. Tänu füüsikale on olemas laserid, nanotehnoloogia ja...

    Loe täpsemalt »

    Automaatik. Automaatik paigaldab, seadistab ja hoiab käigus automaatikaseadmeid ning -süsteeme. Automaatik töötab tavaliselt suurtes tööstushoonetes ja -kompleksides. Amet eeldab loogilist mõtlemist ning oskust oma tööd iseseisv...

    Loe täpsemalt »

    Mehhatroonik. Mehhatroonik ei ole ühe kitsa valdkonna spetsialist, vaid ta tunneb nii mehaanikat, elektroonikat kui ka infotehnoloogiat. Oma töös puutub mehhatroonik kokku automaatseadmetega, sealhulgas robotitega. Ta koostab ise seadmeid ja tagab nende korrashoiu...

    Loe täpsemalt »

    Elektroonikaseadmete koostaja. Elektroonikaseadmete koostaja paigaldab, koostab ja seadistab elektroonikaseadmeid. Töö eeldab loogilist mõtlemist, liigutuste täpsust ja head nägemist. Soovitav haridustase on keskharidus.

    Loe täpsemalt »