• Olulised momendid

    • Elektrik on oskustööline, kes teeb kõiki elektritöid kaablite paigaldusest seadmete remondini.
    • Elektrik võib töötada erinevates ettevõtetes, näiteks kaupluses, laeval või elektrijaamas.
    • Elektrikukutse tagab kindla töö, sest elektrikuid on alati tarvis.
    • Elektrik peab regulaarselt käima tervise- ja erialateadmiste kontrollis.
  • Töö iseloom

    Elektrik teeb elektritöid, näiteks paigaldab või hooldab elektrivõrke ja -seadmeid. Tema tegevusalasse jääb kõik elektriga seonduv elektrijaamadest koduste elektritöödeni.

    Üldisemalt saab elektriku töös esile tuua neli valdkonda:

    • paigaldus- ja monteerimistööd;
    • käitamine ja kontroll;
    • remondi- ja hooldustööd;
    • planeerimine ja juhtimine.

    Elektrik paigaldab erinevaid seadmeid, juhtmeid, kaableid ja tarvikuid. Välitingimustes aitab elektrik ehitada näiteks elektriliine või paigaldada tänavavalgustust. Samuti paigaldab ta kaableid, elektriarvesteid või eri tüüpi muundureid nii elu-, äri- kui ka tootmishoonetes.

    Käitamine tähendab paigaldatud elektriseadmete ja -võrkude töös hoidmist. Selleks teeb elektrik lülitamisi, jälgib seadmete tööd või juhib neid. Seadmete ja võrkude korrasoleku kontrollimiseks mõõdab elektrik näiteks voolu tugevust, pinget või seadmete ja juhtmete takistust. Suuremaid võrke ja süsteeme kontrollib elektrik arvutiga.

    Samuti on elektriku ülesandeks elektrivõrkude hooldamine ning rikete eemaldamine. Näiteks peab ta hooldama ja parandama õhuliine. Mõnikord võib elektrik remontida kõikvõimalikke elektriseadmeid ja masinaid, näiteks elektrigeneraatoreid, tõstemehhanisme või tehaste tootmisseadmeid.

    Kõik tööülesanded eeldavad elektrikult ettevalmistust ja planeerimist. Ta peab lugema jooniseid, hindama elektritöödele kuluva materjali hulka ja valima sobivaimad materjalid, töövahendid ja -viisid. Samuti peab kogenum elektrik juhendama ja jälgima teiste tööd.

    Elektriku töö sobib sulle, kui huvitud elektritöödest, oled tehnilise taibu ja loogilise mõtlemisega ning sul on hea koordinatsioon ja mälu.

  • Töökeskkond

    Elektrik töötab nii siseruumides kui ka väljas. Samuti võib ette tulla tööd kõrgustes, tunnelites või suurtes tootmishoonetes. Näiteks võib elektrik töötada redeli või tõstukiga kõrgete lagede all.

    Elektriku töös võib olla palju seismist või liikumist, mis võib muuta töö füüsiliselt koormavaks. Mõnikord peab ta liikuma erinevate tööpaikade vahel, näiteks külastama elamuid, tööstushooneid või väliliine.

    Elektrik kasutab erinevaid töö- ja mõõteriistu, materjale ning elektriseadmeid. Mõnikord võib ta töötada ka pingestatud seadmete või võrkudega.

    Elektritööd võivad olla ohtlikud ning nõuavad tähelepanu ja ohutusnõuete järgimist. Võimalikud ohud on elektrilöök ja kukkumine. Vigastuste vältimiseks peab elektrik kasutama kaitsevahendeid ja eririietust.

    Elektrik töötab enamasti 40 tundi nädalas, kuigi tööaeg oleneb töökohast. Käitamisega tegelev elektrik töötab enamasti ettevõtte graafiku alusel vahetustega. Ehituselektrik töötab lähtuvalt ehituse graafikust. Elektrikul võib tööd ette tulla ka nädalavahetustel ja öösiti. Samuti esineb ootamatuid väljakutseid.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Elektrikul on erialaseks tööks tarvis järgmist:

    • tunda matemaatikat, elektroonikat ja automaatikat;
    • teada elektrimaterjalide omadusi ja kasutusviise;
    • tunda elektriseadmeid, nende komponente ja lülitusi;
    • tunda ehituskonstruktsioone ja elektriseadmete paigaldusviise;
    • osata kasutada töö- ja mõõteriistu;
    • osata lugeda ja koostada tehnilisi dokumente.

    Lisaks võib elektrikul tarvis minna põhjalikumaid teadmisi oma erivaldkonna kohta. Näiteks peab mõni elektrik tundma väliliinide paigaldamist või kõrgepingega töötamist.

    Elektrikul tulevad töös kasuks järgmised isikuomadused:

    • hea loogiline mõtlemine ja silmamälu;
    • keskendumis- ja kohanemisvõime;
    • järjekindlus ja täpsus;
    • hea analüüsioskus;
    • oskus töötada hästi meeskonnas.

    Lisaks eeldab elektriku töö head füüsilist vormi, täpset koordinatsiooni ning teravat nägemist. Kohustuslik on käia perioodiliselt tervisekontrollis.

    Tulenevalt elektriohutusseadusest peab elektrik korrapäraselt läbima elektriohutusteadmiste ja oskuste kontrolli. Samuti nõutakse elektritööde juhilt pädevustunnistust. Pädevusnõuded on kirjas vastavas määruses.

    Olenevalt töökohast võidakse elektrikult nõuda ka tuletöö- või kõrgtööde tunnistust. Elektrikuna töötamiseks on nõutud ka erialane kutsetunnistus. Kutsenõuded on kirjas elektrikute kutsestandardites.

  • Haridus ja väljaõpe

    Elektrikuna töötamiseks on vaja vähemalt põhiharidust ning erialast ettevalmistust. Elektritööde ettevalmistust saab kutsekoolis, erialakursustel või töökohal.

    Keerulisemate ja suuremat vastutust nõudvate elektritööde tegemiseks ja juhtimiseks on üldjuhul tarvis füüsika-, elektroonika- või energeetikaalast kõrgharidust, mõnikord isegi elektriinseneri kutsekvalifikatsiooni.

    Otsi sobivaid õppimisvõimalusi kutsekoolide andmebaasist ja kõrgkoolide õppekavade andmebaasist.

    Üldhariduskoolis tasub elektrikutööst huvitunul tähelepanu pöörata matemaatikale ja füüsikale. Kasuks tulevad ka keelte õppimine, informaatika ning tööõpetus.

    Erialaseid täienduskoolitusi korraldavad elektritööde ettevõtted, kutse- ja kõrgkoolid. Koolitustel saab valmistuda elektriku kutseeksamiks või omandada põhjalikumaid teadmisi näiteks elektriohutuse või liigpinge vallas.

  • Töövõimalused

    Elektrik töötab enamasti energeetika-, ehitus- või mõnes tööstusvaldkonnas. Elektriku abi on vaja igas suuremas hoones või tehases, kus kasutatakse elektriseadmeid või -masinaid.

    Tavaliselt töötab elektrik energeetika- või elektritöid tegevas ettevõttes või on ise ettevõtja. Harvem töötab elektrik füüsilisest isikust ettevõtjana.

    Elektrikul on head karjäärivõimalused oma valdkonnas. Elektrikuks saab õppida juba põhihariduse järel. Parema hariduse ja töökogemusega elektrikul on võimalik tõusta ametiredelil keerulisemaid töid tähendavale või isegi juhtivale ametikohale. Samuti võib omandada kõrghariduse ning saada elektriinseneriks. Ettevõtlikum elektrik võib asutada oma ettevõtte.

    Üldiselt on elektriku tööväljavaated head. Elekter on muutunud oluliseks igas eluvaldkonnas, mistõttu on elektrikut alati tarvis. Vajadust uute elektrikute järele kasvatab elektrienergia tarbimise suurenemine ning vajadus elektritööde järele. Samuti võib vajadust uute elektrikute järele kasvatada vanemate töötajate pensionile jäämine.

  • Sissetulek, soodustused

    Elektrik saab enamasti põhipalka, mille suurus oleneb tööülesannetest ja ka -kohast. Seadmeid paigaldav elektrik võib saada tasu ka tükitöö alusel.

    Elektrikule kehtivad soodustused sõltuvad eelkõige töökohast. Välitööde elektrik võib saada kasutada ametiautot tööülesannete täitmiseks. Olenevalt ettevõttest võib elektrik saada ka muid soodustusi, näiteks tasuta sportimisvõimalusi.

  • Lisateave

    Elektriku kutse annab Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, mis ühendab Eesti elektritööde tegijaid. Liidu eesmärk on esindada oma liikmete huve ning edendada Eesti elektriala ja elektrikute väljaõpet üldisemalt.

    Loe ka Rajaleidja persoonilugu elektrik Janarist. 

    Kirjeldust on uuendatud 2012. aastal koostöös Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Füüsik. Füüsik uurib looduse seaduspärasusi ja püüab mõista, kuidas maailm toimib. Saadud teadmisi kasutab füüsik uute tehnoloogiate väljatöötamiseks. Tänu füüsikale on olemas laserid, nanotehnoloogia ja...

    Loe täpsemalt »

    Automaatik. Automaatik paigaldab, seadistab ja hoiab käigus automaatikaseadmeid ning -süsteeme. Automaatik töötab tavaliselt suurtes tööstushoonetes ja -kompleksides. Amet eeldab loogilist mõtlemist ning oskust oma tööd iseseisv...

    Loe täpsemalt »

    Mehhatroonik. Mehhatroonik ei ole ühe kitsa valdkonna spetsialist, vaid ta tunneb nii mehaanikat, elektroonikat kui ka infotehnoloogiat. Oma töös puutub mehhatroonik kokku automaatseadmetega, sealhulgas robotitega. Ta koostab ise seadmeid ja tagab nende korrashoiu...

    Loe täpsemalt »

    Elektroonikaseadmete koostaja. Elektroonikaseadmete koostaja paigaldab, koostab ja seadistab elektroonikaseadmeid. Töö eeldab loogilist mõtlemist, liigutuste täpsust ja head nägemist. Soovitav haridustase on keskharidus.

    Loe täpsemalt »